Seega järgnevas referaadis tutvustan erinevaid klaase, käsitlen lühidalt kuidas pikendada klaasi eluiga tutvustades parandamise tehnoloogiat. 1. AUTOKLAASIDE LIIGITUS 1.1. Lamineeritud ohutu (mitmekihiline) klaas Lamineeritud klaas koosneb kahest või enamast tavalisest klaasi kihist, mis on omavahel kokku liidetud polüvinüülbutüraal (PVB) või polüetüleeni (PET) tugeva kuid elastse aine vahekihtidega. Klaasikihtide ühendamine toimub tolmuvabas ruumis, kus PVB-kile rullitakse laiali ühele kahest klaasist, lõigatakse mõõtu ning seejärel asetatakse teine klaas sinna peale. Seejärel asetatakse need kalandrisse ja kuumutatakse u. 100oC juures ning samaaegselt surutakse klaasikihid valtsrullide vahel kokku. Täielikuks valmimiseks ja viimistluseks hoitakse klaasi mitu tundi survemahutis, kus temperatuur on u 120 oC ja rõhk 14 baari.
Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2) ning selle tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk- järgult pehmemaks ja vedelamaks. Täitmaks välistarinditele esitatavaid nõudeid, töödeldakse tasapindne klaas tänapäeval ümber klaaspaketiks, mida valmistatakse spetsiaalsel tootmisliinil. Klaaspaketi valmistamine Pärast üksikute klaasikihtide väljalõikamist ning vajalikke töötlusi, pestakse need puhtaks ja kuivatatakse. Seejärel paigaldatakse ühele klaasikihile nakkuva mastiksi abil vaheprofiil. Vaheprofiil sisaldab kuivainet (absorbenti), mis tagab, et klaasikihtide vahele jääv ruum säiliks kuiva ja kondensaadivaba. Vaheprofiilid on tavaliselt alumiinimist, kuid üha enam kasutatakse ka parema soojusisolatsiooniga roostevaba terast ning spetsiaalplastikut. Järgnevalt toimub klaaspaketi pressimine ja täitmine argooniga
klaasi omast suurem, kuid karastatud klaasi omast väiksem. [4] 5. Klaasi lamineerimine Lamineeritud klaasi tootmisprotsess leiutati 1909. aastal prantsuse keemiku Edouard Benedictuse poolt tootenimetuse Triplex all. Protsess seisneb kahe klaasikihi lamineerimises PVB-kile (polüvinüülbutüraal) abil, mis tagab ka klaasi võimalikul purunemisel ohutuse, kuna klaasikillud jäävad kile külge kinni, tagades kõrgel tasemel kaitse vigastuste vastu. Klaasikihtide ühendamine toimub tolmuvabas ruumis, kus PVB-kile rullitakse laiali ühele kahest klaasist, lõigates selle servad vastavalt vajalikule suurusele. Seejärel asetatakse teine klaasikiht kilekihi peale. Klaas asetatakse kalandrisse ja kuumutatakse umbes 100 °C juures. Kalandri kahe valtsi vahel surutakse klaasikihid ja PVB-kile omavahel kokku ning klaaside vahele jäävad pisikesed õhumullid muudavad klaasi piimjalt häguseks. Et klaasi ja fooliumi
klaasist läbikukkumise võimalus. Lamineeritud klaas pärast purunemist 5 Tiheda liiklusega tänava, raudtee, lennujaama või kiirtee ääres asuva hoone akendel tasub kasutada müra summutavat klaasi. Lamineeritud klaasis kasutatakse kahte või enamat klaasikihti. Müra summutamise seisukohalt sobib klaasikihtide vahele vaik. Eristatakse kahte tüüpi lamineeritud klaase : 1. kilelaminaat; 2. vaiklaminaat. Kilelaminaat Kilelaminaati valmistatakse klaastahvlitena (nt. Glaverbeli tehases), kasutades kõrgekvaliteedilist float-klaasi ja erineva paksusega PVB* kilet. Ühe PVB kile paksus on 0,38mm. Suurema turvalisuse saavutamiseks on võimalik kasutada mitut PVB kihti klaaside vahel. On võimalik saada kilelaminaati valmislõigatud kujul vastavalt kliendi soovidele.
