linnainimese looduseihalus. 2. Romantismiajastu muusika uued jooned ja nähtused. Muutunud oli helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmus uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. 3. Mis on programmiline muusika? Instrumentaalmuusika süzeega. 4. Romantismi muusikažanrid Nimeta vanu, nn klassikalisi žanreid, mis olid jätkuvalt tähtsal kohal: sümfoonia, klaveriminiatuurid, romantiline soololaul, operett. Nimeta uusi žanreid, mis tulid muusikasse: programmiline muusika, romantiline soololaul, sümfooniline poeem. Kirjelda lühidalt muusikažanreid (ei ole vaja keerulist muusikaterminitega juttu, peaasi, et oskaksid selgitada, mis teosega tegemist): o romantiline soololaul-sügav sisu, poeetiline tekst, klaverisaade tähtsal kohal
2.Romantismi muusika iseloomulikud uued jooned- Uued jooned: tundeküllane; uued ja huvitavad harmooniadja dämbrid; kujunes välja suur sümfoonia orkestri koosseis; teosed muutusid pikemaks; meloodia tõuseb esikohale. 3.Programmiline muusika-instrumentasaalteos, millel on tegevustik ja millele viitab teose pealkiri. 4.Romantismi muusikazanrid- Sümfooniline poeem- aluseks kirjandusteos, kindla pealkirja ja süzeega. Romantiline soololaul- kirjutatud häälele ja klaverile. Klaveriminiatuurid- (lühipalad) kujunesid välja erinevad miniatuuriliigid (prelüüd, ballaad). 5.Franz Schubert-(1797-1828). Austria helilooja, Schubert sündis Viini lähistel Lichtenthalis. Ema suri 1812. aastal ja lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa. Koduse musitseerimise kaudu sai väike Franz selgeks viiuli- ja klaveri-, hiljem ka vioolamängu. Lõi oma elu jooksul üle 1500 muusikateose. Tema loomingu põhiosa moodustavad laulud ja klaveripalad.Tema muusikas on
*Poola rahvamuusika elemendid *Peamiselt klaveriteosed *Tehniliselt keerukad teosed *Prelüüdid mitte sissejuhatuseteks fuugale (nagu barokis!), vaid iseseisev helitöö 2.Chopini looming (arvud, näited). **2 KLAVERIKONTSERTI **27 ETÜÜDI MK Revolutsiooniline etüüd **24 PRELÜÜDI MK Vihmapiiskade prelüüd **VALSID, MASURKAD, NOKTURNID jt KLAVERIMINIATUURID MK Minutivalss **4 SKERTSOT **3 SONAATI KLAVERILE **U 20 SOOLOLAULU 3.Liszti loomingu üldiseloomustus. Kirjutanud umbes 800 teost *tõi klaveri kontsertlavale. Oli suur klaverivirtuoos! * programmilise muusika suurkuju. * lõi uue zanri -sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline tavaliselt sonaat-allegro vormis orkestriteos.
põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Kunstis rõhutati minevikku, emotsionaalsust. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Tähtsamad muusikazanrid: sümfoonia, instrumentaalorkester, ooper, ballett, sümfooniline poeem, klaveriminiatuurid, operett. Programmiline muusika - st. et instrumentaalteosel on kindel süzee ehk tegevustik. Sageli oli aluseks mõni kirjandusteos, võis olla ka väljamõeldud lugu. Programmilisust näitab teose pealkiri, sageli lisas helilooja sõnalise kokkuvõtte ehk programmi. Tuntud romantikud olid H. Berlioz, R. Strauss, F. Schubert, R. Schumann, R. Wagner F. Schubert 9 sümf. , kuulsaim loodud ,,Lõpetamata sümfoonia. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja
Loomingu omapära :- Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega - Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel( algselt seda kohe ei mõistetud!) - Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming : -Suurel hulgal koorilaule: Põhjavaim, Jaan läheb jaanitulele, Kõver kuuseke, Leelo, Unustamatu laul jt; -üle 100 soololaulu;- klaveriminiatuurid Cyrillus Kreek (1889-1962)- rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse! Loomingu omapära: -Teoste aluseks rahvasuust kogutud viisid (2/3 loomingust). Raske öelda, kus lõpeb rahvaviis, kus algab Kreegi enda looming. -Kasutas palju polüfoonilisi võtteid - ületamatu kõrge professionaalsusega meister polüfoonilise koorimuusika alal! -Tähtsal kohal tema vaimulikud koorilaulud!
