Millises katseklaasis toimub reaktsioon intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl- või ) kiirendab reaktsiooni? Intensiivsem reaktsioon on selles katseklaasis kus alumiiniumigraanul on koos CuCl2 lahusega. Reaktsiooni kiirendab Cl-. Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga. Reaktsioon kiireneb kui lisades CuSO4 katseklaasi tahket NaCl. 2. Fe2+ ioonide tõestamine lahuses 2.1. Fe2+ ioonide tõestamiseks lahuses kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust. Kui lahuses on Fe2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel tekib Fe3[Fe(CN)6]2, mis on sinise värvusega. Tõestusreaktsiooni läbiviimiseks ja tekkiva ühendi värvuse kindlakstegemiseks valada katseklaasi umbes 2 cm3 destilleeritud vett, lisada kolm tilka
intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl- või SO ¿4 ) kiirendab reaktsiooni? Intensiivsem reaktsioon on selles katseklaasis kus alumiiniumigraanul on koos CuCl2 lahusega. Reaktsiooni kiirendab Cl-. Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO 4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga. Reaktsioon kiireneb kui lisades CuSO4 katseklaasi tahket NaCl. 2 Al +3 Cu Cl 2 3Cu+2 Al Cl3 2. Fe2+ ioonide tõestamine lahuses 2.1. Fe2+ ioonide tõestamiseks lahuses kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust. Kui lahuses on Fe2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel tekib Fe3[Fe(CN)6]2, mis on sinise värvusega. Tõestusreaktsiooni läbiviimiseks ja tekkiva ühendi värvuse
ioonide liikuvused on erinevad tekib laengute lahkuviimine, mis põhjustabki potentsiaali kuni mõni sajandik volti. Indikaatorelektroodi potentsiaal sõltub määratava iooni kontsentratsioonist. Reageerib kiiresti ja reprodutseeritavalt analüüsitava iooni kontsentratsiooni muutustele. On soovitavalt võimalikult selektiivne, s.t. tema potentsiaal sõltub vähe teiste ioonide kontsentratsioonist lahuses. Võrdluselektroodina kasutame kalomelelektroodi (Hg, Hg2Cl2/Cl-). Hg asub elavhõbe( I ) kloriidiga küllastatud KCl lahuses, elektroodi potentsiaali määrab tasakaal: Hg2Cl2 + 2e <-> 2Hg + 2Cl- Indikaatorelektroodiks on klaaselektrood. See on õhukeseseinaline (0,06-0,1 mm) klaasmuna, mis on täidetud elektrolüüdi lahusega (0,1M HCl), kuhu on sukeldatud sisemine võrdluselektrood. Klaasi liikumisvõimelised ioonid on ränihappe skeletiga seotud ühevalentsed ioonid Me + (Na, K, Li)
Kumb anioonidest (Cl- või SO2- ) kiirendab reaktsiooni? V: CuCl2 toimub reaktioon intensiivsemalt. Graanul läheb kohe mustaks ja tekib palju mulle. CuCl2 puhul korrodeerub alumiinium tugevalt, kuid CuSO4 puhul ei toimu eriti mingit muutust alumiiniumiga. Cl- anioon kiirendab reaktsiooni. Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga. V: Pärast NaCl lisamist CuSO4 lahusesse, reaktsioon kiireneb ja alumiiniumi pind muutub. Al + CuCl2 = Cu + AlCl3 2. Fe2+ ioonide tõestamine lahuses Fe2+ ioonide tõestamiseks lahuses kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust. Kui lahuses on Fe2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel tekib Fe3[Fe(CN)6]2, mis on sinise värvusega. Tõestusreaktsiooni läbiviimiseks ja tekkiva ühendi värvuse kindlakstegemiseks valada
Näitena tuues, kus elektroodiks on metall mis asub oma vähelahustuva soola ja sellega ühist aniooni omava vähelahustuva elektrolüüdi lahuses; nagu hõbe-hõbekloriidelektrood Ag, AgCl/Cl-. Laengu ülekandmine toimub hõbekloriidi koostisse kuuluvate hõbeioonide ja metallillise hõbeda vahel: AgCl + e- Ag + Cl-. Teise elektroodide rühma kuulub ka laialdaselt võrdluselektroodina kasutusel olev kalomelelektrood, kus elavhõbe asub elavhõbe(I)kloriidiga küllastatud KCl lahuses. Elektroodi potentsiaali määrab tasakaal: Hg2Cl2 + e- 2Hg + Cl-. Kalomelelektroode valmistatakse 0,1M, 1M või küllastatud KCl lahusega (antud töös kasutati 2M KCl lahust). Klaaselektroodi kasutatakse põhiliselt vesinikioonide kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodiks on õhukeseseinaline (0,06-0,1 mm) klaasmuna, mis on täidetud elektrolüüdi lahusega, tavaliselt 0,1M soolhappega, kuhu on sukeldatud sisemine võrdluselektrood (skeem pealehel)
Põhjendada. 1.3 Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul. Ühte katseklaasi valada 3 cm3 CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Millises katseklaasis toimub reaktsioon intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl või SO2) kiirendab reaktsiooni? Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga. 2) Fe2+ ioonide tõestamine lahuses. Fe2+ ioonide tõestamiseks lahuses kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust. Kui lahuses on Fe2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel tekib Fe3[Fe(CN)6]2, mis on sinise värvusega. Tõestusreaktsiooni läbiviimiseks ja tekkiva ühendi värvuse kindlakstegemiseks valada katseklaasi 2 cm3 destilleeritud vett, lisada kolm tilka raud(II)sulfaadi lahust ning seejärel kaks tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Mis värvi ühend tekkis
· Kaaliumpermanganaat: KMnO4 Reaktsiooni käigus kaob kaaliumpermanganaadi lahuse lilla värvus, mistõttu on võimalik määrata, kas ühend on küllastumata Baeyeri test. · KATSE 3.4 Alkaanid Br2 ei reageeri, pole kordseid sidemeid, tärpentiniga aga küll. 71. Areenid: · Fenool + HNO3 = fenool-NO2 (NO2 teisel kohal) + fenool-NO2 (NO2 neljandal kohal) · Fenoolide (C6H5OH) värvusreaktsioonid raud(III)kloriidiga: Tekkiv värvus oleneb OH-rühmade arvust, teistest asendajatest, lahustist. 72. 73. Halogeeniühendid: · Iga molekul mis sisaldab vähemalt 1Br, 1I, 2Cl aatomit (nt CHCl3) on veest suurema tihedusega. Teiste org a tihedus on enamasti vee omast väiiksem. Katsed: alkaan üles, halogeenühend alla. 74. Alkoholid: · Vaskglütseraadi saamine: Etanoolig aei teki- sisaldab ainult 1 OH rühma, glütserool aga 3.
