võllile. Südamiku uurded on täidetud alumiiniumi valuga, millega koos on valatud otsarõngad ja mis kokku moodustutavad rootorimähise. Rootorivõlli ühele otsakaanest välja ulatuvale otsale kinnitub jahutustiivik, mida ümbritseb terasplekist või plastist kate. Sõltuvalt vooluvõrgu tüübist ja mootori nimipingest, ünendatakse mootor vooluvõrku kas täht- või kolmnurklülituses. Vooluvõrku ühendamiseks on mootoril klemmikarp, milles paikneb kuus klemmi. Joon. 2 - Asünkroonmootori skeem Kolmefaasiline vool Kolmefaasilise voolu peamiseks eeliseks on lihtne pöörleva magnetvälja saamise võimalus. Pöörlev magnetväli ehk lihtsalt pöördväli on maailma lihtsaima ja töökindlaima mootori asünkroonmootori (seda nimetatakse ka induktsioonmootoriks) tööpõhimõtte aluseks. Kolmefaasilist voolu on lihtne toota ja ökonoomne üle kanda
..0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9.Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine.Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Püsiergutusega: elektrimootoris tekitab magnetvälja püsimagnet/ Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge 6. Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli? Sõltumatu ergutus- ergutusmähist toidetakse generaatorivälisest allikast/ Sõltumatu
võllile. Südamiku uurded on täidetud alumiiniumi valuga, millega koos on valatud otsarõngad ja mis kokku moodustutavad rootorimähise. Rootorivõlli ühele otsakaanest välja ulatuvale otsale kinnitub jahutustiivik, mida ümbritseb terasplekist või plastist kate. Sõltuvalt vooluvõrgu tüübist ja mootori nimipingest, ünendatakse mootor vooluvõrku kas täht- või kolmnurklülituses. Vooluvõrku ühendamiseks on mootoril klemmikarp, milles paikneb kuus klemmi. Mähised kolmnurklülituses Mähised tähtlülituses Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse
Sest tarbija võimsustegur cos fii ei ole trafo projekteerimisel ega valmistamisel tavaliselt teada. 63. 9.3.1 Millised on asünkroonmootori põhiosad? Asünkroonmootori põhiosadeks on malmist või alumiiniumist kere ja kaks laagrikilpi, neis paiknevate veerelaagritega, elektrotehnilisest lehtterasest koostatud staatori magnetsüdamik, mille uurdeisse on paigutatud staatori faasimähised. Pöörlev rootor paikneb staatori sees. Mootori juurde kuuluvad veel klemmikarp, jahutamiseks ventilaatori tiivik ja faasirootoriga mootoril harjad ning harjahoidikud. 64. 9.3.2 Kuidas tähistatakse asünkroonmootori mähiste alguseid ja lõppe? Mähiste algused U1, V1 ja W1, lõpud U2, V2 ja W2 65. 9.3.3 Millised on asünkroonmootorite ühendusviisid toitevõrguga? Tähtühendus ja kolmnurkühendus. 66. 9.3.4 Mida nimetatakse sünkroonseks pöörlemiskiiruseks? Rootori pöörlemine sünkroonselt staatori magnetväljaga. 67. 9.3
staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus. Magnetvälja pöörlemiskiirus (seda nimetatakse ka sünkroonkiiruseks) 0 sõltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 2f 0 = p on tegelikult pöörlemissagedus, mille mõõtühikuks on radiaan sekundis (rad/s). Igapäevaelus kasutatakse enamasti pöörlemiskiiruse mõõtmiseks ühikut pööret minutis (p/min), mille tähiseks on n. 116
staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus. Magnetvälja pöörlemiskiirus (seda nimetatakse ka sünkroonkiiruseks) 0 sõltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 2f 0 = p on tegelikult pöörlemissagedus, mille mõõtühikuks on radiaan sekundis (rad/s). Igapäevaelus kasutatakse enamasti pöörlemiskiiruse mõõtmiseks ühikut pööret minutis (p/min), mille tähiseks on n. 116
kuluvad kiiresti · Lühisrootoriga asünkroonmootor (squirrel cage) on enim kasutatud. Selle rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu Ehitus lühisrootoriga asünkroonmootor 23 1. Kere 2. Veerelaagrid 3. Laagrikilbid 4. Ventilaator 5. Ventilaatori kate 6. Klemmikarp 7. Staatori magnetsüdamik 8. Pöördvälja tekitav mähis 9. Rootor 10. Rootori võll · Rootoriks on elektrotehnilisest terasplekist koostatud silinder · Rootorimähis koosneb uuretes olevatest vask- või alumiiniumvarrastest ja rõngakujulistest laupühendustest Ehitus faasirootoriga asünkroonmootor Faasirootoriga asünkroonmasin: 1 kere, 2 staatori mähis, 3 rootor, 4 kontaktrõngad, 5 harjad · Rootorimähiseks on kolmefaasiline isoleeritud mähis
Veerelaagrid paiknevad laagrikilpides, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik, mis on koostatud 0,3-0,5 mm paksustest stantsitud staatroplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. Laagritel pöörleb võllile kinnitatud rootor. Samuti on seal ventilaator jahutusõhu saamiseks. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp. Staatorimähisest, täpsemini tema pooluspaaride arvust sõltub mootori pöörlemiskiirus. Sünkroonkiirus (magnetvälja pöörlemiskiirus) sõltub nii sagedusest kui ka pooluspaaride arvust. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas lühimähises induktsiooni teel. Selleks peab rootor pöörlema veidi aeglasemini kui magnetväli. Staatormähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevust nim
3) laagrikilbid 4) ventilaator 5) ventilaatori kate 6) klemmikarp 7) staatori magnetsüdamik 8) staatori mähis 9) rootor a b 10) võll
staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus. Magnetvälja pöörlemiskiirus (seda nimetatakse ka sünkroonkiiruseks) 0 sõltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 2f 0 = p on tegelikult pöörlemissagedus, mille mõõtühikuks on radiaan sekundis (rad/s). Igapäevaelus kasutatakse enamasti pöörlemiskiiruse mõõtmiseks ühikut pööret minutis (p/min), mille tähiseks on n. 116
annaabi.ee 
