,,Südamest südamele" Marek Raud, 10b Külastasin 2. detsembril Kuressaare kesklinnas asuvat Laurentiuse kirikut, kus toimus andvendiaega sissejuhatav kontsert ,,Südamele südamest". Tegemist on kontsert sarjaga, millega toetatakse südamehaigeid Eesti lapsi. Kontsertil esinesid solistis Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Saksofoni mängis Siim Aimla, klahvpillidel oli Raun Juurikas ning löökpille mängis Hele-Riin Uib. Kuressaare kontserti raames ei esinenud Villu Veski, kuna oli külas onul Ameerikas, ka tema oleks pidanud mängima saksofoni. Kontsert kestis kõigest tund aega, ilmselt ka sellepärast, et kiriku pinkidel on võimatu kauem istuda. Lauldi jõululaule, rahvalaule ning kuulda sai ka muusikute omaloomet. Kumbki solist laulis neli laulu, viimane viies laul oli ühislaul.
Kui Alla oli rääkinud, astus lavale Hortus Musicus. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansamblisse kuulavad Andres Mustonen, kes mängib viiulit, vioolat, plokk, krummhorne, plokkflööti ning on ka ühtlasi ansambli juht. Olev Ainomäe, kes mängib pommerit, oboed, plokkflööti, šalmeid, krummhorni, rauschpfeiffi. Tõnis Kaumann laulab baritoni ja mängib löökpille. Klahvpillidel – orel, klaver, klaversiin on Ivo Sillamaa. Valter Jürgenson tromboonidel. Violone, kontrabassi ning gambat mängib Imre Eenma. Ansamblisse kuuluvad veel ka Tõnis Kuurme, kes mängib dultsianit, pommerit, fagotti, plokkflööte, krummhorne, rauschpfeiffi ja Riho Ridbeck, kes mängib löökpille ja bassi. Väravatorn oli kontserti esitamiseks just ideaalne koht. Saali seinad olid üleni kivist, seintel
Muusika Jääajas koos Sandra Nurmsalu kvartetiga Külastasin reedel, 26.detsembril kell 19:00 Jääaja Keskust Äksis, Tartumaal, kus esines kontserdiga Sandra Nurmsalu kvartett. Kontserdi pealkirjaks oli “Muusika Jääajas” ning kontsert toimus läbi Jääaja Keskuse kolme korruse kõrguva aatriumi. Nagu öeldud, esines Sandra Nurmsalu kvartett, mille koosseisu kuulusid klahvpillidel Pille Piir, tšellol Silvia Ilves, perkussioonidel Oliver Rõõmus ning vokalistiks oli Sandra Nurmsalu. Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli “Jäälilled”. Kontsert kestis 2 korda 45 minutit ning üldiselt valitses jõulumeeleolu. Kontserdil esitati mitmete erinevate heliloojate teoseid. Kontserdile minnes arvasin, et esitamisele tuleb Sandra Nurmsalu kvarteti enese looming ning ka mõned varasemad
Ma käisin kuulamas Kuressaare Kultuurikeskuses 15.oktoobril noort lauljannat Kadri Voorandit, kes laulis dässmuusika kontserdil Jazz del Mar. Kontsert kandis nime ''Tunde kaja'' ja oli korraldatud esitlemaks tema esikalbumit. Kontserdi üheks eesmärgiks oli avada tänavust kolmandat dässihooaega Kuressaares ja muidugi tutvustada lauljatari esimest albumit. Kadrit saatis bänd, kus : saksofonil oli Jussi Kannaste, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Eno Kollom ja bassi mängis Mihkel Mälgand. Kadri on tõusev täht dässmuusikas, nimelt on ta alles 19-aastane. Ning ta ei ole mitte ainult andekas artist, vaid ka helilooja. Lauljatar ei ole sugugi eestlastele võõras, nimelt võitis ta 2008.aastal auhinna ''Noor Jazzitalent 2008''. Samuti on ta kuulsust kogunud ka välismaal, kus on samuti pälvinud auhindu. Kadri muusikaõpingud algasid juba noores
Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. J.S.Bach "Hästitempereeritud klaviir" toccata, fuuga d-moll. Gounod võttis selle teema ja kirjutas ise sellest laulu "Ave Maria". J.V.Meder Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja. · Klaviirimuusikas kasutati fuuga eelkäijat ricercari ning toccatat (see termin tähendas algselt kõiki "löödavaid" ehk klahvpillidel mängitavaid teoseid) · Sündis ajastu esinduszanr kontsert. Tunnus/nimetus Mitmekooriline kontsert Concerto grosso Soolokontsert Tuumikuks barokktrio 2-3 võrdse tähtsusega e.concertino, kellega aeg- Üks või mitu solisti, kes Esitajad pillirühma, keda vastandatakse
Edasi läks asi juba liiga allamäge - uued albumid ei meeldinud alguses enam fännidele, hiljem isegi bändile endale. Kontserditel olid nad oma aja kohta väga teatraalsed ning see tekitas palju kisa-kära kriitikute seas. Samas ei saa neid tänapäeva Rock showdega võrreldagi.. Yes.Aastal 1968 ristusid Londonis kahe rock-muusiku laulja Jon Andersoni ja basskitarristi Chris Squire'i teed ja nii tekkiski ansambel Yes, kus peale eelnimetatute mängisid veel Pete Banks kitarril, Tony Kaye klahvpillidel ja Bill Bruford trummidel. Bändiga liitusid vahepeal ka teised liikmed. Tollasel Yesil oli veel üsna vähe ühist hilisema, põhjalikult läbi komponeeritud Yesi muusikaga. Esimesed Yesi ülesastumised kontserdilaval toimusid ansambli Cream soojendusbändina. Ent aastal 1969 ilmus neil juba esimene plaat ,,Yes" ning 1970 ka teine ,,Time And A Word". Yesi 1971. aasta alguses salvestatud plaat ,,The Yes Album" tähendas tegelikult bändi tähelennu algust. 1971
f f f f = fortissimo-fortissimo e duubel-fortissimo = ülitugevalt m p = mezzo piano = ``pool-vaikselt``, parajalt vaikselt m f = mezzo forte = ``pool-tugevalt``, parajalt tugevalt Helide tugevusastmik kui helitugevusvaramu on muusikas kasutatavate helitugevuste korrastatud kogu: (pppp) - ppp pp p mp mf f ff fff - (ffff) Helitugevuste tähistus on suhteline. Noodikirjas paiknevad üldised tugevustähised instrumentaalmuusikas noodijoonestiku all, klahvpillidel 2. joonestiku vahel, tekstiga vokaalmuusikas joonestiku kohal. Üldised tugevustähised kehtivad helindi tervikosa lõpuni või kuni uute tähisteni. Üksikhelide teistest erineva tugevuse tähistamiseks kasutatakse mitmesuguseid sõnalühendeid ja märke kui kohalikke tugevustähiseid. Eelnevatest suuremat helitugevust kui rõhku e aktsenti tähistavad: fz = forzato või sf: vahel ka sff või sfff või sfz = sforzato = tugevdatult, rõhutatult
saj'l põikflööt. Klahvpillidest oli muusikas väga mitmekülgne roll k lavessiinil. See oli soolopill ja oluline harmooniapill (basso continuo). Koduste pillidena olid kasutusel ka p ositiivorel ja klavikord. Klahvpillidel enamasti ei tehtud vahet ja neil mängitavat muusikat nim. - klaviirimuusikaks. Saksas hoogustus väga võimsate orelite ehitamine, millised tõusid kirikulaulu saatmisest soolopilliks. Instrumentaalansamblitest tuntumad olid-barokktrio (2 meloodiapilli+basso continuo) ja itaalia orkester
saj'l põikflööt. Klahvpillidest oli muusikas väga mitmekülgne roll k lavessiinil. See oli soolopill ja oluline harmooniapill (basso continuo). Koduste pillidena olid kasutusel ka p ositiivorel ja klavikord. Klahvpillidel enamasti ei tehtud vahet ja neil mängitavat muusikat nim. - klaviirimuusikaks. Saksas hoogustus väga võimsate orelite ehitamine, millised tõusid kirikulaulu saatmisest soolopilliks. Instrumentaalansamblitest tuntumad olid-barokktrio (2 meloodiapilli+basso continuo) ja itaalia orkester