Klaver väljendas, mida laulja laulis.Laulud peegeldavad inimese emotsioone(haigused,armastus).Olulisem nimi on SCHUBERT,kes tõi ka kammerlaulu. 6. Franz Schubert – kuidas seotud kammerlauluga? Laulutsükkel? Nimeta üks teos? Schubert tõi kammerlaulu Saksamaalt.Ta hakkas laule koondama tsüklitesse-kogumik,mis koosneb erinevatest lugudest.Tuntumad teosed: ’’Ilus möldrineiu’’ ja ’’Talvine teekond’’. 7. Klaverimuusika-mis on väikevorm?Populaarsemad klaveriminiatuurid?Olulisemad esindajad? Väikevorm ehk klaveriminiatuur.Populaarsemad: Nokturn-öölaul;Ballaad-romantiline klaveriteos;Rapsoodia-vabas vormis,fantaasiarikas heliteos;valss.Olulisemad esindajad olid F.Chopin ja F.Liszt. 8. Frederik Chopin-mis maa helilooja?Kuidas seotud klaverimuusikaga?Pedaliseerimine? Klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus?Loomingu põhiosa? Teoste temaatika?Nimeta üks teos? Chopin on Poola helilooja.19
Loomingu omapära: · Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega · Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel ( algselt seda kohe ei mõistetud!) · Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming: · Suurel hulgal koorilaule: ,,Põhjavaim"," Jaan läheb jaanitulele"," Kõver kuuseke"," Leelo", ,,Unustamatu laul" jt; · üle 100 soololaulu; · klaveriminiatuurid 16. C.Kreegi tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud (1889-1962) rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse! Loomingu omapära: · Teoste aluseks rahvasuust kogutud viisid ( 2/ 3 loomingust). Raske öelda, kus lõpeb rahvaviis, kus algab Kreegi enda looming. · Kasutas palju polüfoonilisi võtteid- ületamatu kõrge professionaalsusega meister polüfoonilise koorimuusika alal ! · Tähtsal kohal tema vaimulikud koorilaulud
Suunad ja zanrid Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, kodumuusika ja alaväärtuslik kits (nn. plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid Lehekülg 1 instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia
alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. Looming: · Suurel hulgal koorilaule: Põhjavaim, Jaan läheb jaanitulele, Kõver kuuseke, Leelo, Unustamatu laul jt; · üle 100 soololaulu; · klaveriminiatuurid 16. C.Kreegi tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud: oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. 1914. a. kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega
kui päästev põgenemine iseenda eest. Romantiline kujutamislaad on individualiseeritum, kuna seal kujutatakse iga pisematki inimkirge. Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika ja kodumuusika. Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele. Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid, soololaulud, sümfoonilised poeemid, muusikalised draamad. Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Romantikute meloodial oli juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab
oma sujuvate värviüleminekutega. Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, kodumuusika ja alaväärtuslik kits (nn. plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia
muusikaliteratuuri selle ala parimate saavutustega. Tekstidena on Saar kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Karl Eduard Söödi ja Anna Haava luulet. Tema soololaulude hulgas leidub palju ka rahvaviisile tuginevaid laule (,,Tantsulaul", ,,Pulmalaul", ,,Kui mina laulan"). Suurepärase pianistina on Saar loonud ka arvukalt klaverimuusikat. Ehkki tema klaverilooming jääb alla mahukale laululoomingule, moodustavad Saare klaveriminiatuurid (prelüüdid, tantsud, klaveripalad) hinnalise osa eesti klaverimuusika klassikast. Varase klaveriloomingu üldilme on süvenenult tõsine, sageli raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtetelt kõigub helilooja siin hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. Alates 1913. aastast areneb Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse. Ühelt poolt püsib Saar edasi traagilise
annaabi.ee 
