XIV õukonnas, kes rajas 1661 Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia. Seal kehtestatud käte ja jalgade asendid on klassikalises balletis kasutusel tänaseni. LAVAMUUSIKA - OPERETT Prantsusmaa on opereti sünnimaa. 19. sajandi keskel alustas oma tegevust helilooja Jacques Offenbach (1819–1880), kes jõudis luua umbes 100 operetti. Tuntuim kankaan operetist „Orpheus põrgus“. Kuula: http://www.youtube.com/watch?v=4Diu2N8TGKA KLAVESSIINIMUUSIKA 18. sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika Francois Couperini (1668–1733) ja Jean-Philippe Rameau (1683–1764) loomingu kaudu. KUNSTIVOOL - IMPRESSIONISM 1870-ndatel Prantsusmaal kunstis ja muusikas Impressionismi tunnused kunstis * Loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; * kiretu, püüti jäädvustada hetkelisi muljeid, välist külge;
Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Samaaegselt menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt rahvatants. Gavott on 4/4 või 2/2 taktimõõdus, tantsule on iseloomulik kahe veerandnoodiga eeltakt. 17.sajandil kujunesid Prantsusmaal välja klassikaline ooper ja ballett. Louis XIV aegsele prantsuse lavamuusikale oli iseloomulik püüd ühendada ühte tervikusse nii tants kui vokaalmuusika. 18.sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika. Prantsusmaa on opereti sünnimaa-19.sajandi keskel alustas oma tegevust Jacques Offenbach ,kes jõudis luua umbes 100 operetti. Sama sajandi lõpus kujunes maailmakunstis ja muusikas välja uus suund impressionism. Impressionismi võib määratleda kui muljete kunsti ,muusikas tähendab impressionism eelkõige kõlavärvidele tuginevat suunda. 19.sajandi lõpus ning 20.sajandi alguses kujunes Pariisist Euroopa moodsa kunsti keskus. Siia tuldi
Viis kuulajad vastavasse meeleollu. Barokki ajastu juhtivad muusikamaad ja tuntumad heliloojad Itaalia Jacopo Peri (1561 1633). Esimeste ooperite autor. Claudio Monteverdi (1567 1643). Barokkooperi rajaja Antonio Vivaldi (1678 1643). Soolokontserdi rajaja. Programmilise muusika looja Prantsusmaa Jean Baptiste Lully (1632 1687). Prantsuse ooperi rajaja. Jean Philippe Rameau (1683 1764). Klavessiinimuusika looja Inglismaa Henry Purcell (1659 1695). Inglise ooperi rajaja. Saksamaa Michael Praetorius (1571 1621). Esimeste saksa keelsete vaimulike kontsertide looja. Heinrich Schütz (1585 1672). Saksa muusika isa. Hakkas esimesena saksa keelt muusikasse komponeerima. Johann Sebastian Bach (1685 1750). Georg Friedrich Händel (1685 1759).
Sõnaline autor Moliere ja helilooja Jean- Babtiste Lully. Ta oli kuningliku ooperiteatri looja ja juht, lõi kõrgtasemelise õukonnaorkestri; kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid. pani aluse Prantsuse avamängule. 1672 sai Lully kuninga poolt loa ooperi teatri loomiseks Prantsusmaal. Tema asustatud ooperiteater kannab tänapäeval nime Prantsuse rahvusooper. 1673 esimene prantsuse stiilis ooper ,,Armilde" seal majas. Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas enam lavamuusikat (ooperid ,,Hippolytos ja Aricia", ,,Castor ja Pollux", ,,Dardanud, ballettooperid.). Oma õpikuga ,,Harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordionidest ja nende ühendamise loogikast. Vaimulik muusika Prantsusmaal Jäi mõnevõrra tahaplaanile. Tegutses Pariisi toomkiriku organist Francoise couperin. Barokkmuusika Inglismaal Eeskujuks Prantsuse õukond. Oldi kursis, mis toimus Itaalias. 1660 tuleb võimule
Humanistid- mõtlejate ühendus, kes oma väärtushinnangutes lähtuvad nn ilu kategooriatest. Impressario- teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator), solistid, orkester. 7. A)Barokiaegne muusika jagunes stiililiselt 3ks: 1) Vana ehk kiriklik stiil – peamiselt Sksm.-l- muusika oli polüfooniline, vaimulik koorimuusika ja orelile kirjutatud. 2) Kammerstiil – peamiselt Pr.-l, tekkis rokokoo – stiil, klavessiinimuusika, muusika oli kerge, mänglev, emotsionaalne. Mängiti haaravat muusikat õukonna- publiku jaoks. Pillimängijad mängivad ja lauljad laulavad nüüd virtuoosselt ehk meisterlikult. Oli tarvis paremini hääles püsivaid pille- järgnes pillide hoogne areng. 3) Teatraalne stiil – seotud ooperi ja balleti sünniga. Ooper tekkis Itaalias- esimene ooper “Daphne”(1697)- Jacopo Peri. B)opera buffa ja opera seria C) C.Monteverdi,Al
grand motet), mis kasutab palju psalmitekste ja vastab itaalia vaimulike konterdile. Neis on suur koosseis koor, solistid, orkester ja nad sisaldavad pikki ooperlikke soololõike. → MarcAntoine Charpentier (16341704) oli prantsuse tähtsaim kirikumuusika looja. 18 oratooriumi, 12 missat, sadu muid teoseid. “Te Deum”. KLAVESSIINIMUUSIKA JACQUES CHAMPION DE CHAMBONNIERES (16011672) pani aluse prantsuse klavessiinisüidile vaba ja kirev tsükkel tantsudest ja karakterpaladest. kujunes eriline, rikkalike kaunistustega mängutehnika
