1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipump 15. Väntvõlli poldid 16. Väntvõll 17. Kolvid 2) 1. Kolvi mõõt Pikilõige A-A B-B Koonilisus I-I 79,4 mm 80,00 mm 0,60 mm II-II 79,35 mm 79,40 mm 0,05 mm
Autode remont Transporditeaduskond Õpperühm: AT-81 Õpilane: Janar Lehtmets Rain Kala Madis Merk Õppejõud: Marko Jets Tallinn 2009 Töö eesmärk: Mootori osandmine ja taas kokku panemine. Vigade leidmine. Mootor: Toyota, 4 silindriline ottomootor Vajalikud tööriistad: Erinevad padrunvõtmed ja lehtvõtmed. Tähikvõtmed Küünlavõti. Momentvõti Töökäik: Mootoril sai eemaldatud karteripõhi, klapikambri kaas, plokikaas, nukkvõllid, ajamikett, ketipinguti, pihustid. Väntvõlli ja kolbe koos kepsudega ei eemaldanud. Mootoril ei ilmnenud osandamise käigus ohtlikke ega kulumisest tingitud vigu peale neljanda pihusti kummitihendi puudumise ja karteripõhja üks polt oli ploki sisse murtud. Kuna mootorit ei olnud võimalik käivitada siis teisi vigu ei ilmnenud. Mootoris puudus õli ja õlifilter oli mehhaaniliste kahjustustega.
Karterisse on valatud raamlaagripesad, kus paikneb väntvõll. Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega. Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.Plokikaan suleb koos tihendiga pealt hermeetiliselt.Plokikaan valatakse alumiiniumsulamist ja ta on baasdetail kõikidele gaasimehhanismide detailidele.Plokikaanes paiknevad põlemiskambrid.Diislil võib põlemiskamber olla kolvi põhjas.Plokikaan suletakse pealt klapikambri kaanega. Karter- karteripõhjaga, kus paikneb õli.Plokikaande kinnitub sisselaske ja väljalaske kolektorid ehk torustikud. Väntmehhanismi liikuvad detailid on: Kolvikepsugrupp Kolb- võtta vastu silindris töötakti gaasirõhk ja anda see sõrme ja kepsu kaudu väntvõllile ning sooritada abitaktid.Kolvipeas on sissetöödeldud sooned kus paiknevad rõngad.2 ülemist rongast on survekompresiooni rõngad ja alumine rõngas on õlirõngas.Valmistatud malmist või terasest.
Plokikaane remont Põhilised vead , mis esinevad on : 1.Plokikaane kaardumine 2.Plokikaanes esinevad praod 3.Klapipeasd võivad põleda krobeliseks 4.Klapid on ebatihedad 5.Klapi juht puksid on kulunud 6.Klapisääretihendid ei pea õli 7.Hüdrotõukurid võivad õli läbi lasta 8.Klapipaisumispilu on vähenenud 9.Nukkvõlli laagrid ja kaelad kulunud 10.Nukkvõllu nukid kulunud 11.Keermesliited,tikkpoldid, keermsetatud avad on defektsed 1.1 Plokikaane kaarduvust( joonis 16) mõõdetakse lekaaljoonlauaga ja kaarduvus ulatus määratakse lehtkaliibriga. Kui ta on rohkem kui 0,1mm, siis võib plokikaane tasandamiseks kasutada rihtplaati, millel on paigutatud lihvpaber.Kui on 0,2mm või üle , siis plokikaan töödeltakse spetsiaalses lihvpingis(freespingis).Kuna sellega kaasneb põlemiskambri vähenemine. Peab teadma lubatud sügavust. 2.2 Plokikaanes esinevad praod on raskesti tuvastatavad silmaga. Pragusi leitakse plokikaane survestamisel spetsiaalsel stendi...
