Sissejuhatus: Pb2+ -, Ag+ - ja Hg22+ - ioonide eraldamine teiste rühmade katioonidest põhineb nende katioonide kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. Seetõttu on I rühma katioonide rühmareaktiiviks lahjendatud HCl lahus, mille toimel need katioonid sadestuvad rasklahustuvate kloriididena - PbCl 2, AgCl ja Hg2Cl2. Kõige suurema lahustuvusega on PbCl2, mille lahustuvus suureneb soojendamisel tunduvalt. Seda omadust kasutatakse Pb2+ - ioonide eraldamiseks teistest I rühma katioonidest. Sadestamisel tuleb vältida Cl - ioonide suurt liiga, sest PbCl2 ja AgCl moodustavad kloriidioonide liiaga lahustuvaid kompleksühendeid [PbCl4]2 ja [AgCl2]. Esimese rühma katioonide eraldamise ja tõestamise skeem: Tõestusreaktsioonid: Pb2+ - ioonide tõestusreaktsioonid
Leelismetallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr Leidumine looduses: · Looduses leidub neid ainult ühenditena. · Põhilielt esinevad kloriididena: naatriumkloriid(merevees,pinnases), kaaliumkloriid(pinnases, taimedes), liitiumkloriid, teised esinevad maakide koostises · Karbonaatidena: Na2CO3 · Sulfaatidena: Na2SO4, K2SO4 · Nitraatide ehk salpeetritena: NaNO3, KNO3 Aatomi ehitus: Na e=11, p1=11, n1=12 Na+11|2)8)1) 1s2 2s2 2p6 3s1 o-a.1 · Leelismetallide aatomid paiknevad kristallvõres suhteliselt hõredalt, see tingib nende väga väikese tiheduse.
Leelismetallid asuvad IA rühmas (naatrium, kaalium). On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu
LEELISMETALLID. NAATRIUM 1. Üldiseloomustus · Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1. · Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad katioonideks (Na 1e- Na+). · Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased. · Väike elektronegatiivsus. · Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4). · Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga
Kordamine üleminekueksamiks: Leelismetallid asuvad IA rühmas (naatrium, kaalium). On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all.
· Elektrokeemiline kaitse · Inhibiitor Enamik metallilisi elemente esineb looduses ühenditena(mineraalidena)mitmesugustes maakides. Maagid sisaldavad tihtipeale peale vajaliku metalliühendi veel mitmesuguseid teisi aineid, nn kõrvalained. · Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena(leelismetallid kloriididena) · Vähemaktiivsed metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid.(al,raud) · Osa metallilisi elemente esineb looduses sulfiititena(PbS,ZnS) *Redutseerimine süsiniku või süsikoksiidiga (kasut. kõige enam), kasut metalli suuremahulisel tootmisel kuna on vaja et tooraine oleks võimalikult odav. Redutseerimist süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril nimetatakse karbotermiaks.(fe,zn,pb) *Redutseerimine alumiiniumiga e
mikro biometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Ülesanne: Valisin metalli: Magneesium Iseloomusta valitud metalli järgmiste kavapunktide alusel: 1. Eesti- ja ladinakeelne nimetus, sümbol, avastamise aasta ja avastaja, foto Eesti keelne nimetus on Magneesium ja ladinakeelne nimetus on Magnesium, sümbol on Mg. Avastaja, avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia. 2
radioaktiivsem kui sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898.aastaks tulid nad järeldusele et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898.aastal teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult töötades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast raadiumiks. 1898.aastal avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. Ta uuris radioaktiivsuse füüsikaliste, keemiliste ja biologiliste omaduste mõju ning sai puhta raadiumi eraldamise ja selle omaduste uurimise eest Nobeli keemiapreemia. Tema loengud radioaktiivsuse kohta olid maailmakuulsad . Veel üks saavutus oli raadiumiinstituudi loomine 1914
(autod, raudteesillad, mastid) Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga. Nt rauapinna katmist nikli- või kroomikihiga. (kellad, tööriistad, masinad) Elektrokeemiline kaitse (laevakered, maa-alused metalltorud Aeglustamine inhibiitoriga. Metallide saamine maagist Kõige aktiivsemad metallid, mis moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid, esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena. Leelismetallid esinevad sageli kloriididena Leelismuldmetallid ja magneesium- karbonaatide või sulfaatidena Paljudele vähemaktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid. Osa metallilisi elemente esineb sulfiididena. Metalli saamises tuleb metalliühendit kõrgel temperatuuril redutseerida. Redutseerimine süsiniku või süsinikoksiidiga. (malm) Karbotermia- redutseerimine süsiniku ja süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril. Redutseerimine alumiiniumiga (kroom) Maagi töötlemine:
pesin väga suure osa hõbeda-ioonidest lahusest välja. Algselt arvasin, et on tegemist juhtumiga, kus lahuses on Hg2+ -ioonide konts. suurem kui Ag+ -ioonide konts, kuid katse lämmastikhappe lisamise ja veega lahjendamisega ei õnnestunud. Valget sadet põhja ei tekkinud. Küsimuste vastused 1) Plii, hõbeda ja elavhõbeda katsioonide eraldamine teiste rühmade katioonidest põhineb nende katioonide kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. HCl toimel sadestuvad nad rasklahustuvate kloriididena. 2) Lahusele, mis sisaldas ainult Pb2+ ja Ag+ -ioone, lisati kuuma konts. HCl-i ning valget sadet ei moodustunud, seega hõbekloriid ei sadestunud. Ilmselt on tegemist sellega, et konts. HCl on väga kange ning kui lisada lahusele liigselt Cl- -ioone, siis moodustavad PbCl2 ja AgCl hoopis kompleksühendid [PbCl4]2- ja [AgCl2]- , mis lahustuvad vees. 3.1) Ka = 1,6 x 10-5 M (PbCl2) = 278 g/mol PbCl2 Pb2+ + 2Cl- S S 2S Ka = S x (2S)2 = 4S3 S = 0,01587 mol/L
Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni võivad soodustada ka lahuses esinevad lisandid. Metalle saab kaitsta korrosiooni eest katmisel värvi, laki või püsivama metalli kihiga jt. meetoditel. Metallide saamine maagist Kõige aktiivsemad metallid, mis moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid, esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena. Leelismetallid esinevad sageli kloriididena, leelismuldmetallid ja magneesium aga karbonaaide või sulfaatidena, sest need on vähemlahustuvad kui vastavad kloriidid. Paljudele vähemaktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid. Ka looduses kõige levinumad metallilised elemendid, alumiinium ja raud, moodustavad oksiidseid mineraale. Raud leidub looduses nii raud(III)oksiidina kui ka raud (II)- ja raud(III)- segaoksiidina. Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, nt. PbS. Ka raual esineb
valge sade, mis tõestas vaba Ag olemasolu NH2HgCl + Hg sademes, seega tõestas ka Ag+- ioonide olemasolu uuritavas lahuses. Milliste reaktsioonide tõttu võib Ag+-ioonide üleminek ammiinkompleksi olla raskendatud? Hg22+ ioonide tõttu võib Ag+ ioonide üleminek ammiinkompleksi olla raskendatud. 1. Hg22+, Pb2+, Ag+-ioonide eraldamine teiste rühmade katioonidest põhineb nende katioonide kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. HCl toimel sadestuvad nad rasklahustuvate kloriididena. 2. Lahusele, mis sisaldas ainult Pb2+ ja Ag+ -ioone, lisati kuuma konts. HCl-i ning valget sadet ei moodustunud, seega hõbekloriid ei sadestunud. See on sellepärast, et konts. HCl on väga kange ning kui lisada lahusele liigselt Cl- -ioone, siis moodustavad kompleksühendid [PbCl4]2- ja [AgCl2]-, mis lahustuvad vees. 3.1) Ka = 1,6 x 10-5 M (PbCl2) = 278 g/mol PbCl2 Pb2+ + 2Cl- S S 2S Ka = S x (2S)2 = 4S3 S = 0,01587 mol/L S x M = 0,01578 x 278 = 4,39 g/L 3
Eri organismides on neid erinev hulk. Neid leidub organismis 0,00..%. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Nende biometallidega varustamisel on toidul esmane tähtsus. Na ja K Na ja K on omavahel funktsionaalselt seotud. Nad tekitavad närvirakkudes elektrimpulsse, osalevad imendumisprotsessides ning reguleerivad veebilanssi vastandlikul toimel Na seob vett ja K väljutab. Liigsus: Kui aga Na on toidus liiga palju, koguneb vesi kudedesse, põhjustades jalgade ja näo turseid. Samuti põhjustab Na vererõhu tõusu
Niteks peaks olema tunduvalt viksem Pb+2-ioonide kontsentratsioon, sest V rhma sademest PbCl2 sademe vljapesemine vtab aega. Katioonide analsil tuleks kasutada analsitavate lahustena vastavaid nitraate. Kui pole vimalik kiki neid hankida, vib kasutada ka lahustuvaid kloriide vi sulfaate, kuid siis tuleb analsitava segu valmistamisel arvestada vimalike reaktsioonidega. Niteks vib kasutada Cr(NO3)3 asemel CrCl3, kuid siis ei tohi segus olla V rhma katioone, mis sadenevad kloriididena. Anioonide analsil tuleb kasutada analsitavate lahustena vastavaid naatriumisooli (vi kaaliumisooli). Nessleri reaktiivi lahus peab olema leelistatud KOH lisamisega. Na2Pb[Cu(NO2)6] lahus valmistatakse (CH3COO)2Pb , (CH3COO)2Cu ja NaNO2 lahuste segamisel, kusjuures viimast peab olema lehulgas. Mningaid npuniteid. Kesoleva ainekava juurde kuuluvas tjuhendite kogumikus on toodud konspektiivselt ka teoreetiliselt ksitletavad teemad, mida petaja peab oma selgitustega tiendama.
sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898. aastaks tulid nad järeldusele, et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Lakkamatult töötades rafineerisid nad aastate jooksul mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi Polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast Raadiumiks. 1898 avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse.(8)Oma töö eest sai ta 1903. aastal Nobeli füüsikaauhinna.(5) Kõik Vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read"
Sourbonne'i Ülikoolis õppima keemiat ja füüsikat. Ta sai füüsikaprofessor A. H. Becquereli doktorandiks. Ülikoolis sai ta tuttavaks ka oma tulevase abikaasa Pierre Curiega. Neil sündis tütar Irene aastal 1897 ning Eve, aastal 1904. Abikaasa Pierre hukkus liikluavariis aastal 1906. Marie Curie uuris ainetevahelisi seoseid koos oma mehega väga kehvade tingimustega laboris. See ei takistanud tal aga avastada kahte uut keemilist elementi, algul küll kloriididena poloodiium (tuletatud M. Curie kodumaa Poola nimest) ja raadium (suur radioaktiivsus). Varsti avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. Koos Pierre Curie ja Henri Becquereliga sai ta 1903 Nobeli füüsikaauhinna "tunnustuseks erakordsete teenete eest oma ühiste uuringute eest professor Henri Becquereli poolt avastatud radiatsiooninähtuste alal". Kaheksa aastat hiljem, 1911, sai ta Nobeli keemiaauhinna "tunnustuseks oma
· · · · · · · · · · · · · · · · Halogeenid · Halogeenid on VIIA rühma elemendid(fluor, kloor, broom ja jood). Halogeenid on kõige aktiivsemad mittemetallid ja seetõttu ei leia neid loodusest lihtainena vaid peamiselt sooladena. Halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid milles nende o.a · on I. Peale fluori võib olla kõigil halogeenidel ka positiivne o.a. Looduses leidub kõige rohkem kloori mis tavaliselt esineb kloriididena(NaCl, KCl, MgCl jt) · Halogeenid lihtainena on madala keemis temperatuuriga. Tahke jood kuumutamisel sublimeerub(aurustub ilma vahepealse vedela olekuta). Kõik halogeenid lihtainena on mürgised. Nende aurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. · · Fluor helekollane gaas · Kloor Kollakasrohkeline gaas · Broom punakaspruun kergesti lenduv vedelik · Jood Hallikasmust metalse läikega kristalne aine sublimeerub kergesti lillaks auruks ·
-) Süsinik = karbiid -) Hape = sool + vesinik *) Erandid: Kontsentreeritud väävelhape ja lämmastikhape reageerivad metallidega, mis on vesinikust paremal. Saadusi on kolm: sool, oksiid ja vesi. Alumiiniumi ja raua puhul need passiveeruvad. -) Sool = metall + soom (metall peab olema aktiivsem kui soolas olev metalliioon + ei tohi olla I/II A rühma metall ja sool vees lahustuv) * Metalli saab enamjaolt maa seest maakidena: -) Aktiivsed metallid sooladena (leelismetallid kloriididena ja leelismuldmetallid karbonaatide ja solfaatidena) -) Vähemaktiivsed metallid oksiideide ja solfiididena -) Väärismetallid ehedalt. * Töötlemise etapid: -) Maagi rikastamine lisandite eraldamine; -) Särdamine üleviimine oksiidideks; -) Redutseerimine puhta metalli eraldamine. *) Kasutatakse koksi (põlemine + CO), vesinikku ja aluminotermia (Al). * Sulam kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal
Hiljemalt 1898. aastaks tulid nad järeldusele, et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult töötades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast raadiumiks. 1898 avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. Johannes (Hans) Wilhelm Geiger (September 30, 1882 September 24, 1945) was a German physicist. He is perhaps best known as the co-inventor of the Geiger counter and for the Geiger-Marsden experiment which discovered the atomic nucleus. Geiger was born at Neustadt-an-der-Haardt, Germany. He was
Soovitav kogus < 30 mg/L Mg-soolad on lahustuvamad kui Ca-soolad Väiksem mõju virde pH'le ja maitsele > 20 mg/L MgSO4 võib anda virdele ebameeldiva hapuka ja kibeda maitse Liigne Mg võib segada fosfaatide sadestamist Ca poolt Suurtes kogustes omab Mg-soolad lahtistavat mõju [Na+] Esineb kõikides õlledes Suures koguses ebasoovitav, kuna tekitab haput ja soolast maitset Maitse on vastuvõetavam kloriididena võrreldes sulfaatidega Ei mõjuta happelisust Soovitav kogus: 0-150 gm/L [K+] Nagu Mg, pärmi kasvu kofaktor, vajalik mikroelement Soolane ilma hapuka alatoonita, talutavam võrreldes Na'ga Ei mõjuta happelisust Sulfaadid ja kloriidid Sulfaadid muudavad maitset kuivemaks ja kibedamaks SO2 ja H2S allikaks kääritamisel Väävel on vajalik tsüsteiini ja methioniini metabolismis kääritamisel Kloriid mõjutab õlle täidlust ja magusust Mõjutab mõrususe muutust
Tarre on voolavuse kaotanud ning näiliselt tahke kolloidlahus (sült, juust, leib). Leelismetallid asuvad IA rühmas (naatrium, kaalium). On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu
annaabi.ee 
