(Kasutused nt Sadamad) Portlandpõlevkivitsement (CEM II)- portlandtsemendist väiksema veevajadusega; lisandina kasutatakse põletatud põlevkivi tuhka; portlandtsemendiga võrreldes on kivistumise alguses tugevuse kasv kiirem ja parem mahupüsivus; sobib aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks ja hästi suurte konstruktsioonide valmistamiseks (pragusi tekib vähem). 14) CEM I, CEM II ja CEM III ning numbrid 42,5 ja 52,5 CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi klinkrit, 5% kips (kõige tavalisem) CEM II vähemalt 65% klinkrit 35% põlevkivi tuhk CEM III 30-70% räbutsementi, ülejäänud portland tsement 42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist. C8/10-C100/115 Silinder/kuup 2) Keskkonnaklasside liigitus korrosiooni põhjusest
Sellest tulenevalt on jõe energiaressurs päris suur. Seepärast asuti seda tehnika arenedes kohe ka ära kasutama. Esimene veejõuseade oli Kunda jahuveski, mis ehitati Kunda mõisa juurde. Seal töötasid kaks turbiini: GIRAR- ja FRANCIS-turbiinid. Teine veejõuseade töötas 1870. aastast vana tsemendivabriku juures (nüüd silla all) 2,7 km jõesuust. Riia firma R. H. Mantel valmistas selle 110 hj turbiini. Klinkriveski neli kivipaari jahvatasid mehaanilise jõuülekanne kaudu klinkrit tsemendiks. Teine täisautomaatne hüdroelektrijaam rajati OÜ IMG Energy poolt vana jõuseadme tammile, kus veelang on 6 meetrit. Hüdroelektrijaam käivitus 16. aprillis 2003 Kunda jõe silla all. Jaamas töötab Soome firma WARERPUMPS WP turbiin ja kaks generaatorit. Elektrijaama hüdroturbiinide toodetud elektriline võimsus on kokku 336 kW ja ta on ühendatud Eesti Energia jaotusvõrguga. Kolmas veejõuseade ehk Kunda hüdroelektrijaam rajati 1893. aastal seoses tsemenditehase
Enimkasutatavam on portlandtsement, mis on hüdrauliline sideaine (nagu kõik tsemendid), mis veega segades hüdratatsioonireaktsioonide tõttu tardub ja kivineb ning moodustuv sideainekivi säilitab oma omadused ka vees. Portlandtsement saadakse portlandtsemenendi klinkri ja loodusliku kipsi koosjahvatamisel. Eriomaduste andmiseks portlandtsemendile kasutatakse mitmesuguseid muid koostiskomponente ja lisandeid. Selliseid tsemente, milles on vähemalt 65% portlandtsemendi klinkrit, nimetatakse portlandtsemendi eriliikideks. Kasutatakse näiteks putsolaane, lendtuhkasid, põletatud põlevkivi jm. Lisandeid kasutatakse tsemendi veevajaduse vähendamiseks, tardumise ja kivinemise kiiruse muutmiseks jne. Tsement kivistub umbes 28päeva. Tardub 40 min-8 tundi. Mahupüsivuselt väga hea. Tsemendi kvaliteet sõltub jahvatamise tasemest, mida peenem, seda kvaliteetsem.
