Basiilika Basiilika sisekujundus § Sisekujundusele andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. § Lagi oli lame ja vahel hoopis puudus. § Olulisel kohal olid seinamaalingud ja mosaiigid. § Maalid paiknesid kesklöövis ja akende all või vahel Basiilika · Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksad klaasikuubikud · Peamised värvid heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker Basiilika § Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive ning piiblistseene ja pühakuid. § Mosaiikpildid olid ajalugu jutustavad. § Tähtis oli isikute äratundmine ja nende hingestatuse kujutamine. Basiilika § Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud ning keha polnud peaaegu üldse tunda. § Tekkis uue religiooni suhtumine - keha kui patusena kujutamine.
Lööviks. ; lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Y Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti Y Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine
ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Suurel määral on veel varakristliku ilme säilitanud mõned hilisemad ehitised Ravennas Itaalias, nagu Sant´Apollinare in Classe ja Sant´Apollinare Nuovo. Basiilika lihtsa ja tagasihoidliku ilme muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid aga väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustatud pisut konarlik pildipind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, samuti ka külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive, mitmesuguseid piiblilugusid illustree- rivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega
Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. 30.Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? – Basiilika. 31.Kas seinamaalid ja mosaiigid on vaid kaunistuseks või oli neil veel mingi eesmärk? – Ka muu eesmärk, teha ruumid suuremaks, sümboolsed motiivid. 32.Millisest materjanlist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? – Siledatest värvilise marmori tükkidest, mis polnud eriti kirkad. Erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Eelistati helerohelist ja kulda, samuti külma helesinist ja lillakas ookerit. 33.Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? – Tardunud poosis, range ja pühakliku ilmega.
2) Sant'Apollinare Nuovo (6. sajand) Basiilika sisekujundus o Antiikarhitektuurist laenatud sammaste vormid o Lame lagi [vahel kassettidega], mõnikord aga puudus o Sainamaalingud ja mosaiigid kesklöövis, akenda all või vahel Mosaiikides kasutati enamasti siledaid värvilise marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad, kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed ja erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Moodustunud pind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittematerjaansena tajutava värvielamuse. Heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker. o Kujutati juba katakombides kasutatud sümboolseid stseene + piiblilugusid illustreerivad stseenid + juhtumised pühakute elust o Pühakuid kujutati tardunult, range ja pühaliku ilmega o Tähtis oli isikute äratunavaks tegemine. Tegelasi võib
Kiriku pikiteljega risti asetsev ruum.Püha paik oli apsiidi all asuv väidetav Peetruse, esimese paavsti haud. 7. Milline olli seinamaalide ja mosaiikide funktsioon? Millest tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes.Maalid paiknesid enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Vanakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. 8. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimesekujutisi rooma maalikunstis.Tihti on varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, kuid arengulooliselt on nende tähtsus suur. 9. Millistes linnades asuvad tuntumad varakristlikud kirikud? Roomas ja Ravennas(Itaalias) 10. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis?
Varakristliku kiriku transept asus pikihoone idapoolse otsa vastas. Milline oli kiriku kõige püham paik? Kiriku kõige püham paik oli altar. Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistusteks või oli neil veel mingi eesmärk? Seinamaalid ja mosaiigid muutsid tagasihoidliku hoone pidulikumaks. Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti. Tähtis oli isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda.
Roomlased olid oma mosaiikides enamasti kasutanud siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. 25. Mille poolest erinesid roomaaegsed mosaiigid varakristlikest (nii materjali ja tehnika osas kui ka sisuliselt)? Roomlased kasutasid siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud kirkad.Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjalideks olid aga väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. 26. Edaspidi kohtad paljude kirikute nimedes sõnu San, Sant`, Santo, Saint, Sainte, Sankt. Mida need tähendavad? San't tähendab püha. 27. Paljudes paikades, ka Eestis, leidub Peetri kirikuid. Kuulsaim Peetri kirik oli ja on Roomas. Mida tead sellest inimesest? Selgita välja, milline oli ta sümbol. Peetruse rist- ehk tagurpidi rist.
6. Milline oli kiriku kõige püham paik? Altar 7. Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistused või oli neil veel mingi eesmärk? Mosaiigid ja seinamaalid olid igavese tähendusega märgid. 8. Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Mosaiikides kasutati sileidaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid aga erksavärvilised klaasikuubikud. Eelistatumad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti helesinine ning lillakas ooker. 9. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Erinevus antiikkunstiga kõik figuurid olid rõivastatud, keha nende riiete all pole üldse tunda. (va. patuse keha kujutamisel) 10. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud?
Maggiore ja Santa Sabina Roomas /5. sajand/. Viielööviline basiilika: Peetri kirik /lammutati 15.sajand/ Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad, mille vormid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame (vahel kassettlagi), mõnikord puudus - paistsid katusesarikad. Lihtsa ja tagsihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti keskläävis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Neist moodustub pisut konarlik pildipind, mis ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid: heleroheline, kuld, külm helesinine, ja lillakas ooker. Mosaiikidel kujutatud: sümboolsed motiivid, mida kasutatud juba katakombimaalidel, mitmesugused piiblilugusid illustreerivad stseenid, juhtumised pühakute elus. Pühakuid kujutatud tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega
kaared. Keskmine lööv oli kõrgem kui küljelöövid. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn kampaniil. Mõnedel puhkudel oli kiriku ees nelinurkne õu aatrium. · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina · Peetri kirik Basiilikas andsid tooni sambad, lagi oli lame või mõnel juhul see hoopis puudus. Seina- maalingud ja mosaiigid akende all või vahel. Mosaiigis kasutati siledaid marmortükikesi, erksavärvilised klaasikuubikud. Koloriit heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Seinamaalidel kujutati nagu katakombideski piiblistseene. Mosaiigis kujutati pühakuid tardunud poosidega. Figuurid on rikkalikult rõivastatud . Kiriku idaosa ja altari ümbrus on rikkalikult kaunistatud. Skulptuur - ei loodudki vabalt seisvaid skulptuure, harrastati rohkem reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Varakristlik reljeef rõhutab kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. 15
nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti. Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud
Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu aatrium. Suuremates basiilikates võis olla ka 5 löövi. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lage oli lame, vahel kassettlagi, mõnikord puidust. Pidulikuks muutsid selle seinamaalingud ja mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes.Maalid paiknevad enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid erksad klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustunud konarlik pildipind loob sädeleva ja intensiivse värvielamuse. Valitsevad värvid on heleroheline, kuld, helesinine ja lilla. Mosaiikidel kujutatakse sümboolseid motiive, millel on illustreerivad piiblilood. Figuurid on rikkalikult rõivastatud, keha nende all pole tunda, kõige rohkem oli kaunistatud altari ümbrus. Inimeste näod väljendavad uut tüüpi antiikajale võõrast hingelaadi. 15.Bütsantsi arhitektuur.
Varakristliku kiriku transept (kiriku pikiteljega risti asetsev lööv) asus pikihoone idapoolse otsa vastas. 6.Milline oli kiriku kõige püham paik? Kiriku kõige püham paik oli altar. 7.Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistuseks või oli neil veel mingi eesmärk? Seinamaalid ja mosaiigid muutsid tagasihoidliku hoone pidulikumaks. 8.Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustatud pisut konarlik pind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva ja erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. 9.Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja
Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Suurtes basiilikates võis olla viis või enamgi löövi. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad. Lagi oli lame 8vahel kassettlagi), mõnikord aga hoopis puudus. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalid ja eriti mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti kakslöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive, peale selle piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumusi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Selles avaldus ka uue religiooni suhtumine keha kujutamisse
annaabi.ee 
