2

docx

Klaver vs süntesaator

Süntesaator vs klaver Klaver on enamasti tumedat värvi ja kolmnurkne ja ristkülikuline klahvpill, mis seisab kolme või nelja jala peal. See on üks tähtsamaid pille, mida kasutatakse soolo pillina ja ka muusika õpetajad kasutavad seda ka tundides. Klaveri eelkäija on klavessiin. Klaveril on raamile Vinnatud keeled, kõlalaud, klaviatuur ja mehhanism , mille abil pilli mängija paneb keeled võnkuma. Klaveril lööb haamri vastu keelt ja jätab sellest võnkuma ainult teatava osa. Keeli on keskmiselt 230. Keelte võnkumine kandub üle kõlalauale, mis teeb pillihäälem tugevamaks

Muusika → Muusika

6 allalaadimist

2

doc

Living Stone

1. Sopranis: Maive, Astrid, Mariliis, Annela, Heidi, Karoliina, Liina-Ly ja Kadri. 2. Aldis: Gerda, Jana, Sigrid, Jaana, Kertu, Kristel, Hallili, Ave-Liis, Reelika ja Anneliis. 3. Tenoris: Taavi, Kristjan, Tarvo ja Indrek. 4. Bassis: Lauri, Imre, Meelis, Heigo, Kaur ja Jaanus. Dirigent on Indrek Luide; Koormeistrid: Marju Luide ja Kadri Koppel; Saateansamblis: Kristjan Allikas (trummid), Tõnis Kivisild (basskitarr), Mairo Marjamaa (saksofon), Holger Marjamaa (klahvpill) ja Marju Luide (klahvpill). Kontsertil oli kavas kaheksa lugu Danny Pletti kogumikust Modern Gospel: 1. Listen to the Angels Sing 2. Saved 3. Heaven 4. The New Halleluujah Chorus 5. We Will Bless Him 6. I´ve Got the Victory 7. Lay Your Burdens Down 8. The Road Mulle meeldis Living Stone gospelkoor sest neid oli hea vaadata ja kuulata. Esitati ühe ajastu muusikat ja kava oli huvitav. Lauljate hääled kõlasid koos väga hästi, tekst oli selge ja arusaadav, laulsid

Muusika → Muusika

3 allalaadimist

2

doc

Klavessiin / Klavikord

nüüdisheliloojad kipuvad sellest pillist üldjuhul mööda vaatama. Mitte sellepärast, et see instrument oleks paari viimase sajandi jooksul midagi oma "usaldusväärsusest" kaotanud, vaid arvatavalt seetõttu, et spetsiifilisi klavessiine nagu ka häid klavessiinimängijaid näeb tänapäeval võrdlemisi harva. Klaver on klavessiini lihtsalt nii otsustavalt välja tõrjunud, et isegi J. S. Bachi klavessiinisüite esitatakse kontsertidel enamjaolt tiibklaveril. Klavikord on Euroopa klahvpill. Pilli nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast clavis (klahv) ja kreekakeelsest sõnast (chorda - pillikeel). Klavikord on vanim klahvpill oreli ja klavessiini järel, see leiutati 15. sajandi alguses. Klavikord oli populaarne 16.­18. sajandil, peamiselt saksakeelsetel aladel, Skandinaavias ja Pürenee poolsaarel. Pill kadus laiemast kasutusest 19. sajandi keskel, kuid sama sajandi lõpus taaselustas Arnold Dolmetsch klavikordide ehitamise

Muusika → Muusika

11 allalaadimist

2

docx

Muusika. Klahvpillid

3. Viis klaveri osa · Klaviatuur · Keeled · Metallist raam · Haamrid · Pedaalid 4. Pedaalide töö põhimõte klaveril · Tavalisel kaks vahel kolm pedaali. Paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmimaks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimasena vajutatud heli või akordi 5. 3 tuntud pianisti · Rein Rannap · Marko Martin · Mihkel Poll 6. Mis on klahvpill · Pill, mille heli tekitatakse sõrme vajutusega klahvile 7. Klaversiin · Ehk tsembalo kujunes välja 15 sajand. Koosneb kõlakorpusest ja sageli kahest manuaalist. Igale klahvile vastab üks keel. Pilli kõla on järsk, terav ja lühike. 8. Kuidas tekib oreli heli · Tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis: kui vajutada klahvile, pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja ­kastide viledesse 9

