mitokondril on olnud roll homoloogiliste kromosoomide evolutsioonis, jääb mõistatuseks. Viimasel ajal on kogunenud üha enam andmeid horisontaalse geeniülekande (HGT – horizontal gene transfer) kohta seeneriigis. Nii leivapärmseene kui ka teiste seente mitokondriaalne genoom (mtGenoom) on tugevalt rekombinantne. Geneetilisi muutusi ja rekombinatsioone on kindlaks tehtud nii kunstlikul ristamisel (Fincham, 1979), kui ka looduslikes populatsioonides (Saville, 1998). On isegi leitud, et klonaalselt paljunevatel seentel on raku tuumagenoomi muutumisele kaasnenud mtGenoomi rekombinantne (retikulaarne) muutumine (Anderson, 2001). Teadaolevalt paljunevad mitokondrid inimesel jt. imetajatel klonaalselt ning nende järgi on võimalik määrata päritolu ‘mitokondriaalsest Evast’. On esitatud küll ka vastupidiseid seisukohi (Awadalla, 1999), mis aga on osutunud ekslikeks andmete tõlgenduseks (Kivisild & Villems, 2000).
1) LEVIK Areaal. Igal liigil on oma areaal, mis määrab liigi asukoha biosfääris. Ruumilise leviku tüübid: a) juhuslik. Isendi asukoht ei sõltu teise isendi asukohast. umbrohi vetikad võilill b) Regulaarne. Vahemaa isendite vahel on maksimaalne. Liigid, kes kaitsevad oma territooriumi – nt metsalinnud c) Agregeeritud. Isendid paiknevad rühmadena. Rühmade vahe on kas reguleeritud või juhuslik. Põhjused: 1. Paljunemisviis: Klonaalselt paljunevate liikide järglased on lähedal. Sessiilne – substraadile kinnitunud organismid elavad ühes kohas (taimed) 2. Sotsiaalne koondumine: Sotsiaalsed rühmad Ühiselulised puhukad Inimesed külas šimpansite kari, kus on sotsiaalne hierarhia ja tööjaotus 3. Isekus. nt: sebradel saab tugevaim rühma keskele. Lapsed ja emad on välisringis. Lapsi saab juurde teha, 1 lapse eest elu anda pole mõistlik
Finessiga iseloomustatakse genotüüpide sigimisedukust Fitness suhtearv, mis näitab, isendi suguvõimelisse ikka jõudnud järglaste arv jagatud populatsiooni vastava keskmisega. Kui see arv on suurem kui 1, siis selle fenotüübi taga peidus olev genotüüp omab olulist tõenäosust hakata tasapisi populatsioonis levima. Suguliselt paljunevas populatsioonis on tema levik märksa kiirem kui mittesuguliselt paljunevates, sest viimastes on eelisleviku tempo määratud ära tõepoolest vaid klonaalselt, samas kui sugulisel paljunemisel on positiivse valiku all oleval tunnusel võimalus levida samaaegsalt ka horisontaalselt, seega kokkuvõttes märksa kiiremini. Kriitiliseks on vaid algfaas ka kasulikud mutatsioonid võivad juhuse tahtel kaotsi minna seni, kuni nad piirduvad vaid mõne isendiga, kes võivad hukkuda enne järglaste saamist Isegi ,,tühised" viis protsenti fitness'i eelist (koefitsient 1,05), on evolutsioonilises ajas väga võimas eelis ja
indutseeritakse DNA parandamine ja mutatsioonide teke. Kaasneb stressivalkude süntees. 19. Mida tähendab geneetilise info horisontaalne/vertikaalne ülekanne? Elusorganismides on 2 geneetilise info ülekande strateegiat: VERTIKAALNE – geneetilise info ülekanne põlvkonnalt põlvkonnale; säilitab ja paljundab olemasolevat infot. Märksõnadeks: püsivus, stabiilsus, konservatiivsus Prokarüoodid paljunevad klonaalselt, seetõttu nn puhas vertikaalne ülekanne HORISONTAALNE – geneetiliselt sõltumatute isendite vahel Ebapüsiv, liikuv, uudne ja võib toimuda prokarüoodilt prokarüoodile, prokarüoodilt eukarüoodile kui ka eukarüoodilt prokarüoodile Horisontaalses ülekandes on 2 osapoolt: DOONOR ehk DNA VÄLJASTAJA ja RETSIPIENT ehk DNA VASTUVÕTJA. Üleantavat DNA-d nim endogenoodiks. o Doonor – bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA või RNA näol
