Kuid pikkused on siiski individuaalsed. Kepid maksavad rohkem, kuna on jäigemad, tugevamad ja on mugavam sõita. Hästi odaval kepil võib materjal kildudeks lennata väga suurte miinuskraadide juures. klassikasuusad Raskem valida. Võiks olla 2 paari klassikasuuski: sulailma suusad, külmailma suusad. Mida raskem oled, seda jäigem peaks suusk olema. Kui võtta kaks paari, siis üks paar võiks olla kangemaid, millega sõita sulailmaga, millele pannakse kliistrit alla. Kuldse kesktee on kõigil olemas. Igas korralikus poes on `'Vänt'', millega pannakse paika pidamissoon. Tahkest soonist määritakse erinevatel kaugustel kliistrit suuskadele alla (oleneb suusa kangusest). Vabatehnika suuskade valimine Uisusuusa puhul on vaja teha selgeks pikkus ja kehakaal, mille järgi antakse parajad suusad. On hea kui on kaks paari: sulailma suusk ehk veesuusk, ning miinuskraadi suusk.
..-2C) (0...-5C) (+10...-5C) Märg või jäine lumi nõuavad pea alati kliistritel põhinevat pidamise määrimist, kuna tahked purgimäärded pole piisavalt pehmed ja sitked, et kaua sellistes tingimustes vastu pidada. Start kollektsioonis on väga hea valik erinevaile tingimustele sobivaid kliistreid. Kliistri pealekandmine: 1. Soojenda kliistrituubi esmalt näiteks soojaõhupuhuriga, juuksefööniga või hoides seda sooja vee all. 2. Pigista tuubi ettevaatlikult, kliistrit tilkhaaval suusa pidamisalale kandes ( vaid 30-50 cm pikkusele alale), nii et kliistritilgad oleks korrapärases reas umbes 5 cm vahedega mõlemal pool suusatalla juhtsoont. 3. Aja kliister laiali kas korgi või pöidlaga, nii et tekiks tasane kiht. 4. Puhasta suusatalla juhtsoon ja suusaküljed üleliigsest kliistrit. Väldi tasandatud pidamisala puudutamist. 5. Lase enne sõitmist suuskadel korralikult maha jahtuda. 2
ende toimivuse eelduseks. Start- sünteetilised määrdedvana, kare lumi Vana, kare lumi on palju kulutavam kui uus lumi. Ühelt poolt nõuab see pidamismäärdelt head kulumiskindlust, teiselt poolt piisavat kõvadust. Sünteetilised määrded on sitkemad ja kõvemad kui tõrval põhinevad määrded. Seepärast peavad nad paremini kulumisele vastu ja tõstavad suuskade "tundlikkust". Et tagada nende püsivus, eriti pikemail distantsidel, tasub nende alla panna põhjamääret või sinist kliistrit. Põhjakiht tuleb kinnitada määrderauaga soojendades. Pealmised pidamismäärde kihid kantakse peale välistemperatuuril. Floorpidamismäärded Märgades tingimustes on pinnalumi sageli määrdunud ja rajapind muutub läikivaks. Sellisel puhul aeglustab märghõõre Seeria, mida on kerge kasutada. (imemine) suuskade libisemist, samas aga piisava pidamise saavutamine põhjustab probleeme. Pidamismäärdeks 15
seovad kliisterdavad tärkliseterad vett. Seetõttu on rikkaliku veesisaldusega pagaritooted tundlikud niiskusreiimi suhtes: hoides leiba-saia kuivas, kaotavad need liigselt vett ning muutuvad tahkeks; säilitades niiskuses lähevad hallitama. 5 Tärklise saadused Tärklisest saab siirupit ja kliistrit. Siirupivalmistajad on võtnud eeskujuks küpsevates puuviljades toimuva: nad lagundavad tärklist vastavate ensüümide abil. Toorainena kasutatakse kas maisi- või kartulitärklist. Tärklisest tehtud siirup on kreemja värvusega veniv magusamaitseline vedelik. Venivaks teevad selle dekstriinid, magusaks aga suhkrud (glükoos, maltoos). Tärklise lõplik lagunemine glükoosiks kaitseb taimi külmumise eest: külmavõetud kartulimugulad ongi seetõttu magusad
peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu saapad, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. 2. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamis- ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Sulailmaga määritakse pidamisalale kliistrit, külma ilmaga tahket määret. 3. Õppeväljakud, kus saab mängida ja erinevaid suusatunnetuse harjutusi teha. Õppenõlvakutel saab erinevaid laskumisharjutusi läbi viia. Radadel, kus on tõusud, laskumised, kurvid jms, saab oma suusaoskused proovile panna. Klassikajäljes saab klassikatehnikat praktiseerida. 4. Ilma keppideta sõit, ühe suusaga sõit, erinevad mängud (kasvõi tavaline kullimäng), tasakaaluharjutused, 5. http://suusatades.weebly
