Kuressaare Ametikool Toitlustusteenindus Liina Sepp OHUD KÖÖGIS Juhendaja: Sille Lapp Kuressaare 2008 1 Millised ohud ümbritsevad meid köögis? Iga kolmas õnnetus juhtub inimesega kodus, iga viies koduõnnetus aga köögis. Ohtlike asjade esiviisikus on kööginoad ja -käärid, järgnevad klaasesemed ja purunevad nõud või teravaservaline portselan, millega vigastatakse end näiteks nõusid pestes. Ei möödu vist päevagi, kui pole vaja valada ühest nõust teise keeva vett või tulist jooki. Peaaegu märkamatult puudutab käsi tulist kannu või panni. Kui tulikuumale rasvasele pannile satub vett, pritsib rasva kätele või isegi näkku. Tulist suppi maitstes võib kõrvetada keelt. Ka köögis võib juhtuda väikesi põrutusi: lihahaamer lööb näpu pihta või pudrunui kukub
Soola ja ampulli mass: 38,74 g (soolaks oli aine D) Ampulli mass: 32,90 g Soola kaalutis: 5,84 g Lahusesse ulatuva termomeetri ruumala: V = 9 ml Klaaspulga ja seguri mass: 85,23 g Keeduklaasi mass: 28,74 g Tabel Soojusmahtuvus Süsteemi osa Mass, g Erisoojus Üldine Klaasesemed 118,13 0,80 (ampull, segur, pulk) Vesi 400 4,18 Beckmanni 9 ml termomeeter Polüetüleenist 28,74 2,22 keeduklaas Katseandmete töötlemine Joonis . Tõelise temperatuurivahe määramine kalorimeetrilises katses Joonisel: n = 3,51 m = 3,02
Aparaatuuri konteineri omadused: · funktsionaalne; · avatav; · ühekordselt kasutatav; · materjal peab olema ilmastikukindel ( praktikumis ei ole nõutav); · põlemiskindel (praktikumis ei ole nõutav); · palju (vähe) deformeeruv; · aparaadi fikseerimisvõimalused; · plastset materjali kasutatud; · seinad paksud ja purunevad. Optilist aparatuuri võib simuleerida sarnaste omadustega esemetega: 1. kristall; 2. klaasesemed; 3. käekell; 4. videokaamera; 5. vana telekas; 6. arvutikuvar; 7. sokolaadikujud; 8. kanamunad, 9. jõuluehted; 10. küpsised; 11. elektripirnid; 12. prillid. Töö käik: joonistada välja erinevad konteinerite variandid (vähemalt 5; optilise aparatuuri simuleerimiseks kasutatakse 8 küpsist, mõõtmed: ~57×57×50 mm); põhjendada valitud konstruktsiooni. Nõuete loetelu, ohtude selgitamine purunemise vältimiseks. Aruande sisu: joonised, põhjendused.
kombineeritakse mingi suurema pinna kaunistamiseks kas geomeetrilisi mustreid või ka figuraalne kompositsioon. Puitehistöös kasutatakse tööriistadena peitlit, puuri, rasplit ja saagi. *Klaastehnika Klaaskunst on tarbekunstiala . Klaasist tehakse vaase , jooginõusid , peegleid jms . Klaasi ilu paikneb läbipaistvuses , säras ja värvitoonide rohkuses . Tehakse ka kahekihilist ehk kahelist klaasi , valget piimklaasi ja paksu kristallklaasi , mille sära tugevdatakse lõigetega . Esimesed klaasesemed olid mitmesugused pärlid ja muud täisklaasesemed . Vormimis ja viimistlus võtted liigituvad kaheks : 1 . Kuumtöötluseks Sulaklaasi puhumine , modelleerimine , valamine , pressimine , kuumliideteg kujundamine . 2 . Külmtöötluseks Tardunud klaaspinna lihvimine , graveerimine , ööveldamine , maalimine , kuldamine . *Keraamika Keraamika laiemas tähenduses on savitöötehnika, mis põhineb materjali põletamisel.