Sardooniline naer igavikuline kurbus mida väljendatakse läbi naeru. Vanurite hukkamine Sardiinias. Levimine ja levik Levik iseloomustab populatsiooni isendite jaotust ruumis. Levimine protsess. Ümberpaiknemine ruumis. 3 levikutüüpi: Juhuslik ühe isendi asend ei sõltu teise isendi omast. Sõltumatus. Tüüpiline passiivselt veel hõljuvatele mikroorganismidele planktonile. Ka seemnetaimedel on jaotus juhuslik. Regulaarne iseloomulik klonaalselt paljunevatele taimedele(nt maikelluke). Regulaarselt paiknevad ruumis ka loomad, kes omavad toitumis- või pesitsusterritooriumi, mida nad kaitsevad. Kiskjad(lõvid), metsvindid. Agregeeritud ka tihti klonaalsete taimede puhul. Paljud moodustavad tihedaid kogumikke(mättaid). Ka väga paljud loomad, eriti need, kes moodustavad karjasid ja parvi. Kogumike vahel tühi maa. Kasulik kuna: 1. välja arenenud sotsiaalne käitumismudel ja karjas liikumine parandab julgeolekut
istet, oled kõige väärtuslikum ühiskonna liige. Anna lastele koht.") Deevey kõver iseloomustab liigi kohastumust, elumusekõver, paljunemistrateegiat kujutav kõver. 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; Levik isendite jaotus ruumis, muster · Juhuslik isendite paiknemine on sõltumatu; ühe isendi paiknemine ei sõltu teise isendi paiknemisest. (plankton, seemnetaimed) · Regulaarne on iseloomulik klonaalselt (risoomidega vms) paljunevatele taimedele (maikelluke), regulaarselt paiknevad ka sellised loomad, kes omavad toitumis-, pesitsusterritooriumi, mida nad kaitsevad (lõvi). · Agregeeritud koondumine rühmadesse, kohtame tihti klonaalsete (vegetatiivsete) taimede puhul (mättad), agregeeritult paiknevad ka mitmed loomad, kes moodustavad karjasid, parvesid. On sellistele liikidele kasulik kahte
kaitse on vahendatud varajase kaasasündinud immuunvastuse ja hilise omandatud immuunvastuse kombinatsioonist. Varajane innate immuunsus teeb kahjutuks enamuse sissetungijatest ja kontrollib infektsiooni seni kuni adaptiivne vastus aktiveeritakse. Osa mikroobe on innate immuunsusele resistentsed (või paljunevad liiga kiiresti)- selliste puhul aktiveeritakse adaptiivne immuunsus. Mikroobi vastane spetsiifiline adaptiivne immuunvastus on alati efektiivsem, kuna B- ja T- rakud paljunevad klonaalselt. Printsiip 2 Erinevat tüüpi mikroobide vastu genereeritakse erinevat tüüpi immuunvastused. Viirused: IFNI, CTL, NK, Ab Ekstratsellulaarsed mikroobid: Ab, fagotsüüdid, TH17, (TH1) Intratsellullarsed mikroobid: fagotsüüdid + TH1, CTL Parasiit-infektsioonid (helmindid): IgE, eosinofiilid, TH2 Printsiip 3 Infektsioonide ja immuunvastuse evolutsioon- nii mikroobid kui peremehed võitlevad oma ellujäämise eest. Infektsioonide tulemus on
Mismoodi immuunsussüteem kontrollib ja kõrvaldab rakke, mis võiks aluse anda kasvajatele. Oncofetal geen, valk – geen, mid normaalselt ekspresseerub looterakkudes, aga nüüd kasvajas. Katse dendriit+ kasvaja Kasvatatakse tassil, et tsütokiinid, ei saaks maha suruda imuunvastust ja pärast sisse ja immuunsussüsteem suudab jälle võidelda. Vaja tsütolüütilisi T rakke ja T helpereid, et kasvajaid hävitada. Immuunpuudulikkusega inimestel on kasvajaid rohkem. Enamike klonaalselt tekkivate kasvataega saab immuunsüsteem hakkama. Kui pinnal näidatatakse MHC-d aga väga vähe, on võimalik selliste rakkude pääesemine imm süst poolt. Monoklonaalsed antikehad Ei ole igapäevases medistsiinipraktikas Mingisuugsed tunnevad ära kasvajaid. Komplemendi käivitajad, mis sisse viiakse, neid on palju, mida kasutatakse. Miks kasvajad ikka tekivad siis? Sest lõpuks peab millesegi ära usrema ja lapsi jääb rohkem ellu, kasvajatel võimalus tekkida 20 a jooksul.
annaabi.ee 