PINTSEL (LAEHARI) VÕI RULL (KA VÄIKE PINTSEL) TAPEETIMISJOONLAUD RULL LIITEKOHTADE SILUMISEKS PLIIATS JA KÄÄRID TAPEEDIHARI, TAPEEDILABIDAS VÕI KÄSN NUGA MURTAVA TERAGA NÖÖR- VÕI VESILOOD MÕÕTEJOONLAUD VÕI LINT TAPEEDI PAIGALDAMINE KONTROLLIDA TAPEEDI PARTII NUMBRIT ARVESTADA MUSTRI SOBIVUST HANKIMISEL JA LAHTILÕIKAMISEL ÜLEKATTEGA TAPEETIMISEL ALUSTADA AKNA POOLT HANKIDA KOGU VAJAMINEV KOGUS TAPEETI KORRAGA TAPEEDILIIM EHK KLIISTER LIIMIMISEKS KASUTATAKSE KLIISTRIT. 1. VALMIS KLIISTRID JA LIIMID 2. KUIVAD KLIISTRID 3. EELKLIISTERDATUD TAPEEDID 4. TAIMSETEST LIIMIDEST VALMISTATUD KLIISTRID KLEEPIMINE KLIISTER KANTAKSE TAPEEDIPAANILE - PABERTAPEET - PABERALUSEL VINÜÜLTAPEET KLIISTER (LIIM) KANTAKSE SEINALE - KLAASKIUDTAPEET - MERIROHU- EHK BAMBUSTAPEET - VINÜÜLTAPEET - PVC SEINAKATE - KANGASTAPEEDID - STRUKTUURTAPEET LIIM TAPEEDILE KLIISTER KANDA ÜHTLASE KIHINA KOGU TAPEEDIPAANI ULATUSES
Oksendamist kutsutaks esile näppe kurku ajades või liigeses koguses vett juues. Buliimia kahjustab ainevahetust, limaskestasid, hambaid(maomahla toimel), kõhuvalud ja seedehäired. Tihti lõppeb enesetapuga. 8 Pika On haigus kus inimene sööb tahtlikult mittesöödavaid asju. Söödavate objektide alusel eristatakse kolme vormi: Geofaagia: Menüü moodustab savi, muld, killustik, liiv jne. Amülofaagia: Süüakase tärkliserikkaid asju: Toortärklist, tärgeldusained, jahu, tainast, kliistrit. 9 Pagofaagia: Armastavad lund ja jääd. Lisaks eelnevale süüakse ka taimelehti, juukseid, vaha, villa, kohvipaksu, seepi, söögisoodat, tuhka, krohvi, riideid, konisid, kriiti, pliiatseid jne. Põhjused: 1. Füsioloogilised vaegused- mikroelementide vaegus, tihti rasedatel naistel. 2. Etnokultuurilised vaegused- Ameerika lõunaosariikide neegrinaistel tihti amülofaagia- sünnib heledama ja pehmema nahaga laps. 3
Pika Pika (ld.k pica harakas) on toitumishäire, mille puhul inimene sööb pikaajaliselt mittesöödavaid asju. Pika on enam levinud vaesemate elanike, arnguhäiretega inimeste ning 2-3 aastaste laste seas. Samuti esineb pikat rasedatel naistel. Pikat saab jagada kolme põhilisse klassi vastavalt sellele, mida süüakse. 1.) geofaagia tarbitakse savi, mulda, liiva või killustikku; 2.) amülofaagia süüakse tärklist, tärgeldusaineid, jahu või kliistrit; 3.) pagofaagia toiduks on jää või lumi. Peale nende süüakse veel bioobjekte (loomade väljaheited, lehed, juuksed, vill, kohvipaks), majapidamiskemikaale (seep, söögisooda,hambapasta, õhuvärskendaja, pliivärvid, naftaleen) ja erinevaid asju (tahm, tuletikud, konid, riided, pliiatsid, kriit, nöör, nööbid, liim, paber jne). Kuigi mõne mittesöödava asja tarbimine on ohutu, on pika ohtlik toitumishäire, mis võib viia
tegevust. Valdav osa harjutusi teha algul ilma suusakeppideta. 3. Suusatamise õppega seostuvad teemad Suuskade iseloomustus, valik Uisk- suusk lühem ja sirgem, keskkohti raske kokku suruda, naistel182cm -meestel 187cm; Klassika - suusk pikem, nina kaarjam ja jala all kõrgem kaar, keskkohti saab kokku suruda; mida raskem oled, seda jäigem peaks suusk olema; võiks olla 2 paari klassikasuuski, pehmem külmale rajale minekuks ja jäigem sula ilmaga sõitmiseks, kuhu kliistrit alla saab panna. Keppide iseloomustus, valik Uisukepp – sinu pikkusest 20cm lühem Klassika – sinu pikkusest 30cm lühem Kallis kepp on kergem ja jäigem ja sellega on mugavam sõita. Otsad ei kulu kergelt. Odaval kepil materjal selline, mis külma ilmaga võib kildudeks lennata. Suusasaapad Uisusaabas – ülevalt toestatud, tald jäik Klassika – madalam saabas Kombi – saab sõita nii klassikat kui uisku, tald pehmem Klambrisüsteemid samad, vb ainult kummi jäikuse vahe
pika puhul, kuna see on väga tõsine ja raske haigus. (3) Ajakirjas ,,Horisont" Urmas Kokassaare artiklis ,,Mis on Pika?" on kirjas, et esimesed teated pikast pärinevad juba Kristuse-eelsest ajast, mil Antiik-Kreekas kirjeldati mulla söömist. (9) Üldiselt võib pikat liigitada kolme erivormi: 1) Geofaagia, kui inimene sööb pinnast nagu näiteks mulda, liiva, savi, killustikku jms(9) 2) Amülofaagia, kui inimene eelistab süüa tärkliserikkaid asju näiteks jahu, kliistrit, toortärklist, tainast jms. (9) 3) Pagofaagia, kui inimene armastab süüa näiteks lund või jääd suurtes kogustes. (9) Selle põhjal võin järeldada, et minulgi oli lapsena olnud midagi sarnast sellele haigusele. Aastaid tagasi, lapsepõlves, sai ikka söödud muru, mulda, lund jne küll aga pisikestes kogustes. Minu enda jaoks tundub pika olema anoreksiast, buliimiast ja ortoreksiast kõike ohtlikum, kuna selle puhul süüakse endale sisse asju, mida keha ei ole võib-olla isegi
annaabi.ee 
