Pikima ajalooga klaasivabrik Meleski küla asub Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas. Rahvaloenduse andmetel 2000. aastal elas külas 162 elanikku. Siia kujunes 18. sajandi lõpul tähtis klaasitööstusrajoon. Vanimad klaasiahjud selles piirkonnas on töötanud Utsali külas ja Laashoonel. Põltsamaa jõe ääres, nüüdse Potaste pere kohal asus potasetootmise ettevõte. 1792. aastal rajati Rõika- Meleski klaasivabrik ("Lisette"), kus toimus klaasisulatamine ning peeglite ja pudelite valmistamine. Põltsamaa jõe ääres Rõikal aga poleeriti ja lihviti peegleid, milleks kasutati peamiselt veejõudu. Klaasipuhujad ja muud oskustöölised tulid Saksamaalt. Meleski klaasivabriku looja Carl Philip Amelung oli pärit Saksamaalt. Enne Eestisse tulekut elas ta St. Peterburgis, kus tegeles oma isa Anton Amelungi Braunschweigis asuva Grünenplani peeglivabriku peeglite müügiga
Silvi Kalda- Köide E.Saito "Die Frau im alten Japan", 1993 Urve Varik- päevik ,,Perekond", külalisraamat ,,Kündja" Mis on esindatud klaasikogus? V: Klaasikogus on esindatud lauanõude komplekte, joogiklaase, vaase, taldrikud jne. Ingi Vager lauanõude komplekt ja joogiklaasid ,,Rita", Pilvi Ojamaa-joogiklaaside komplekt ,,Leelo", Elve Tauts- vaasid ,,La", Helga Kõrge- kausike sinise nupuga, Ingi Vaher-kann. Milline klaasivabrik tegutses Eestis 1934-1940? Eestis tegutses Lorupi klaasivabrik. Kes on Kai Koppel? Kai Koppel on klaasikunstnik. Tutvu mööbli väljapanekuga. Kuidas seda iseloomustaksid? V: Mööbel oli meeletult erinev, oli vanemat mööblit, oli ka tänapäevast. Mööbel oli peamiselt puidust. Toolid olid väga erinevad-pehmed, seljatoega kui ka ilma, mustritega, kujunditega, värvilised. Tooksin välja nagi ,,Uluk", jalgrattasarnane nagi, väga väga omapärane
sõjalaager paiknes lähimal künkal, mis kannab tänaseni Kuningamäe nime. Poola ajal (1582 1621) oli Põltsamaa staarostkonna keskus. Põhjasõja ajal, 1703. aastal, purustasid venelased asula uuesti. 18. sajandi teisel poolel paistis Põltsamaa kihelkond silma majandusliku ja kultuurilise õitsenguga. Sellele aitas enim kaasa Vana-Põltsamaa mõisa valdaja, kes rajas hulgaliselt tööstusettevõtteid. Kihelkonda rajati peeglivabrik, vasekoda ja klaasivabrik. Põltsamaale on toonud tunutust ka esimene eestikeelne ajakiri Lühike Öppetus. Kuni 1917. aastani kandis linn nime Oberpahlen. Linna õigused saadi 1926. aastal. Põltsamaa on kohaks, kus õmmeldi esimene sinimustvalge lipp. (https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa) 1.2. Põltsamaa linna funktsionaale struktuur Linnas on 2016. aasta esimese jaanuari seisuga 4244 elanikku. Põltsamaal asub üks ühisgümnaasium 600 õpilasega ning kaks lasteaeda. Lastel on võimalus käia ka
Hoolekandekomisjon nõustus Vene-Balti tehase rentimisega ja 22.06.1921 anti tehas kolmeks aastaks rendile Londonis asuvale Inglise-Balti laevaehituse ja masinatööstuse kompaniile. Raskuste tõttu tellimuste täitmisel sattus ettevõte võlgadesse ja Anglo- Baltic Company loobus rendilepingust (Karma, 1971). Tehase territooriumil tegutsesid läbi aegade mitmed suurfirmadest rentnikud. Suurimateks tööstusettevõteteks, mis tegutsesid endistes tootmishoonetes, olid Johannes Lorupi klaasivabrik (Tarbeklaasi eelkäija) ja kummitööstus Põhjala. Kuigi Bekkeri tehase sadam leiab tänapäeval veel kasutamist, ei ole Tallinna kunagine suuruselt teine laevatehas enam laevu ehitanud. Tehnikamaailm.(web site) (http://www.tehnikamaailm.ee/vana-hiilgus-uues-kuues/) 26.02.2009 Pole halba ilma heata, sest võime julgelt väita, et tsaaririigi sõjalaevaehitusbuum oli ka sündivale Eesti Vabariigile igati kasulik. Esiteks sai noor vabariik pärast
puittoodete tootmine, transpordivahendite tootmine, veondus, laondus ja side, kummi- ja plasttoodete tootmine, ehitus ja ehitusmaterjalide tootmine. Kui võtta aega tagasi 1980ndatesse, siis sellel ajal oli tööstusühiskond väga populaarne. Enamus meie emadest ja vanaemadest töötasid vabrikutes ja olid enda alal spetsialistid, kes jälgisid nahatoodete korralikku toomist ja selle vastupidavust. Niisamuti oli meil Tallinnas enda klaasivabrik, kust kogu Eesti ja ka lähimad naabrid said varustatud meie endi ilusate nõudega. Nüüd 2000ndatel aastatel pole see enam mitte mõeldav, vabrikud on suletud ja inimesed on jäänud tööta ja seoses sellega on pidanud ümber õppima muu eriala. See nüüd otseselt ei tähenda, et ümberõppimine oleks halb tegevus. Vägagi tervitatav on mitu erinevat kõrgharidust ja rakendusliku kõrgharidust.