Lamineeritud klaas puruneb ohutult. Löögi toimel võib klaas küll puruneda, kuid reeglina ei paisku killud laiali. Peenikesed killud jäävad PVB-vahekihile pidama. Erinevalt tavalisest klaasist on lamineeritud klaasi purunemise korral vigastuste oht märgatavalt väiksem, sest vigastatud klaas jääb tervikuna raamidesse. · · Lamineeritud mitmekihilise klaasi värvus saavutatakse PVB- vahekihtidega. · · Klaasikihtide ühendamine toimub tolmuvabas ruumis, kus PVB-kile rullitakse laiali ühele kahest klaasist, lõigates selle served vastavalt vajalikule suurusele. Seejärel asetatakse teine klaasikiht kilekihi peale. Siis asetatakse klaas kalandrisse ja kuumutatakse umbes 100 kraadi C juures . Kalandri kahe valtsi vahel surutakse klaasikihid ja PVB-kile omavahel kokku. Klaaside vahele jäävad pisikesed õhumullid muudavad klaasi piimjalt häguseks
klaasi omast suurem, kuid karastatud klaasi omast väiksem. [5] 2.3. Klaasi lamineerimine Lamineeritud klaasi tootmisprotsess leiutati 1909. aastal prantsuse keemiku Edouard Benedictuse poolt tootenimetuse Triplex all. Protsess seisneb kahe klaasikihi lamineerimises PVB-kile (polüvinüülbutüraal) abil, mis tagab ka klaasi võimalikul purunemisel ohutuse, kuna klaasikillud jäävad kile külge kinni, tagades kõrgel tasemel kaitse vigastuste vastu. Klaasikihtide ühendamine toimub tolmuvabas ruumis, kus PVB-kile rullitakse laiali ühele kahest klaasist, lõigates selle servad vastavalt vajalikule suurusele. Seejärel asetatakse teine klaasikiht kilekihi peale. Klaas asetatakse kalandrisse ja kuumutatakse umbes 100 °C juures. Kalandri kahe valtsi vahel surutakse klaasikihid ja PVB-kile omavahel kokku ning klaaside vahele jäävad pisikesed õhumullid muudavad klaasi piimjalt häguseks. Et klaasi ja fooliumi
Karastatud klaasi purunemisel tekikivad väikesed peaaegu ruudukujulised nuri servaga tükid. Karastadud klaasil on suurem vastupidavus löökidele ja paindele. Karastatud klaasi saadakse karastamise teel st klaasi kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti õhuvoolus või õlis. Kuumutamisel kaovad sisepinged. · Tripleksklaas on kolmekihiline klaas, kus kahe karastatud klaasikihi vahele paigutatakse kõrgelastne plastmassikiht, mis nakkub klaasikihtide külge. Selle klaasi purunemisel ei lenda killud laiali vaid jäävad plastikihi külge. Väga tugev ja kuumuskindel klaas saadakse siis kui klaasi pinda töödelda vesinikfluoriidhappega. · Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained. Kristallid moodustataks Cu, Ag, Au või mõnede soolade ja oksiidide abil. Kristallid tekkivad klaasi siise pikaajalise ja keeruka termilise töötluse käigus
Struktuurielemendid kõrge püsivusega. Näiteks: silikaat- ja orgaaniline klaas, polümeerid 76. Klaaside liigitus Pudeli ja aknaklaas Kuumuskindel klaas Keemiliselt vastupidav klaas (ei Na2O, K2O) Optiline klaas (murdumisnäitaja suur) Kristallklaas (suur murdumisnäitaja, <30% PbO2) Karastatud klaas (saamine karastamise teel) Tripleksklaas (3-kihiline, karastatud klaasikihtide vahel on plastmassikiht) Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000oC Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt püsiv, valgust läbi laskev, väike soojus- ja elektrijuhtivus. 16 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre.
