Pirita klooster Keskaegsest Pirita kloostrist on tänapäevani säilinud ainult varemed, aga tema kõrval seisab kaasaegne kloostrihoone 21.sajandist. Vanast kloostrist on säilinud kõige paremini kloostrikiriku lääneviil ja müürid, nunnade ja munkade eluruumid on osaliselt veel välja kaevamata. Tänapäeval on näha põhiliselt nunnade osa, mis jääb kirikust põhja poole, täpsemalt siiski vaid vanu alusmüüre ja mõningaid keldriruume. Kirikuhoonest lõunaddr ehk jõe poole jäid munkade eluruumid, kuid seda osa täiesti välja kaevata ilmselt ei õnnestu, kuna sinna on rajatud tee ja ehitatud ka maju 20
garnisonikirikuks ning selle katoliiklik interjöör muudeti luterlikumaks. Praegu asub kloostri hoonetes kaks kooli: Gustav Adolfi Gümnaasium ning Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium. [ 5, lk 48; 6, lk 32, 60, 195] Kloostri arheoloogilisest uurimisest Eesti ajalooteadus on kloostritele, kui keskaegsetele hoonetele üldiselt vähe tähelepanu pööranud, siiski on viimasel ajal huvi keskaja kultuuri vastu järjest suurenenud. [ 5, lk 8, 9] Tallinna Püha Miikaeli kloostrihoone ajaloo vastu tundsid esmalt huvi gümnaasiumiga seotud inimesed 19. sajandil. Esialgu kirjutati kooli ajaloost, esimese ülevaate kloostri arhitektuurist andsid E. von Nottbeck ning W. Neumann. Kui 1920. aastatel avanes võimalus uurida ehituskehandit, esitas arhitekt E. G. Kühnert kloostriruumide plaanilise rekonstruktisooni. Suuremaid väliuuringuid polnud võimalik sooritada ka Nõukogude ajal. Kirik kui ka klausuur mõõdistati siiski E. ja J. Armuliku poolt. [ 6, lk 8, 9]
poodi üles, Saaremaa sai vabaks ordu lahkumisega, 1345- sõlmiti rahu: saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Välisvaenlased: vene, taani, rootsi, norra, poola, leedu. Maapäev: Riia peapiiskopkond ja ülejäänud vaimulikud; ordumeister koos orduametnikega; vaslkondade esindajad; linnade esindajad, otsused: loobuti talupoegade sõjalisest abiväest, eestlastel keelati relvade kandmine. Kloostrihoone: tuntuim Padise, Tlnas Pirita, Dominiiklaste; Mungaordu: tsisterlaste, dominiiklaste, frantsisklaste, augustiinlaste(nunn ka); Jumalasõna levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid. Paavst-peapiiskop-piiskop-preester-vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine) Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused,
nunnaklooster Tallinnas. Eesti suurim ja vanim kloostrikeskus oli Kärkna (Falkenau), mis paiknes Emajõe lähistel Amme jõe ääres. Kloostri rajas Tartu piiskop Hermann, seetõttu oli klooster üsnagi tihedalt seotud piiskop ja tema vasallidega. Pea sada aastat hiljem kui Kärknat asuti rajama tsisterlaste linnuskloostrit Padisel (Padis). 1305. aastal saadi Taani kuningalt Erik Menvedilt ehitusluba, et rajada klausuur (kinnine sisehoovi ja nelja tiivaga kloostrihoone, kus elatakse oma reeglite järgi ja kuhu ei lasta võõraid), mille järel saadi hakata varuma kohapealset kristalliteralist paasi. Ehitus kestis vaheaegadega üle kahesaja aasta, kusjuures põhihooned pühitseti 1448. aastal. Nii nagu mitme teisedki kloostrid, sekulariseeris Liivi ordu ka Padise kloostri Liivi sõja algul 1559. Pärast müüki 1560. aastal hertsog Magnusele ja korduvaid käest kätte käimisi purustasid selle rootslased piiramiste käigus 1580.
Trifoorium oli paksu müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi suunas . Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid.
suurem osa maa valitsejaid; paljud neist on siia maetud. · Eduard Pihtija rajas benediktlaste kloostri 1065. aastal sellesse paika, vaatega Parlamendi väljakule. · Esimesena krooniti 1066. aasta jaanuaris Inglise kuningas Harold. · Kui ta langes sõjas Hastingite eluajal, krooniti Wilhelm Vallutaja siin samal aastal ja esimene kirjutis kloostris kinnitab seda. · Kroonimise traditsioonid on säilinud siiani. · Kloostrihoone vara-inglise gooti struktuur on palju enam võlgu Heinrich III le kui teistele valitsejatele, kuigi paljud arhitektid, kaasa arvatud Ren, andsid kloostri välimusse oma panuse. · Poeetide Nurgas on Chauceri, Samuel Johnsoni, Tennysoni, Browningu, Dickensi ja paljude teiste kuulsate kirjanike ja poeetide tuhad. Nende kõrvale on maetud tunnustatud näitleja David Garrick. · Peale selle asub Poeetide Nurgas enamik mälestusmärke: Miltonile, Keatsile,
aastal see krooniti ning kuulutati Kataloonia kaitsepühakuks. Montserrat (Montse) on Kataloonias v populaarne naisenimi. * Maurid Põhja-Aafrikast tulnud araablased. Praeguse basiilika ehitust alustati 1560 ja kloostrihoone ehitamine algas 1755. Kloostri juurde kuulub ka muuseum, kus eksponeeritakse antiik- ja modernkunsti, ikoone, egiptuse muumiaid, väärtasjakesi. Klooster on aegade jooksul läbinud mitmeid katsumusi Napoleoni sõdade ajal 19 saj. algul rööviti varad. Kloostri ja teiste rajatiste juurde viivad nii autotee kui ka õhkköisraudtee. Montserrat kloostri lähistel asuvad ka matkarajad, mida mööda jalutades avanevad suurepärased vaated all olevatele tasandikele.
Pseudogooti kirik. 3-4 ühelöövilist kodakirikut nt. Põlva, Puhja, ehitatud 15.-16.saj vahetusel ilmselt sama meistri poolt. Jõhvi kindluskirik- Eesti suurim ühelööviline maakirik. Oli palju kloostreid, suletud enamasti reformatsiooni järel 16.saj., ehitatud ümber, lammutatud, hävinesid sõdades. Oli kuni 40. Pirita klooster- võib-olla Eesti ala suurim, pole restaureeritud, ei teata täpselt siseruumi, konserveeritud varemetega seisundis, kõrvale uus funktsionalistlikus stiilis kloostrihoone, kes elavad mungad ja preester. Ehitatud 1436, kuulus brigitiinide ordule Padise klooster Harjumaal, enamus säilinud, sai restaureerida, 14.saj. algusest, kuulus tsisterslaste ordule. (vallutati Jüriöö ülestõusul). 4. Gooti kujutav ja tarbekunst Silmapaistvad teosed välismaa meistrite poolt. Niguliste kiriku tiibaltar H. Rode. Keskel puidust ümarskulptuur, ääres maalid. 15. Saj. lõpp. Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltar B. Notke. B. Notke Surmatantsu teemalised
annaabi.ee 