Muusika → Muusika

29 allalaadimist

2

odt

Klaver versus süntesaator

Süntesaator versus klaver Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Klaveri eelkäijad on klavikord, klavessiin, spinett, tšembalo, tahvelklaver ja Cristofri vasarklaver. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam

Muusika → Muusika

30 allalaadimist

1

odt

Barokk ajastu muusika

tants 3-osalises taktimõõdus Numbriooper- ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud numbritest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon- evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Polüfoonia- mitmehäälsus Retsitatiiv- kõnelaul Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Tsebola- klaveri eelkäija Virginaal(spinett)- klahvpill, klavessiini erikuju, milles keeled asetsevad klaviatuuriga rööbiti. Bach- pole kirjutanud ooperit, teosed said tuntuks pärast tema surma, kirjutas 2 passiooni(Matteuse, Johannese), Hästitempereeritud klaviir (I ja II vihik) Händel- oratoorium ''Messias,'' orkestrisüdid ''Veemuusika,'' ''Tulevärgi- muusika''

Muusika → Muusika ajalugu

22 allalaadimist

1

doc

Renessanss

Heliloojad:  Inglise – Thomas Tallis, William Bird  Itaalia – Orlandus Lassus, Giovanni Perluigi da Palestrina Kontsertmissa – ainult ordinaariumi osadest, Reekviem – kontsertmissa erivorm – leinamissa – Mozart Filharmoonia Kammerkoor – Tõnu Kaljuste RAM – Gustav Ernesaks (asutaja), Ants Soots Pillid:  Dulcan – fagott, puhkpill  Krummhorn – puhkpill  Pommer – oboe, puhkpill  Klavessiin – klahvpill  Viola da gamba – tšello, keelpill  Lauto – keelpill, äramurtud kaelaga

Muusika → Muusikaajalugu

12 allalaadimist

1

odt

Muusikalised mõisted 10.klass

Aaria ­ vokaalsoolo ooperis Libreto ­ Ooperi, opereti või muusikali A cappella ­ instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal ­ 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent ­ rõhk Menuett ­ 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro ­ elavalt Prantsuse tants Alt ­ madal naishääl Mezzosopran ­ Näishääl Avamäng ­ sissejuhatav osa muusikalisele Missa ­ Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon ­ Ühest helistikust teise Bekarr ­ Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll ­ Minoorne helilaad Cantabile ­ Laulvalt Motett ­ Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso ­ Soolopillide ja orkestri ...

Muusika → Muusika

75 allalaadimist

1

doc

Klaver

Klaver Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri eelkäijad on klavikord, klavessiin, spinett, tsembalo, tahvelklaver ja Cristofri vasarklaver. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikustKui klahvile vajutada, lööb viltpea vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal

Muusika → Muusika

32 allalaadimist

1

docx

Klaver versus süntesaator.

ainult teatava osa. Klaveri musta kasti sees on igasuguseid keerulisi asju. Kõigepealt on seal keeled. Neid on keskmiselt 230 tükki. Keeled on pingutatud tugevale malmraamile. Keelte pinge mõjub sellele jõuga, mis on võrdne umbes 20 tonniga. Keeli pingutatakse virblitega, mida saab keerata spetsiaalse võtme abil. Keelte võnkumine kandub üle kõlalauale, mis teeb pillihääle tugevamaks. Klaveri kõlalaud on keelte alla paidutatud suur puust plaat. Süntesaator seevastu on, aga klahvpill, millel heli tekitamiseks pannakse võnkuma elekter. Kuuldavaks muutuvad need võnked helivõimendi ja valjuhääldite abil. Süntesaatoril võib jäljendada peaaegu kõigi orkestripillide hääli. Esimene elektrooniline pill oli 1876.a. Ehitatud muusikaline telegraaf mille leiutas üks telefoniaparaadi leiutajatest.1906.a. Aga ehitas T.Cahill telharmooniumi. 1957.a. Tegeles vene teadlane J.Murzin süntesaatoriga ans mida tehti ainult 1 eksemplar. Pärast 2

Muusika → Muusika

158 allalaadimist

4

docx

Klaver

Klaver Klaver on klahvpill. Klaver erineb klavessiinist selle poolest, et klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haamrikesed, mis klahvide allavajutamisel löövad vastu metallist keeli, pannes need võnkuma. Helilained kanduvad klaveri kõlakasti seinteni, mis neid võimendavad. Lääne muusikas kasutatakse klaverit laialdaselt sooloesinemiseks ja teiste pillide või laulu saateks. See on väga populaarne abivahend ka heliloojatele, koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele.