R universaalne gaasikonstant, 8,314 J/(K·mol) F Faraday konstant, 96485 C/mol T temperatuur, K n määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv a potentsiaali määratava iooni aktiivsus. Esimesse rühma kuuluvad gaasielektroodid, millest tuntuimaks on vesinikelektrood. Teise rühma kuulub ka laialdaselt võrdluselektroodina kasutusel olev kalomelelektrood, kus elavhõbe asub elavhõbe(I)kloriidiga küllastatud KCl lahuses. Ioonvahetuslike omadustega membraanelektroodi potentsiaal oleneb membraani ja lahuse vahelise ioonivahetusprotsessi tasakaalust. Kõige tuntumaks membraanelektroodiks on klaaselektrood. Ioonselektiivsed elektroodid. Elektroodid on kas homogeense või heterogeense membraaniga. Laialdaselt kasutatakse näiteks LaF3 kristallist membraanelektroode. Gaasitundlikud elektroodid Kirjeldage pH elektroodi tööpõhimõtet
tavaliselt kantakse ainete segu identifitseerimisel samale kromatogrammile ka oletatavad testained. 10) Aspiriini saamine (lähteained, saadused) Atsetüülsalitsüülhapet on võimalik kergesti saada salitsüülhappe ja etaananhüdriidi reaktsioonil. 11) Aspiriini hüdrolüüsumine (lähteained, saadused) Aspiriin hüdrolüüsub aeglaselt salitsüülhappeks ja etaanhappeks 12) Apiriini puhtuse hindamismeetodid (3) Sulamistemperatuuri kaudu, raud(III)kloriidiga vesilahuse järgi, 13) Paratsetamooli saamine (lähteained, saadused) p-amiinofenool + etaananhüdriid -> atseetamiinofeen (paratsetamool) + etaanhape 14) Esterdamisreaktsiooni äratundmine Karboksüülhape reageerib katalüsaatori juuresolekul alkoholiga ja tekib ester 15) Polümerisatsiooniaste (mida näitab, kuidas arvutada) Polümerisatsiooniaste: n = M / m n polümeristasiooniaste (näitab polümeeri ühe molekuli moodustumiseks kulunud monomeeri molekulide arvu);
Ühte katseklaasi valada ~3 mL CuSO 4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Millises katseklaasis toimub reaktsioon intensiivsemalt? CuCl2 lahuses toimub reaktsioon aktiivsemalt. Kumb anioonidest (Cl– või SO42–) kiirendab korrosiooni? Cl– kiirendab korrosiooni. Kontrollida tehtud järeldust. Selleks lisada CuSO 4 sisaldavasse katseklaasi veidi tahket NaCl ning jälgida, kas reaktsioon kiireneb. Jah, kiireneb. Esitada võrrand, mis kirjeldab alumiiniumi reaktsiooni vask(II)kloriidiga. Cu 2 2e Cu |⋅3 0,34V – oksüdeerija Al 3 3e Al |⋅2 -1,66V – redutseerija 3Cu 2 6e 2 Al 3Cu 2 Al 3 6e 3Cu 2 2 Al 3Cu 2 Al 3 3CuCl2 2 Al 3Cu 2 AlCl3 Katse 4 – Fe2+ ioonide tõestamine lahuses. Fe2+ ioonide tõestamiseks lahuses kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust
Miks ja kuidas muutub lahuse värvus? Reaktsioon tärpentiiniga: CH3 HO CH3 HO + KMnO4 CH3 CH3 CH3 CH3 2 KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + 2H2O Mida märkate, kui katses asendate tärpentiini tolueeniga? Miks? CH3 Tolueen 2. FENOOLIDE VÄRVUSREAKTSIOONID RAUD(III)KLORIIDIGA Erinevaid fenoole on võimalik eristada iseloomuliku värvuse alusel, mis tekib reageerides raud(III)kloriidiga (FeCl3). Antud praktilises töös tutvume järgmiste fenoolidega: OH OH OH OH OH OH
annaabi.ee 