mustlaik-apollo, harjus ning saarmas. Kaitseala lõunaossa jäävad Vastseliina ordulinnuse varemed. Linnuse püstitasid Tartu piiskop ja Liivimaa ordumeister 1342. aastal tolleaegse Pihkva vürstiriigi piirile. 6. Piusa koobaste ajalugu Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. Peale Järvakandi klaasitehase on Piusa liiva kasutanud Tarbeklaas, vähesel määral ka Meleski klaasivabrik. Liiva kasutasid ka mitmed tehased: Tallinna Betoonitehas, Ilmarine, Dvigatel, Tallinna Masinatehas jt. Peale vanade kaevanduskäikude on Piusa jaamast lõunapool geoloogiliste uuringute otstarbel rajatud kolm tehiskoobast. Piusa liivakivi kuulub ülemdevoni Sventoi lademe Gauja kihistusse. Kõrgetes kaevanduskäikudes on esindatud kollaks- või pruunikashallide põimjas- või horisontaalkihilised liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %, päevakivi 3,6 % , vilgukivi 1,1 %,
kindlad piirid koormistele, karistamise ülempiirid. 1739 Anton Thor Helle tõlgitud eestikeelne piibel 1765 koolikorralduskava, mis nägi ette kooli loomise ka igasse mõisa. Arhitektuuris hakkab levima klassitsism. 1718 alustatakse barokse Kadrioru lossi rajamisega, 1773 Toompea loss. 1803 klassitsistlik Tartu ülikooli peahoone. Tallinna arengut püüti pidurdada Peterburi tähtsustamisega. Viinavedu Venemaale, algas mõisate rikastumine. 1734 Räpina paberivabrik, Põltsamaa klaasivabrik. 19. SAJAND I POOL Talurahvaseaduste 3 blokki: (Eestimaal/Liivimaal) 1802 avaldatakse Eestimaa talurahvaregulatiiv I (1802/1804) ,,Iggaüks", mis tähistab agraarsuhete Loodi vallakogukonnad. Talude kasutusõiguse pärandamine. reformimise algust Balti kubermangudes. Teokoormiste normeerimine (aint Liivimaal) 1802 taasavatakse Tartu Ülikool
Selline kogus vastab kütteväärtuselt 94 süllale puidule. Vajalik turvas saadi kõrgsoo esialgse künni ning seejärel olenevalt ilmadest äketega segamisega. Edasi viidi turbamass vagonettidega punkrisse ja sealt masinasse. Masin töötles ja pressis turvast ning pressist väljuv turbalint tükeldati ning toimetati kuivatusruumi. 1870.a. toodeti turbamasinaga turvast ka Ilmatsalus. 1860-ndate aastate keskel hakkas turvast kasutama ka Meleski klaasivabrik.. Sangaste mõisas (Fr. Berg) lõigati 19. saj. lõpus 1..2 milj. turbapätsi aastas, millest enamuses tehti alusturvast. Kuni Esimese Maailmasõjani turbatööstus nimetamisväärselt ei arenenud. Turba kasutamine oli juhuslik ja toimus peamiselt mõisates. Kokku võis Eestis olla 300 turbakarjääri mis kuulusid mõisatele. Peamiselt lõigati alusturvast pätsidena ja pärast purustati. Kütteturvast kasutati vähem. Eesti esimesi suuremaid turbatööstusi oli 1913 .a
annaabi.ee 