lubi. puhtad sideained, milles on kuni 5% teisi koostisosi Portlandtsement on sideaine, mis saadakse vähemalt 95% portlandtsemendi klinkri ja 5% loodusliku kipsi koosjahvatamisel. Portlandtsemendi klinkri koostisse kuulub 4 klinkrimineraali -Portlandtsemendi eriliikideks nimetatakse kõiki neid sideaineid, mille põhikoostisosa portlandtsemendi klinker moodustab tsemendi massist rohkem kui 65%. - mitmesugused mitmekomponentsed segasideained. Siia kuuluvad sideained, milles portlandtsemendi klinkrit on alla 65%. mille klinkrimineraalideks on monokaltsiumaluminaat (CaO.Al2O3) ja beliit (-2CaO.SiO2). Sideaineid võib jaotada kivistamistingimuste järgi näiteks: 1. normaaltingimustes (betoonil näiteks suhtelisel niiskusel 100% ja to20o) kivinevad sideained 2. hüdrotermiliselt so. aurutamisega (Kõrgendatud temperatuuril ja tavarõhul) kivistatavad sideained 3. autoklaavselt (kõrgendatud temperatuuril ja normaalsest õhurõhust kõrgemal rõhul hüdrotermiliselt) kivistatavad sideained. 4
lastakse kahte horisontaalbasseini. Põhikütus doseeritakse etteantud vahekorras (põlevkivi ja süsi/naftakoks) eraldi punkrite kaudu. Esmalt peenendatakse kütus haamerpurustiga ja seejärel jahvatatakse seda kolmes ühekambrilises kuulveskis. Jahvatamise ajal toimub ka kuivamine. Valmis kütusejahu püütakse veskile paigaldatud kottfiltriga kinni ja transporditakse pöördahjude kütusepunkritesse. Erinevate alternatiivkütuste jaoks on paigaldatud omad doseerimissüsteemid. Klinkrit põletatakse kolmes pöördahjus suurusega 4,0/4,5 × 150 m. Pöördahju ühest otsast läheb sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja selle korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis- keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker. See jahutatakse restjahutajaga maha ja ladustatakse ühendatud lattu. Pöördahjust väljuvad suitsugaasid puhastatakse elektrifiltris ja suunatakse korstnasse.
Tänapäevased filtrid, suletud tootmine ning transport suudavad tootmistolmu õhku sattumist edukalt vältida. Takistuseks uue tehase rajamisel võib aga saada süsihappegaasi saastekvoodi vähendamine, selle hulk Eestile on praegu tehase rajamiseks ebapiisav. Samas aga võimaldaks uus tehas veelgi paremal moel kasutada põlevkivi peaaegu täielikult ära, ilma, et midagi tema väärtuslikust mineraalsest ja orgaanilisest osast oluliselt raisku läheks. Uus tehas suudab toota 825 000 tonni klinkrit aastas, tehase rajamine läheb maksma 2,5 miljardit krooni. ,,VKG on positsioneerinud end kui Kohta-Järve patrioot ning uus tehas võib saada Eesti tööstuse pärliks, mida teistele uhkusega näidata," tõdeb Julia Aleksandrova. Eesti on saavutanud teiste riikide ees märgatava edumaa, sest 80 aastaga on siin välja töötatud unikaalsed põlevkivitöötlemise tehnoloogiad. Eesti tööstusel ja teadusasutustel on väga tugev
Max temperatuur ahjus on 1450 °C. lobri kuivab, praguneb tükkideks ja veereb ümarikeks teradeks. Lubjakivi muutub kustutamata lubjaks ja ühineb paakumisel saviga ( tihenemisel). Tekib tsemendi klinker, mis on teraline materjal, jämedusega 10-40 mm. Klinker väljub ahju alumisest otsast. Klinker suunatakse klinkri lattu, kus paakumisel saviga mitteühinenud lubi õhu niiskuse toimel kustub. Tootlikus on 1200 1800 tonni klinkrit ööpäevas. 9 Klinkri jahvatamine toimub kuulveskis. Tsemendi tardumise reguleerimiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel juurde 2-5% looduslikku kipsi. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber, keskmise tera jämedusega 15-20 mikromeetrit. Eesti tsementi turustatakse lahtiselt või pakituna paber või kilekottidesse.(25, 40, 50 kg).