} Pole kindlat sulamistemperatuuri- soojenemisel viskoossus kahaneb ja vedelike omadused tugevnevad; } Struktuurielemendid kõrge püsivusega. Näiteks: silikaat- ja orgaaniline klaas, polümeerid 73. Klaaside liigitus Pudeli ja aknaklaas } Kuumuskindel klaas } Keemiliselt vastupidav klaas (ei Na2O, K2O) } Optiline klaas (murdumisnäitaja suur) } Kristallklaas (suur murdumisnäitaja, <30% PbO2) } Karastatud klaas (saamine karastamise teel) } Tripleksklaas (3-kihiline, karastatud klaasikihtide vahel on plastmassikiht) } Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000 oC } Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400 oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt püsiv, valgust läbi laskev, väike soojus- ja elektrijuhtivus. 74. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2);
aknaklaas. Liigitus: }Pudeli ja aknaklaas } Kuumuskindel klaas } Keemiliselt vastupidav klaas (ei Na2O, K2O) } Optiline klaas (murdumisnäitaja suur) } Kristallklaas (suur murdumisnäitaja, <30% PbO2) } Karastatud klaas (saamine karastamise teel) } Tripleksklaas (3-kihiline, karastatud klaasikihtide vahel on plastmassikiht) } Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000 oC } Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400 oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt püsiv, valgust läbi laskev, väike soojus- ja elektrijuhtivus. Fiiberklaas - on klaas fiibri (kiu) kujul. Saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel. Nt klaasvill
tahkumisel. Puhas kvartsklaas: 100 SiO2; termokindel klaas: 60-80% SiO2, 10-25% B2O5, Al2O3; tavaline klaas: 75% SiO2, 15% Na2O, 10 CaO Liigitus: Pudeli ja aknaklaas Kuumuskindel klaas Keemiliselt vastupidav klaas ( ei sisalda Na2O, K2O) Optiline klaas – suur murdumisnäitaja Kristallklaas – suur murdumisnäitaja Karastatud klaas – karastamise teel saadud Tripleks klaas – 3 kihiline, karastatud klaasikihtide vahel plastmassikiht Sitall – talub kõrgeid temperatuure Kvartsklaas – raske töödelda, puruneb kergelt, keemiliselt püsiv, väike elektri ja soojusjuhtivs Värviline klaas: Metalli-ioonide lisamine klaasimassile Cr2+ sinine; Cr3+ roheline; Co2+ roosa; Mn2+ oranz; Fe2+ sinine-roheline Kolloidosakeste lisamine Au osakesed (10-4g/mL) erineva diameetriga 4-10 nm roosa; 10-75 nm rubiinpunane; 75- 110 nm roheline; 110-170 nm pruun Värviliste kristallide lisamine
Karastatud klaasi purunemisel tekikivad väikesed peaaegu ruudukujulised nuri servaga tükid. Karastadud klaasil on suurem vastupidavus löökidele ja paindele. Karastatud klaasi saadakse karastamise teel st klaasi kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti õhuvoolus või õlis. Kuumutamisel kaovad sisepinged. · Tripleksklaas on kolmekihiline klaas, kus kahe karastatud klaasikihi vahele paigutatakse kõrgelastne plastmassikiht, mis nakkub klaasikihtide külge. Selle klaasi purunemisel ei lenda killud laiali vaid jäävad plastikihi külge. Väga tugev ja kuumuskindel klaas saadakse siis kui klaasi pinda töödelda vesinikfluoriidhappega. · Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained. Kristallid moodustataks Cu, Ag, Au või mõnede soolade ja oksiidide abil
Karastatud klaasi purunemisel tekikivad väikesed peaaegu ruudukujulised nuri servaga tükid. Karastadud klaasil on suurem vastupidavus löökidele ja paindele. Karastatud klaasi saadakse karastamise teel st klaasi kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti õhuvoolus või õlis. Kuumutamisel kaovad sisepinged. · Tripleksklaas on kolmekihiline klaas, kus kahe karastatud klaasikihi vahele paigutatakse kõrgelastne plastmassikiht, mis nakkub klaasikihtide külge. Selle klaasi purunemisel ei lenda killud laiali vaid jäävad plastikihi külge. Väga tugev ja kuumuskindel klaas saadakse siis kui klaasi pinda töödelda vesinikfluoriidhappega. · Sitall (silikaat + kristall) klaas, mis talub kõrgeid temperatuure kuni 1000oC. Klaasi sisse viiakse peeneks jahvatatud ained. Kristallid moodustataks Cu, Ag, Au või mõnede soolade ja oksiidide abil
annaabi.ee 