OLENEVALT SELLEST, MIS SUGUNE NEIST ON LIIKUMISE ALLIKAS. · VÄNTVÕLL - KOOSNEB POOLITATUD VÕLLIST, MIS ON ÜHEKS TERVIKUKS LIIDETUD NEID ÜHENDAVA VÄNDA KAUDU. SEGUMOODUSTUS · OTTOMOOTOR · DIISELMOOTOR TÖÖVIIS · NELJATAKTILINE · KAHETAKTILINE SILINDRITE PAIGUTUS · RIDA · VASTAK ·V · VR ·W KOLVI LIIKUMISVIIS · KOLBMOOTOR · ROOTORMOOTOR JAHUTUSSÜSTEEMI JÄRGI · VEDELIKJAHUTUS · ÕHKJAHUTUS EHITUS · MOOTORI KORPUS KLAPIKAMBRI KAAS, PLOKIKAAS, SILINDRIPLOKK, KARTER, · VÄNTMEHHANISM KOLVID, KEPSUD, VÄNTVÕLL · GAASIJAOTUSMEHHANISM KLAPID, KLAPIVEDRUD, NOOKURID, HÜDROTÕUKURID, NUKKVÕLL, JAOTUSAJAM (KETT, RIHM, HAMMASRATTAD) · SEGU MOODUSTUS PRITSESEADE, SISSEVÕTUTORU · ABISEADMED SÜÜTESÜSTEEM, ÕLITUSSÜSTEEM, JAHUTUSSÜSTEEM, HEITGAASISÜSTEEM, ÜLELAADIMINE, HEITGAASI TÖÖTLUS NELJATAKTILSE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID
viskoossusega õlid Õlide temperatuurid mootori töötamisel Kõigekuumem on temperatuur kolvi sõrme juures 140....220*C Väntvõlli kaelas 100.....170*C Mootori karteris 80....150*C Nukkvõlli juures 80....110*C Mootoriõli tekitab sadestusi Põlemiskambritele, küünaldele, kolbide põhjadele, klappidele, kütusepihustitele koguneb TAGI (350...400*C) Kolbidele tekib pruun läbipaistev kiletaoline sete LAKK (150....300*C) Filtritesse, karteri tuulutuse voolikutesse, klapikambri kaanele (sisse poole) tekib mudataoline pehme sade, mida nimetatakse SLAMM (50...150*C) Miks tekib slamm ? Halb karteri tuulutus Halb mootoriõli kvaliteet Halb kütuse kvaliteet Mootor töötab pidevalt rasketes tingimustes Pikad õlivahetus perioodid Õlitussüsteemi vead Õli rõhu langus põhjused on : madal õlitase karteris, õli vedeldumine, õli lekkimine, õlipumba detailide kulumine, väntvõlli ja nukkvõlli laagrite kulumine
Õlitussüsteemi töö põhineb: 1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ; 2) sundõlitusel (force-feed lubrication): a) raamlaagrid; b) kepsulaagrid; c) nukkvõllilaagrid; 3) paiskõlitusel (with splash/spray & oil mist / pritse ja sudu kujul): a) silindriseinad; b) klapikambri detailid; c) ketiajam; 4) kombineeritud õlitusel. Lennuki kolbmootoritel kasutatakse märg- ja kuivkarteriga õlitussüsteeme. Väiksematel mootoritel, kus õlitussüsteemidel ei ole nii kõrgeid nõudeid, kasutatakse märgkarteriga süsteeme. Sellistes süsteemides ringleb karteris olev õli kogu aeg läbi mootori agregaatide ja suundub tagasi karterisse. Selleks on olemas õlivõttur, õlipump, klappmehhanismid, kanalid, tihendid, jahutusradiaator ja õlitusfilter.
1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem 13 ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ; 2) sundõlitusel (force-feed lubrication): a) raamlaagrid; b) kepsulaagrid; c) nukkvõllilaagrid; 3) paiskõlitusel (with splash/spray & oil mist / pritse ja sudu kujul): a) silindriseinad; b) klapikambri detailid; c) ketiajam; 4) kombineeritud õlitusel. Lennuki kolbmootoritel kasutatakse märg- ja kuivkarteriga õlitussüsteeme. Väiksematel mootoritel, kus õlitussüsteemidel ei ole nii kõrgeid nõudeid, kasutatakse märgkarteriga süsteeme. Sellistes süsteemides ringleb karteris olev õli kogu aeg läbi mootori agregaatide ja suundub tagasi karterisse. Selleks on olemas õlivõttur, õlipump, klappmehhanismid, kanalid, tihendid, jahutusradiaator ja õlitusfilter.
soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis peab olema paigaltatud heitgaaside imeja. Käivitamisel peab olema autos sees mitte aknast käivitada . Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel. 4.plokikaane demontaaz ja remont Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned. Hammasrihmad vajadusel kollektorid. Vajadusel nukkvõllid eemaldada. Eemaldatakse plokikaane poldid. Siis võetakse maha plokikaas. Visuaalselt veendutakse plokikaane tihendi pidamist, siis pressitakse lahti klapid eemaldatakse klapivedrud ja klapid. Klapid ja vedrud järjestatakse silindrite kaupa vajadusel märgitakse. Pestakse ära plokikaan. Klapid kas vahetatakse või vastavas pingis remonditakse. Klapipesad freesitakse uuesti mõõtu. Klapipuksid vajaduse vahetatakse
b) kuivkarteriga. Õlitussüsteemi töö põhineb: 1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ; 2) sundõlitusel (force-feed lubrication): a) raamlaagrid; b) kepsulaagrid; c) nukkvõllilaagrid; 3) paiskõlitusel (with splash/spray & oil mist / pritse ja sudu kujul): a) silindriseinad; b) klapikambri detailid; c) ketiajam; 4) kombineeritud õlitusel. Lennuki kolbmootoritel kasutatakse märg- ja kuivkarteriga õlitussüsteeme. Väiksematel mootoritel, kus õlitussüsteemidel ei ole nii kõrgeid nõudeid, kasutatakse märgkarteriga süsteeme. Sellistes süsteemides ringleb karteris olev õli kogu aeg läbi mootori agregaatide ja suundub tagasi karterisse. Selleks on olemas õlivõtur, õlipump, klappmehhanismid, kanalid, tihendid, jahutusradiaator ja õlitusfilter.
Silindrisse pritsitava kütuse kogust ja pritse ajastust reguleeritakse magnetklapi avatuse kestusega. Mida kauem on magnetklapp avatud, seda rohkem pääseb kütust tagasivoolud ja seda vähem pritsitakse seda silindrisse. Magnetklapi avamise hetkest sõltub jällegi pritse ajastus. Elektroonilise juhtimisega pump-pihusti puuduseks on suur koormus magnetklapile kuni 18 MPa. Elektrijuhtmestik, mis on vajalik pump-pihusti magnetklapi juhtimiseks on klapikambri kaane all ja seega õli ja kõrge temperatuuri meelevallas. HPI üheks erinevuseks tavalisest elektroonilise juhtimisega pumppihustist on asjaolu, et kõik elektriühendused asuvad väljaspool mootorit, seega kergesti kontrollitavad ja hooldatavad. Ka magnetklapid asuvad väljaspool mootorit ja töötavad rõhul 18MPa, samas kui pihusti töörõhk on kasvanud 25MPa-ni. HPI puhul reguleeritakse pritse ajastust ja silindrisse pritsitava kütuse kogust erinevate magnetklappidega. HPI
tööprintsiipi Pump-pihustil on magnetklapp, mis avab kütusse survekambrist tagasivoolu. Silindrisse pritsitava kütuse kogust ja pritse ajastust reguleeritakse magnetklapi avatuse kestusega. Mida kauem on magnetklapp avatud, seda rohkem pääseb kütust tagsivoolu ja seda vähem pritsitakse seda silindrisse. Magnetklapi avamise hetkest sõltub jällegi pritse ajastus. Puuduseks suur koormus magnetklapile ja elektrijuhtmestik, mis on klapikambri kaane all ja on õli ja kuumuse vallas. 123. Kirjelda lihtsüütesüsteemi ehitust ja tööprintsiipi Akult tuleva vool juhitakse madalpinge juhtmeid mööda süütepooli. Kõigi silindrite küünlad varustatakse kõrgepingeimpulssidega ühe süütepooli abil. Süütepool muudab madalpinge kõrgepingeks.Kõrgepinge liiguba mööda kõrgepingejuhtmeid primaarmähisesse ja jaotatakse silindritele mehaanilise jaoturi abil
lise mootori silindrikaas, milles peale süüteküünla ava on veel klapipesad koos vastavate kanalitega, klapipuksid, avad tõukurvarrastele ja nookurite toendid. Peale selle kuulub Silindrikaane komplekti ka klapikambri kaas. Tänapäeva mootorite silindrikaas on valatud alumiiniumi- sulamist. Ta kinnitatakse silindri külge tavaliste või tikk- poltidega. Vajalik tihedus silindri ja kaane vahel tagatakse metall-asbesttihendiga
annaabi.ee 