hüdraulilisteks sideaineteks ning puhasteks ja mitmesugustest koostiskomponentidest koostatud segasideaineteks. Õhksideained: sideained, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning säilitavad tugevuse (õhklubi, kips, magnesiaalsideained). Hüdraulilised sideained: võivad peale tardumist kivineda nii õhus kui vees, sageli moodustub vees tugevam (tsemendid, portlandtsemendid, hüdrauliline lubi). Jagatakse selle järgi kas kasut. portland tsemendi klinkrit või mitte (portlandtsement 95% portlandtsemendi klinkrist ja 5% loodusliku kipsikivi / mitmekomponentsed portlandtsemendid 65% portlandtsementi / <65% pl.tsementi sisaldavad tsemendid nimet. vastavalt teisele koostisosale nt. põlevkivitsemendid / komposiittsemendid sisaldavad kahte või elamat komponenti peale pl.tsemendi / tsemendid ei sisalda üldse pl.tsementi: happekindlad, aluminaattsemendid). Kivistamise tingimused jagunevad: normtingimustel (niiskus ja 20 oC) kivinevad
betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud 29. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Portlandtsemendi tähistused EVS-EN 197-1 järgi: Portlandtsemendid · CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi (PC) klinkrit · CEM II vähemalt 65% PC klinkrit · CEM III Räbutsemendid · CEM IV Putsolaantsemendid · CEM V komposiittsemendid, mis sisaldavad vähemalt 2 põhikoostisosa peale PC klinkri näiteks Portlandtsementide puhul kasutatakse klassi määratlemisel tähistust, kus CEM tähendab tsementi, sellele järgnev rooma number tähistab tsemendi tüüpi (nt. Portlandtsement, mille koostises on 95% klinkrit omab tähist I ), sellele järgneb koostise kirjeldus (nt.
väheste lisanditega. Tsemendi põhilisteks toormaterjalideks on lubjakivid, savid ja looduslik kips. 28. Tsemendi eriliigid 4.7.3.6.Portlandtsemendi eriliigid Tsemente jaotatakse EN 197 põhjal kas koostise järgi: · Portlandtsemendid · Putsolaantsemendid · Komposiittsemendid Peale selle võidakse eristada näiteks: · Müüri-, sulfaadikindlad-, paisuvad jms. tsemendid · Aluminaattsemendid, mis ei sisalda portlandtsemendi klinkrit · Valged portlandtsemendid, kus rauaühendieid on vähem kui tavalises portlandtsemendi klinkris · kasutusomaduste järgi võiks näitena loetleda tsemendi eriliike·: · Kiirkivinevad (R ) · Sulfaadikindlad (SR) · Madala soojuseraldusega (LH) · Leeliskorrosioonile vastupidavad (AR) · Väljalahustumiskindlad · Merevees püsivad · Hüdrofoobsed muid omadusi ei leidnud: OMADUSED Survetugevus, Mpa 1-päevaselt 14 ; 2-päevaselt 27 ; 28-päevaselt
..20 mikromeetrit. · Tsemendi koostis 05.05.2014 · Tsemendi põhimineraalid on aliit 3CaO.SiO2; beliit 2CaO.SiO2; trikaltsiumaluminaat 3CaO.Al2O3; tseliit 4CaO.Al2O3.Fe2O3. Normaalses tsemendis on aliiti 45...60%, beliiti 15...35%, trikaltsiumaluminaate 4...14% ja tseliiti 10...18%. Tsemendi klinker sisaldab veel kipsi CaSO4.2H2O 2-5%, vaba lupja CaO mitte üle 2% (kui on üle 2% loetakse klinkrit praagiks) ning tuhka mitte üle 1%. Kõrge aluminaatide sisaldus põhjustab tsemendi korrosiooni merevees, seetõttu on sulfaadikindlad tsemendid normeeritud aluminaatide sisaldusega. Suure aliidi sisaldusega tsemendid on tugevad ja kiiresti kivinevad. Suure beliidi sisaldusega aeglaselt kivinevad. · Portlandtsemendi koostises on ebasoovitavateks magneesiumoksiid, leelismetallide ja kroomi oksiidid, kloori sisaldus
annaabi.ee 
