2 ASTRONOOMILISED AASTAAJAD Astronoomilised aastaajad kevad, suvi, sügis ja talv esinevad väga kindlatel aegadel. Tegelik elu toimub aga palju ebakindlamate klimatoloogiliste aastaaegade järgi, kus lisaks astronoomilistele on neli üleminekuaastaaega: kevadtalv, varakevad, hilissügis ja eeltalv. Kõige märgatavam erinevus klimatoloogiliste aastaaegade puhul on see, et nende algust ja lõppu ei saa kunagi täpselt ennustada. Klimatoloogid on kokku leppinud, missugustes tingimustes üks või teine aastaaeg algab, nii nagu tehakse kütteperioodi algusegi puhul. Võib öelda, et kogu elu (sealhulgas põllutööd) oleneb suurel määral klimatoloogiliste aastaaegade kulgemisest. Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s
vaid hoopis jahenemine ja külmumine. Päike on muutunud järjest kuumemaks ning Maale jõuab sellelt praegu rohkem energiat kui 3 miljardit aastat tagasi, mil elu alguse sai. Pikas perspektiivis kujutab Päikese kuumenemine palju suuremat ohtu elule, kui seda on tänapäevane, inimese põhjustatud globaalne soojenemine. Ligikaudu miljardi aasta pärast, hakkab Maa iga ruutmeeter saama ajaühikus rohkem kui 2 kilovatti energiat (praegu saab 1,35). Klimatoloogid on jõudnud arvamusele, et me oleme eluohtlikult lähedal künnisele, mille ületamine toob kaasa pöördumatud muutused ebasoodsate tingimuste suunas. Maa ei võta küll tuld, ent muutub piisavalt kuumaks, et kogu Gröönimaad kattev jää, samuti osa Antarktika lääneosa jääst ära sulaks; selle tagajärjel voolab maailmamerre piisavalt vett, et ookeanide veetase tõuseks 14 meetrit. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Gröönimaa jääkihi sulamise kiirus kasvanud viimasel kahel aastal viie varasemaga võrreldes kolmekordseks. Nottinghami ülikooli jätkusuutliku energeetika erakorraline professor Peter Smith rääkis septembris British Associationi teadusfestivalil: "Me võime jõuda viimase piirini 1520 aasta jooksul, mis annaks meile oma planeedi saatuse määramiseks vaid kümme aastat." Pew' üleilmse kliimamuutuse keskuse vanemteadur Jay Gulledge ütleb, et klimatoloogid "on tõsiselt alahinnanud kliima vastuvõtlikkust soojenemisele". Maailma praegused püüded piirata emissioone, nagu Kyoto protokoll ning arenenud ja arenevate maade koostööprojekt "Aasia-Vaikse ookeani puhta arengu ja kliima partnerlus", eeldavad, et kümnendite vältel aeglustub maailmas kasvuhoonegaaside väljastamine. Kuid Oxfordi ülikoolis töötav Myles Allen, kes oli üks juhte projektis, mis ennustas kliima soojenemist 11
Mateki 15 inimeseline tehas toodab tervelt 3% kogu Euroopas valmistavast Makroflexist. 40% sellest läheb Poola. ""Kuna me toodame aastast kolm miljonit liitrist pudelit Makroflexi ja igas pudelis kasutame 300 grammi freoon, paiskasid meie toote tarbijad atmosfääris 300 tonni freooni aastas," sõnab keemik Raivo Raba. See on sama palju kui toodeti kogu maailmas 1935 aastal"(Kändler, 1996) M.Chanini(1993) andmeil aimasid freoonide hädaohtlikust osoonikihile USA klimatoloogid Rowland Sherwood ja 9 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Mario Molins 1974 aastal. Nad töötasid California ülikoolis
Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud väike, Päikesekiirgus jaotub olenevalt reljeefist ebaühtlaselt. Olulised on siin nii nõlvade sademete hulk suur) ja mandrilist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud suur, ekspositsioon kui ka kalded. Lõunanõlvad saavad rohkem kiirgust kui põhjanõlvad. sademete hulk väike)
et kuidas inimesed loodust ja ühiskonda näevad ning kuidas käitub üksikindiviid. Sellised kasutatavad uurimismeetodid pärinevad pigem kunstist. Kuid teaduse arengus on esinenud ka koopereerumine ja lõimumine, mis vastandavad spetsiali- seerumisele. Näiteks uurib loodusgeograafia üksikute looduses sisalduvate osade omavahelisi seoseid. Mõned teadlased peavad tegema koostööd, et leida mõnele probleemile lahendus. Näiteks okeanoloogid ja klimatoloogid peavad leidma vastuse koos küsimusele, et kas ja kuidas mõjutavad ookeanid tornaadode tekkimist. Süsteemkäsitlus oli teaduse arengus uus meetod, mis uurib väga keerulisi protsesse ja seoseid. Sellise meetodiga sai edukalt uurida keerulisi ja ajas muutuvaid seoseid. Varem pigem koguti üksikuid fakte ja süstematiseeriti neid. Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2.5 Teadusliku tunnetuse üldised meetodid
et kuidas inimesed loodust ja ühiskonda näevad ning kuidas käitub üksikindiviid. Sellised kasutatavad uurimismeetodid pärinevad pigem kunstist. Kuid teaduse arengus on esinenud ka koopereerumine ja lõimumine, mis vastandavad spetsiali- seerumisele. Näiteks uurib loodusgeograafia üksikute looduses sisalduvate osade omavahelisi seoseid. Mõned teadlased peavad tegema koostööd, et leida mõnele probleemile lahendus. Näiteks okeanoloogid ja klimatoloogid peavad leidma vastuse koos küsimusele, et kas ja kuidas mõjutavad ookeanid tornaadode tekkimist. Süsteemkäsitlus oli teaduse arengus uus meetod, mis uurib väga keerulisi protsesse ja seoseid. Sellise meetodiga sai edukalt uurida keerulisi ja ajas muutuvaid seoseid. Varem pigem koguti üksikuid fakte ja süstematiseeriti neid. Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2.5 Teadusliku tunnetuse üldised meetodid
et kuidas inimesed loodust ja ühiskonda näevad ning kuidas käitub üksikindiviid. Sellised kasutatavad uurimismeetodid pärinevad pigem kunstist. Kuid teaduse arengus on esinenud ka koopereerumine ja lõimumine, mis vastandavad spetsiali- seerumisele. Näiteks uurib loodusgeograafia üksikute looduses sisalduvate osade omavahelisi seoseid. Mõned teadlased peavad tegema koostööd, et leida mõnele probleemile lahendus. Näiteks okeanoloogid ja klimatoloogid peavad leidma vastuse koos küsimusele, et kas ja kuidas mõjutavad ookeanid tornaadode tekkimist. Süsteemkäsitlus oli teaduse arengus uus meetod, mis uurib väga keerulisi protsesse ja seoseid. Sellise meetodiga sai edukalt uurida keerulisi ja ajas muutuvaid seoseid. Varem pigem koguti üksikuid fakte ja süstematiseeriti neid. Kuid näiteks süsteemkäsitlus on ökoloogiale ja üldmaateadusele üheks teaduslikuks metoodiliseks aluseks. 2.5 Teadusliku tunnetuse üldised meetodid
annaabi.ee 