Muusika → Pillid

5 allalaadimist

3

doc

Klaver

klaver (referaat) Koostaja: Klass: Õpetaja:  KLAVER Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri kasutusala on lai. Seda kasutatakse jazzis klassikalises ja folkmuusikas. Väga palju on erinevaid klaveri kontserte ning seda kasutatakse kooride saatena. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Eristatakse rõhtehitusega tiibklaverit ja püstiehitusega pianiinot. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung,

Ajalugu → Ajalugu

49 allalaadimist

2

odt

Vanaaja muusika

Puhkpillidest olid levinud aulos, põikiflööt, metalltrompet, paaniflööt. Löökpillidest olid vasktadrikud, lõgistid, raamtrummid, sistrum. Vana- Rooma. Vana- Rooma muusikat pole kahjuks säilinud. Oletatakse, et tolleaegne muusika oli erakordselt pidulik ja ettekantud hiigelkoosseisudega. Rooma muusikat mõjutas vanakreeka,aga ka erinevaist paigust sisse toodud orjade muusika. 3. sajandil eKr. leiutati esimene klahvpill - vesiorel ehk hydraulis. Õhk hakkas viledes liikuma veepumpade abil. Roomlased valmistasid ka lõõtsaga orelit, kus lisaks män- gijale pidi olema ka nn. ,,tuuletallaja". Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust kui kasvatuslikust küljest. Pillimäng ja laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas. Piduliku muusika ettekandmiseks kasutati palju puhkpille. On teada, et keiser Nero oli meisterlik kitara mängija ning esines menukalt pidumängudel.

Muusika → Muusika ajalugu

6 allalaadimist

2

pdf

Varane muusikalugu

Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osaline kammersonaaditsükkel (kiire-aeglane-kiire), 4 osaline sümfooniatsükkel. Kammeransamblid, zanrdid 18. saj. teisel poolel ­ 18. saj keskel muutused instrumentaalkoosseisudes, iseloomulik basso continuo hakkas kaduma. Seda võis asendada heliloojapoolt kirjutatud klahvpillipartii mis oli ansamblis juhtiv. Tavalisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Vahel ka klaver viiuli, tsello või keelpillikvartetiga. Improviseeriv klahvpill võidi asendada vioolaga. Ehk siis barokktriost sai keelpillikvartet. Klassikaline instrmentaalstiil Haydni ja Mozarti loomingus ­ kuna pihens Haydn elas sitaks kaua ja tema ajal olid muusikas suured muutused, tegi poole sajandi vältel nende zanride arengu etappide kauppa kaasa. Tähtsaim klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartet. Aluserajaja kogu 19 saj muusikale. Mozarti komponeeris Salzburgis suurema osa oma vaimulikest teostest -

Muusika → Muusika ajalugu

4 allalaadimist

6

odt

Klaver vs süntesaator

KLAVER VS SÜNTESAATOR Diana Ziltsova 8.klass 2012/2013 Juhendaja : Stella Müsler Klaver Klaver on klahvpill. Klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haamrikesed , mis klahvida allavajutamisel löövad vastu metallist keeli , pannes need võnkuma. Helilained kanduvad klaveri kõlakasti seinteni, mis neid võimeldavad. Lääne muusikas kasutatakse klaverit laialdaselt sooloesinemisteks ja teiste pillida või laulu saatmiseks .Tihti kasutatakse ka ansamblites . See on väga populaarne abivahend ka heliloojatele, koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele. Kuigi klaver on

Muusika → Muusika

65 allalaadimist

10

doc

BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS

Oratooriumis puudub lavaline tegevus. Oratoorim on kui ooperi kontsertettekanne. BAROKIAJASTU PILLID JA INSTRUMENTAALMUUSIKA 12) Missugune instrument kujunes 17. sajandil ansambli- ja soolopilliks? Missuguseid uusi pille konstrueeriti, mis pille edasi arendati? Lk.102 Ansambli- ja soolopilliks kujunes viiul. Konstrueeriti uusi puhkpille (fagott ja põikflööt). Võeti kasutusele haamerklaver. Puhkpillidest kasutusel oboe. 13) Mis on klaviirimuusika ja missugune klahvpill selle mõiste alla ei käi? Lk. 104 Kõik klahvpillid pandi ühe mõiste alla, v.a suur orel, sest sellel on pedaalid 14) Mida tähendab „tempereeritud häälestus“?  Uus häälestussüsteem, kujunes 18. saj. I poolel.  Kui varasem süsteem võimaldas kasutada vaid väheste võtmemärkidega helistikke, siis tempereeritud häälestus jagab oktaavi kaheteistkümneks võrdseks pooltooniks – igast noodist

