keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid · tambuur trummel · vikkel sfääriline kolmnurk · tromp veerandkaarekujuline niss · baptistreerium ristimiskirik · nimbus aupaiste · empoorid rõdud · vestibüül - sammaskoda
4.sajandi keskpaigust Mis eesmärgil kloostreid rajati? Et inimesed saaksid ilmalikust elust eralduda ning pühenduda vaimulikule elule ning õpetuste järgimisele. Kloostri põhiplaan (osata lugeda ja joonistada), kirjelda: Kloostrid toimivad justkui väikese linnana. Selle keskseks asutuseks on kirik, millega on ühenduses põhjapoolse ristkäiguga. Peamise sissekäigu taga asus külalistemaja, almusmaja ning majapidamishooned. Kloostrimüüri sees asus klausuur, mille keskel kaev või tiik. Klausuuri ümbritsev ristkäik ühendas kloostri erinevaid osasid tervikuks. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, söögisaal, köök, kelder, mille kohal konvertide toad, dormitoorium Mõisted: mis on – Klausuur- kloostri kinnine siseõu – ristikäik- klausuuri ümbritsev kogunemis- ja jalutuskoht – refektoorium- söögisaal – dormitoorium- magamise ruum – kapiitlisaal- istungite saal
ümberpaigutamine vaenlase eest varjatuks. Käikudel oli ka luureülesanne - neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks. XVIII sajandil hakati käike osaliselt kasutama laoruumidena. Muldkindlustused arvati sõjaliste objektide nimekirjast välja 1857. aastal ning pärast seda rajati Ingeri ja Rootsi bastionidele pargid. Hiljem on käigud leidnud rakendust nii õhutõrjevarjendina kui ka kunstifondi skulptuurilaona. 4.2 Dominiiklaste kloostri klausuur Dominiiklaste kloostri kolmest osast on praeguseks alles vaid idatiib. Magamistoad, raamatukogu, söögisaal ja eluruumid pakuvad huvitavat pilguheitu keskaja munkade igapäevaelule. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka keldris asuvat energiasammast. 4.3 Hellemanni torn ja linnamüür Väidetavalt on Hellemani torn oma nime saanud läheduses elanud linnakodaniku Helle Hollemani järgi. Keskajal mängis rolli torni strateegiline asukoht, Viru värava vahetu lähedus.
Tallinna vaatamisväärsused Bastionikäigud · salapärased käigud ehitati koos bastionidega 17.18. sajandil · Käikude rajamise eesmärk oli muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse ümberpaigutamine vaenlase eest varjatuks. · luureülesanne - neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks. Dominiiklaste Kloostri klausuur · 1246. aastal asutatud kloostri säilinud ehitis dominikaani munkade poolt. · Keskaegne romantika · Dominiiklaste kloostri kolmest osast on praeguseks alles vaid idatiib. · Tähelepanuta ei tohiks jätta ka keldris asuvat energiasammast. Eesti Ajaloomuuseum Suurgildi hoone · Suurgildi hoone uksed on avanud 15. saj pärast renoveerimist. · Linna elus silmapaistvat osa etendanud hoones asuva ajaloomuuseumi püsinäitus ,,VISA HING. 11 000 aastat Eesti
7. Kes on ,,hea karjane" ? 8. Bütsantsi kunst jaguneb (3) ? 9. Kirjelda kuppelvõlvi ja millisele stiilile on kuppelvõlv kõige iseloomulikum? 10. Iseloomusta Bütsantsi ristkuppelkirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 11. Mis on baptisteerium ? 12. Mis on kampaniil ? 13. Mis on nimbus e aupaiste ? 14. Kes on pantokraator ? 15. Varakeskaja kunst jaguneb (3) ? 16. Mis on iseloomulik Varakristlikule basiliika, saal- ja kodakirikule ? 17. Mis on evangeliaar ? 18. Mis on krüpt ? 19. Mis on klausuur ? 20. Kirjelda ristvõlvi ja millisele stiilile on ristvõlv kõige iseloomulikum ? 21. Mis on trantsept ? 22. Mis on nelitis ? 23. Mis on empoorid ? 24. Iseloomusta perspektiivportaali ja tümpanoni ? 25. Iseloomusta Saksa romaani stiilis kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 26. Iseloomusta Itaalia romaani stiilis kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 27. Gooti kunst jaguneb (3)? 28. Kirjelda roidvõlvi ja millisele stiilile on roidvõlv kõige iseloomulikum ? 29. Mis on fiaal ? 30
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter NIMI JA NIMETUS Referaat Juhendaja: Eve Tapp Pärnu 2011 Sissejuhatus Ma koostasin selle referaadi nime ja nimetuse järgi. Kõik nimed ja nimetused on jaotatud eri rubriikudesse ja asetatud tähestikulisse järjekorda. 15 Eesti pealinna vaatamisväärsust 1. Aleksander Nevski katedraal 2. Bastionikäigud 3. Dominiiklaste Kloostri klausuur 4. Dominiiklaste Kloostri muuseum 5. Eesti Ajaloomuuseum Suurgildi hoone 6. Eppingi torn 7. Hellemanni torn 8. Hobuveski 9. Kadrioru Kunstimuuseum 10. Kadrioru park 11. Katariina käik 12. Kiek in de Kök 13. Mustpeade Maja 14. Neitsitorn 15. Niguliste muuseum 10 minu kodukoha tähtsamad paigad 1. Eliisabeti kirik 2. Lydia Koidula Memoriaalmuuseum 3. Punane torn 4. Pärnu EAÕK Issandamuutmise kirik 5. Pärnu Muuseum 6. Pärnu Uue Kunsti Muuseum 7