milles edukama reklaami ja müügi huvides kasutati heliplaatidel süntesaatoreid (mis mitte alati polnud isegi tingimata Moogi süntesaatorid). Moog kujundas kontrollseadmetele teatud standardid, näiteks helikõrguse kontroll 1 volt per oktaav ning erinevat pulsatsiooni vallandav signaal (separate pulse triggering signal). Selline standardiseerimine võimaldas erinevatel tootjatel omavahel suhelda. Helikõrguse kontrolli kasutatakse tavaliselt oreli tüüpi klahvpillidel või muusika sekventseritel, mis tekitavad kontrollpinge seeriaid kindla aja jooksul ja võimaldavad muusika produtseerimisel teatud automatiseerimist.Teiste varasemate süntesaatorite tööstusliku tootmisega alustanud firmade hulka kuulub ARP, mis alustas ka moodulsütesaatoritega enne kõik-üheskoos-instrumente ning inglise firma Electronic Music Studios (London) Ltd (EMS). 1969 kasutati sünteesitud muusikat esimest korda James Bondi filmis " On Her Majesty's Secret Service"
Bachi looming ei olnud tema elu ajal populaarne, kuna erines väga paljus kaasajal moes olnud muusikast. Barokkajastu lemmikžanr oli ooper, Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. Uus ja huvitav oli juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsus, Bach lõi aga palju polüfooniat. Alles 100 aastat peale B hakati tema muusika vastu rohkem huvi tundma. Bach oli üks esimesi, kes kasutas laiemalt tollel ajal uut tempereeritud häälestust (häälestus, kus pooltoonid on kõik võrdsed) klahvpillidel, mis võimaldas kasutada kõiki helistikke. Varem häälestati klahvpillid nn naturaalse häälestuse (kus pooltoonid ei ole võrdsed) järgi väga täpselt ning see välistas paljude helistike kasutamise. Uue häälestuse propageerimiseks lõi Bach teose Hästitempereeritud klaviir , lühend-HTK (klaviir-ühine nimetaja klahvpillidele va orel), mis sisaldas kõikides duurides ja mollides (12 duuris ja 12 mollis), prelüüde ja fuugasid.
Schybergon, Leino ja Maesterlinck. Libretodes on Sibelius alati pari kujutamas loodust. Armastuslaulude seadedest on vaid vähesed edukad, erandiks on leitud Till Frigga. Kõige tavalisemad teemad sisaldavad loodust- aastaajad, päev ja öö juubelihümnid, huumor, rõõm armastusest, leinamine, surma ootamine ning palvetamine. 3.3 KLAVERI JA ORKESTRISAADE Üks kõige piiravamaid faktoreid, mis on leitud Sibeliuse laulu kirjutamise juures on ilmne ebakindlus klahvpillidel. Sibelius ei olnud pianist. Ükskord olevat ta selgitanud : ,,Mu päris töös ei huvita mind klaver see ei saa laulda ." Seevastu klaveritükid, mida tal suhteliselt palju on, paljastavad selle vähimagi armastuse, mis tal klaveri vastu oli. Tihti peale aga lauludes, on klaverisaade suhteliselt vaene. Harva täiustab klaverihääle kirjutamine vokaalset liini vabadusega, millist leidub vaid ainult Schumanni ja Wolfi teostes. Muidugi leidub ka erandeid : op.38 sisaldab eriliselt ülistavat
Ta on olnud kõigis nendes ansamblites just seepärast, et tema improvisatsioonides pole tehnikat tehnika pärast, vaid kõik on allutatud loomingulisele mõttestatusele. Korduvalt on ta tunnustust leidnud Tartu muusikapäevadel. (Erm 1989, lk 154) Teine kitarrist, Vjatseslav Kobrin, sai sammuti tuntuks 1986. aasta Tartu muusikapäevadel ja Pärnu dzässfestivalil oma ,,Blues Bandiga". Ka tema on tugeva temperamendi ja loominguandega kitarrist. Klahvpillidel Aare Põder ja basskitarril Raul Vaigla olid varem koos mänginud mitmetes ansamblites, seal hulgas ka V.S.P Projekt, mis 1986. aasta Tartu muusikapäevadel tunnistati tugevaimaks instrumentaalansambliks. Põder ja Vaigla tehnilist taset hinnati kõrgelt juba 1983. aasta muusikapäevadel, kui nad tunnistati mõlemad oma instrumendil 24 parimaks
annaabi.ee 