II WEIMAR 1708-1717 1708 sai Bachist Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kapelli pillimees. Hertsog Wilhelm Ernst kuulus oma aja haritumate valitsejate hulka ja oli muusikast sügavalt huvitatud. Tal oli tolle aja kohta suur, umbes 20-liikmeline kapell ja väga hea raamatukogu, kuhu telliti noote prantsuse ja itaalia uusima muusikaga. Bach, kelle elu möödus ainult Saksamaal, puutus just seal kokku kuulsa prantsuse klavessiinimuusika helilooja Couperini ja Vivaldi teostega. Küllap see mõjutas ka tema muusikalist käekirja. Weimaris valmisid Bachi kuulsaimad oreliteosed. Bach oli hertsogi lossikiriku organist ja kogus aina kuulsust kui silmapaistev orelivirtuoos ja hea orelite tundja. Siitpeale kutsuti teda tihti uusi oreleid hindama. Samal ajal mängis ta kapellis viiulit ja 1714.aastal ülendati ta
Pisut raskemad, kuid siiski puhtalt õppeotstarbelised teosed on 2- ja 3-häälsed inventsioonid, väikesed prelüüdid ja fuugad. Hoopis keerulisemad on aga "Hästitempereeritud klaviiri" (HTK) 1. ja 2. vihikusse kogutud 24 prelüüdi ja fuugat (vihiku kohta) kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Seejuures on Bach esimene terves muusikaajaloos, kes kasutab süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi. Uuenduslike HTK teoste kõrval kirjutab Bach ka traditsioonilises klavessiinimuusika stiilis tantse, mis on kogutud kolme kuueteoselisse süidikogumikku: "Inglise süidid", "Prantsuse süidid" ja 6 partita`t (itaalia süiti).[38] Oratoriaalsed suurteosed Vokaalseid suurteoseid kirjutas Bach vaid Leipzigis, kus paar aastat enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi andmetel kirjutas ta passioone kokku viis, kuid praeguseks on neist säilinud kaks: Matteuse ja Johannese passioon
Mitmehäälne teos milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena, kindlate reeglite järgi. Barokiajastu juhtivad muusikamaad ja tuntumad heliloojad Itaalia Jacopo Peri (1561-1633) oli esimeste ooperite autor. Claudio Monteverdi (1567-1643) oli barokkooperi rajaja. Antonio Vivaldi (1678-1741) soolokontserdi rajaja ja programmilise muusika looja. Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully(1632-1687) on prantsuse ooperi looja. Jean-Philippe Rameau(1683-1764) on klavessiinimuusika looja. Inglismaa Henry Purcell (1659-1695) on inglise ooperi rajaja. Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) oli esimeste saksa keelsete vaimulike kontserdite looja. Heinrich Schütz (1585-1672) saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima. Johann Sebastian Bach (1685-1750) Georg Friedrich Händel (1685-1759) Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach oli Saksa helilooja keda eluajal tunti suurepärase orelikunstniku ja improvisaatorina
Prantsusmaa Ooperi asemel sai Prantsuse õukonnas kuulsaks mütoloogiaaineline ballett, kus oli ka vokaalnumbreid. Hiljem lisandus ballettkomöödia. · Jean-Baptiste Lully- kuningliku ooperiteatri looja ja juht, lõi kõrgetasemelise õukonnaorkestri, kirjutas Prantsuse stiilis tõsiseid oopereid ehk lüürilisi tragöödiaid, ooperid ,,Alkestis", ,,Theseus", ,,Attis", ,,Roland"; pani aluse Prantuse avamängule. · Jean-Philippe Rameau- viljakas klavessiinimuusika looja, elu teisel poolel kirjutas enam lavamuusikat, oma õpikuga ,,Harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmoonist, akordidest ja nende ühendamise loogikast, sellest sai klassitsistliku muusika teoreetiline alus. Inglismaa Õukonnale oli eeskujuks Prantsuse õukond ja Louis XIV valitsemisstiil, hästi oldi kursis ka Itaalia muusikaga, lavastati nii Itaalia kui ka Prantsuse oopereid.
Tema surmast räägitakse selliseid lugusid: teost juhatades oli ta dirigeerimissauaga vastu maad põrutanud, varvast vigastanud ja gangreeni surnud. 9 Vaimulik muusika oli prantsuse barokis tagaplaanil. Esimene barokiliku kirikumuusika looja oli Henri Du Mont. Tähtsaim esindaja oli M-A. Charpentier-tema kuulsaim teos on pidulik hümn „Te Deum“. Prantsuse klavessiinimuusika tipuks on Francois Couperini looming, mida on nimetatud ka prantsuse muusika kokkuvõtteks. Prantsuse hilisbaroki suurkuju oli J-P. Rameau. Tema 1722. aastal ilmunud „Harmooniatraktaat“ rajas klassikalise õpetuse hramooiast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. Muusika 17. sajandi Inglismaal Inglise muusika kõrgaeg lõppes Elisabeth I surmaga. Sellele järgnenud puritanismist innustatuna hävitati noote ja pille
annaabi.ee 
