mugulaid. Need on maapealsed vee- ja toiduvaru säilitusorganid. Varremugulal on üks või kaks lehte ja tipmised või külgmised õiepungad. · Monopodiaalsetel orhideedel ei esine varremugulaid aga nende varred võivad olla paksenenud, samuti võivad mõnikord lihakad lehed toimida säilitusorganina. · Kõigil varremugulatega orhideedel on erineva pikkuse ja sügavusega puhkeperiood. Need vastavad loodusliku kasvukoha kliimatingimustele. · Hübriitsetel orhideedel on puhkeperioodide vaheldumine aga täielikult segamini paisatud. Orhideede osad õis · Tüüpiline orhideeõis koosneb kolmest kroon- ja kolmest tupplehest. · Need on alati asetatud nii, et kesktelg jagab orhidee kaheks sümmeetriliseks pooleks. · Kõigist teistest taimedest eristav tunnus on veel sammas (columna), mis asub õie keskel üle kroonlehtede ning moodustub emakaga kokkukasvanud tolmukaist.
See aga ei olnud eelduseks, et sellest ka kinni peetakse. Tööandjad püüdsid ikka varastada mõned minutid pauside eest, mis aasta lõike moodustab üsna suure kogusumma. Praegusel ajalgi peab Inglismaal ja Iirimaal töötades saama tööline iga nelja töötunni kohta pool tundi pausi. Kord on ilmselt läinud karmimaks, sest puhkeaegade võimaldamist kontrollitakse pidevalt. Hispaanias on tänu kliimatingimustele päeval seisak, mida nimetatakse siestaks. Olgugi, et tegelikult on ettenähtud lõunapausid ka Eesti seadustikus, ei hoita sellest aga nii kindlalt kinni. Lugematul hulgal on asutusi, kus töötajatel puuduvad puhkepausid ning seda peaasjalikult töö iseloomu tõttu. Harvad ei ole ka juhused, kus inimesed kutsutakse välja ka oma vabadel päevadel või palutakse teha mõnel päeval kauem tööd, lubades lisaks vabu päevi või muid hüvesid, mis aga üsna sageli tulemata jäävad
Varremugulal on üks või kaks lehte ja tipmised (acranthous) või külgmised (pleuranthous) õiepungad. Monopodiaalsetel orhideedel varremugulaid ei esine, küll aga võib vars olla paksenenud. Ka lihakad lehed võivad mõnikord toimida säilitusorganina. Tavaliselt kahes reas asuvad lehed arenevad sõlmede vahel ja õied ilmuvad hiljem leheaksillidest. (1) Kõigil varremugulatega orhideedel on erineva pikkuse ja sügavusega puhkeperioodid. Need vastavad loodusliku kasvukoha kliimatingimustele. Hübriidsetel orhideedel on puhkeperioodise vaheldumine täielikult segamini paisatud. Peaks ju olema lihtne järeldus, et kui on orhidee ei kasva, siis ta puhkab. Aga orhideede eest valesti hoolitsemine nende puhkeajal on üks orhideekasvatuse tavalisemaid probleeme. (1) Orhideede lehed on väga erisugused: mõnedel on pehmed, mõnedel peaaegu sukulentsed sarnaselt kaktusele. Põhiliselt aga täidavad nad samu ülesandeid kui teiste taimede lehed. (1)
tsirkulatsioonile, mõningal määral pilvisusele ja isegi sademetele. 17. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maismaa looduslikele ökosüsteemidele. Võimalik, et kliimamuutuste kiirus on niivõrd suur, et mõningad ökosüsteemid ei jõua uute kliimatingimustega kohaneda, seejuures võivad üksikud ligid kaduda, mis viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele; floora ja fauna liikide jaotus võib muutuda; liigid võivad järgneda nendejaoks optimaalsetele kliimatingimustele; mõningad taimekooslused võivad adapteeruda. 18. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid põllumajanduslikule tootmisele ja metsamajandusele. Ebastabiilse niisutamisega regioonid muutuvad kuivemaks, seetõttu toimuvad muldade degradatsioon ja saagikaod; niisked alad muutuvad veelgi küllastunumaks veega suuremate troopiliste tormide tõttu; muutub ekstreemsete mõjutuste sagedus ja iseloom põllumajandusele, mille põhjuseks on ülejutused,
peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid - pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilissuktsessiooni liigid - K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulle teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi. Koosluste struktuur: 1) Liigline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. 28. Kliimaksi môiste (Clements). Kliimaks - kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lôppfaas. Monokliimaks - taimekooslustel kôigil üks ja sama lôppfaas. Oligokliimaks - lôppefaase mitmeid erinevaid (valdavalt). 29. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus. Primaarne produtsent ja lagundaja on minimaalne komponentide arv ühes ökosüsteemis e. 2. Valdav osa energiast pärit Päikeselt. GPP - gross primary production e. koguprimaarproduktsioon. NPP - net primary production e. puhas primaarne produktsioon = GPP - R(espiratsioon); NPP on
peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilise suktsessiooni liigid K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulla teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi. Koosluste struktuur: 1) Liigiline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. 28. Kliimaksi mõiste (Clements). Kliimaks kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lõppfaas. Monokliimaks taimekooslustel kõigil üks ja sama lõppfaas. Oligokliimaks lõppfaase on mitmeid erinevaid (valdavalt). 29. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus. Primaarne produtsent ja lagundaja on minimaalne komponentide arv ühes ökosüsteemis e. 2. Valdav osa energiast pärit päikeselt. GPP gross primary production e. kogu primaarproduktsioon. NPP net primary production e. puhas primaarne produktsioon = GPP R(espiratsioon); NPP
liikide eneste poolt. Primaarne suktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Toob kaasa kindlaid ennustatavaid muutusi ühed taimed valmistavad mulda ette järgmistele liikidele. Diversiteet peab suurenema, kuna suktsessioon algab 0'st. Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi KK-s (metsatulekahju, üleujutus, lageraie, kündmine). Kliimaks - kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lôppfaas. (Eestis võiks kliimaks olla salukuusik, kõrgsoo e. raba. Madalsoo -> siirdesoo ->kõrgsoo (raba), 1mm raba/a) 28. Bioloogilise mitmekesisuse (biodiversiteet e elurikkus) mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; · geneetiline mitmekesisus - kõige aluseks. See on liiga elementaarne. · taksonoomiline mitmekesisus olemas teaduslik kaas. Ehk liigiline mitmekesisus.
Soojade ja külmade hoovuste mõju- muudavad ilma kas soojemaks/pehmemaks ja sajusemaks või külmemaks ning kuivemaks Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta) 21. Looduskomponentidele: · Reljeefi kujunemine- erosioon, murenemine jne · Muldade kujunemine- murenemine, niiskus, aurumine jne · Taimkate- millised taimed saavad kasvada jne · Loomastik- vastavalt kliimatingimustele ja taimestikule · Veereziim- mõjutab veereziimi (jõgedel kõrgvesi ja madalvesi) · Tuulte suunda- N: ekvaatoril on palav kliima õhk soojeneb ja tõuseb- tekib madalrõhuala jne JNE Inimtegevusele: · Elupaikade valik- inimesed elavad soodsamates tingimustes enamasti · Põllumajandus- mõjutab põllukultuure ja põllumajanduse võimalikkust · Turism- enamasti reisitakse soojematesse kohtadesse
ning kuivemaks Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta- temperatuuri vertikaalne gradient) 21. ANALÜÜSIB KLIIMA MÕJU TEISTELE LOODUSKOMPONENTIDELE JA INIMTEGEVUSELE; Looduskomponentidele: · Reljeefi kujunemine- erosioon, murenemine jne · Muldade kujunemine- murenemine, niiskus, aurumine jne · Taimkate- millised taimed saavad kasvada jne · Loomastik- vastavalt taimestikule ja kliimatingimustele · Veereziim- mõjutab veereziimi (jõgedel kõrgvesi ja madalvesi) JNE Inimtegevusele: · Elupaikade valik- inimesed elavad soodsamates tingimustes enamasti · Põllumajandus- mõjutab põllukultuure ja põllumajanduse võimalikkust · Turism- enamasti reisitakse soojematesse kohtadesse · Energiakulu- külmemates piirkondades kulub rohkem energiat soojendamiseks JNE 22. TEAB KASVUHOONEEFEKTI SÜVENEMISE, OSOONIKIHI HÕRENEMISE,
annaabi.ee 