see Aida tänavani, lõunas Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlakrundi piirini, idas osaliselt Laia tänavani, läänes praeguse linnamüürini. 1287. aastal läänistas Taani kunigas Erik VI Menved kloostrile veel ka Kaiu, Karitse, Kasvandu Kuimetsa, Palmse, Salutaguse, Toomja, Vatku ja Võhma küla ja Kallavere külas 4 adramaad. Klooster ise rajati Tallinna krundi idaosas paiknevale kõrgemale alale. [ 5, lk 44; 6, lk 25, 28] Ideaalse kloostri kirik paiknes ida-läänesuunas ning klausuur oli ruudukujuline ja paiknes kiriku lõunaküljel. [ 5, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli kloostril oli sellest ideaalist kõrvalekaldeid. Ventseli kabel on veidi kirde-edela suunas nihutatud ning klausuur asub põhjaküljel. Idatiiva pikitelg asub pigem loodes, kui põhjas. Põhja- ning idatiib on ainsad, mis omavahel reeglipäraselt ristuvad. Läänetiib ei ole ühegi teise tiivaga risti ega ka paralleelne. [ 5, lk 44, 45, 47; 6, lk 25, 37 ]
Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja ja almustemaja, majapidamishooned (aidad, tallid, laudad, veskid, pagarikoda, töökojad jne, eemal arstipunkt). Teise müüri taga olid isoleeritud ruumid ainult kloostrielanikele. Keskel oli aatriumist kujunenud siseõu klausuur, ümbritsetud avatud galeriidega ehk ristikäiguga, keskel kaev või tiik. Põhjapoolse ristikäiguga oli ühendatud kirik. Transeptis otseühendus dormitooriumiga, välisilmaga ühendus kiriku lääneportaali kaudu. Narteks ehk eeskoda oli romaani ajastu kloostritel külaliste ja teenrite jaoks (Tournus, Vézlay). Kiriku kooril idaosas ühendus kapiitlisaaliga (istungitesaal) ja käärkambriga e sakristei (hoiti väärtesemeid). Käärkamber ja kirik olid tavaliselt kõige
aastaks jõuti ülalmainitud kloostriklausuurist valmis ehitada tõenäoliseliselt esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Siis puhkes Harjumaal suur talurahvaülestõus, mis on tuntuks saanud Jüriöö ülestõusu nime all. Ülestõusnud piirasid suure väega Padise kloostrit; selle alistumisel põletati klooster maani maha ning seal asunud 28 munka tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370te aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Klausuur ehitati üles kolmekorruselisena. Vaid põhjatiivas paiknenud kõrge nelja võlvikuga ühelöövilise kiriku osas oli ta kahekorruseline, kolmas korrus oli tõenäoliselt kaitsekorrus. Kirik varustati kaunite raidraamistuses teravkaarakendega. Hoovipoolsetele külgedele lisati kahekorruselised võlvitud ristikäigud. Ligikaudu 20 meetri kõrgused välismüürid lõppesid sakmelise rinnatisega, kirdenurgas lisandus neile tänini säilinud väike konsooltorn
nunnaklooster Tallinnas. Eesti suurim ja vanim kloostrikeskus oli Kärkna (Falkenau), mis paiknes Emajõe lähistel Amme jõe ääres. Kloostri rajas Tartu piiskop Hermann, seetõttu oli klooster üsnagi tihedalt seotud piiskop ja tema vasallidega. Pea sada aastat hiljem kui Kärknat asuti rajama tsisterlaste linnuskloostrit Padisel (Padis). 1305. aastal saadi Taani kuningalt Erik Menvedilt ehitusluba, et rajada klausuur (kinnine sisehoovi ja nelja tiivaga kloostrihoone, kus elatakse oma reeglite järgi ja kuhu ei lasta võõraid), mille järel saadi hakata varuma kohapealset kristalliteralist paasi. Ehitus kestis vaheaegadega üle kahesaja aasta, kusjuures põhihooned pühitseti 1448. aastal. Nii nagu mitme teisedki kloostrid, sekulariseeris Liivi ordu ka Padise kloostri Liivi sõja algul 1559. Pärast müüki 1560. aastal hertsog Magnusele ja korduvaid käest kätte käimisi purustasid selle
maha kehalisi tunge ja võideldakse ebapuhaste mõtetega, püüeldes niimoodi Jumalaga ühinemise või suhtlemise, vabanemise, nirvaana vms. poole. Positiivne askees on eriti levinud Lääne müstikute seas, eriti varakristluses, katoliiklaste ja õigeusklike seas paljuski ka tänini (näiteks opus Dei, jesuiidid). Järgitakse mitmeid erinevaid eelkõike füüsilisi harjutusi, näiteks paast, jõhvsärgi kandmine, flagellatsioon (enesepiitsutus), klausuur (kongi sulgemine), sambapühaklus jne). Ateism Ateist ütleks ise, et ateism on loogikale ja teaduslikele tõenditele tugineva arutluse tulem - kuna jumala olemaolu pole võimalik tõestada, ei ole põhjust tema olemasollu uskuda. Loodusseaduste kogum suudab adekvaatselt seletada kõiki looduses toimuvate protsesside põhjusi ning tagajärgi. Puudub vajadus jumala järgi. Inglise Cambridge ülikooli bioloogiaprofessor Richard Dawkins on
annaabi.ee 