Muusika → Muusikaajalugu

17 allalaadimist

6

doc

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat

erinev a tase m e g a viiulimei streid alate s omal e või laps el e ilma igasu g u st e e eltad mi st eta pilli m ei sterd a nu d huviliste st kuni korraliku eriharidus e g a rahvusv ah e lis e tase m e g a m ei striteni. Tuntum a d mei strid on olnud Felix Villak ja Euge n Meri, eriti aga kaas a e g n e m ei st er Aaro Altpere , kes on õppinud Moskva rahvusv ah e lis elt tuntud m ei stri Kor skovi juure s. Klaver on klahvpill. Klaver erine b klave s siinist selle pool e st, et klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haa mrik e s e d , mis klahvide allavajutami s el löövad vastu m etallist ke eli , pann e s ne e d võnku m a . Helilained kanduvad klaveri kõlaka sti seinteni, mis neid võim e n d a v a d . Lääne muu sika s kasutatak s e klaverit laialdas elt soolo e si n e m i s e k s ja teiste pillide või laulu saatek s

Muusika → Muusika

21 allalaadimist

25

docx

Varane muusikalugu

6 . Sonaadivorm Sellest on juttu Siitani õpikus lk 270(klassikalise sonaadivorm). 16 6.1 Kammeransamblid, zanrid, vormid 18. sajandi II poolel. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas on klvaeriduo mõne meloodiapilliga. Sageli ka klaver koos viiuli ja tselloga(klaveritrio) või keelpillikvartetiga(klaverikvintett). Impoviseeriv klahvpill võidi asendada ka vioolaga(harmoonikilst täitehäält mängiv), nii sai tavalisest barokktrio(2 viiulit, klavessiin, tsello) ansamblist keelpillikvartett(2 viiulit, vioola, tsello). 17 7. Klassikaline instrumentaalstiil Haydni ja Mozarti küpses loomingus (1770.­ 90. aastatel). 8. Beethoveni looming. Beethoveni muusika pärineb lahingumöllust- lahingu, mida ei peeta välise vaenlase, vaid

Muusika → Muusikaajalugu

3 allalaadimist

30

doc

Eesti levimuusika 80ndatel

Rock Hotel oli 1980. ­ 1984. aastatel noortesaate ,,Soovid, soovid" kuulajate lemmikansambel. 1986.aastal hinnati ansambel Tartu muusikapäevadel ekspertide poolt parimaks. Samas puhkes samal aastal ka ajakirjanduses poleemika nende kontserttegevusele antud kõrgete hinnangute üle- väideti, et retro, mille sümbol Rock Hotel oli, takistab levimuusika progressi. Aastaks 1987 oli koosseis järgmine: Tiit Kõrvits (kitarr), Heigo Mirka (basskitarr), Margus Kappel (klahvpill), Harri Kõrvits (löökpillid) ja Ivo Linna (vokaal) ning puhkpilli rühmas Tarmo Marken (trompet), Jaan Rajala (trompet), Väino Põllu (tromboon) ja Ülari Kirsipuu (saksofon). Oli ka teine löökpillimängija Aleksander Vilipere ning heli eest hoolitses Priit Kuulberg. (ibid: 135) 3.2.4. Ruja Moodustatud aastal 1971. Äärmisel oluline ansambel eesti roki arengupildis. Tugevalt ja tuntavalt rahvuslik ansambel. Ruja muusikutel oli oma tunnetuslik suhtumine maailma, sõnum

Muusika → Muusika

89 allalaadimist

25

xml

Muusika alased mõisted

EE"/>.19. Spinett e. Virginaal (klahvpill) ­ klavessiini erinevad tüübid20. Tsembalo- klavessiini erinevad tüübid

Muusika → Muusika

75 allalaadimist