koju kutsuda korstnapühkija. Kui korsten on pikemat aega puhastamata, siis on selle siseseintele tekkinud tahmakiht, mis võib osutuda tuleohtlikuks. OHUD KÖÖGIS Köök, kus peaaegu kogu aeg miski keeb või küpseb, on perenaisele märksa ohtlikum paik kui näiteks tänav. Iga kolmas õnnetus juhtub inimesega kodus, iga viies koduõnnetus aga köögis, näitas äsja Rootsis korraldatud uurimus. Ohtlike asjade esiviisikus on kööginoad ja -käärid, järgnevad klaasesemed ja purunevad nõud või teravaservaline portselan, millega vigastatakse end näiteks nõusid pestes. Ei möödu vist päevagi, kui pole vaja valada ühest nõust teise keeva vett või tulist jooki. Peaaegu märkamatult puudutab käsi tulist kannu või panni. Põletuse korral keera kiiresti külmaveekraan lahti ja hoia kätt võimalikult külma vee all. Kuni valu vaibub, tuleta meelde, kus soodapakk seisab. Sega klaasis vees 1 teelusikatäis soodat, niisuta selles
...................5 KLAASI TAASKASUTAMINE SISEKUJUNDUSES ....................................6-7 KOKKUVÕTE .........................................................................................8 KASUTATUD MATERJAL .........................................................................9 2 SISSEJUHATUS Klaas on osa meie keskkonnast. Klaas kui vanim tehismaterjal leiutati V- IV aastatuhandel Egiptuses ja Mesopotaamias. Iidseimad klaasesemed olid helmed, amuletid ja muud ehted. Eestis tunti tehisklaasi I aastatuhandel mujalt toodud ehteina. Varaseim klaasikoda oli 17.saj. Hiiumaal, kus peale tahvelklaasi ja laboratooriuminõude toodeti ka kunstilise kujundusega lauanõusid (kanne, peekreid) ning maaliti vitraaže. Kõrgetasemelised olid J. Lorupi klaasitehase lihvitud, graveeritud ja maalitud klaas- ning kristalltooted. Esineb nii värvitut kui värvilist klaasi, matti ja läbipaistvat klaasi
.....23 Kokkuvõte....................................................................................................................24 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................25 2 Sissejuhatus Klaas avastati savinõude glasuurimisel kõrvalsaadusena umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi üheaegselt Egiptuses ja Mesopotaamias. Vanimad teadaolevad klaasesemed olid opaaksed ehk läbipaistmatud pisianumad ja ripatsid. Lõuna- Euroopas õpiti klaasi valmistama I aastatuhandel eKr. Sealt levisid esimesed klaasesemed kaubavahetuse teel ka Põhjamaadesse. Eestisse jõudis klaas pisiesemetena I aastatuhandel pKr Kesk-Euroopa ja Skandinaavia kaudu. Arvan, et igaüks on kokku puutnud suuremal või vähemal määral klaasiga. Selle referaadi käigus pakun lugejale informatsiooni klaasi ajaloost, valmistamisest, praktilisest
.......................................................16 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................................17 3 1. KLAASI AJALUGU, KIRJELDUS Klaasi hakati valmistama umbes neli ja poolt tuhat aastat tagasi samaaegselt Egiptuses ja Mesopotaamias. I aastatuhandel eKr jõudis klaasivalmistamisoskus LõunaEuroopasse, kust hakkasid esimesed klaasesemed levima ka Põhjamaadesse. Keskajaltegeleti klaasi valmistamisega väikestes käsitöökodades, esimesed suuremad klaasimanufaktuurid rajati Stockholmi linna ja lähiümbrusesse 16. sajandi II poolel. Eestisse jõudis klaas I aastatuhandel pKr Kesk-Euroopa ja Skandinaavia kaudu. 13. sajanditeisest poolest imporditi aknaklaasi peamiselt Saksamaalt, 14. sajandi lõpust on teadaesimesi Eesti aladel tegutsenud klaasimeistreid, kes tegelesid aknaklaasi kaunistamise ja raamimisega, 16
Sarnaneb Võhma (Saaremaa) ja Pidula ringvalliga. Ringvallidel võis ollaa pühapaiga kuulsus. Kuna Kaali SAI kuulsaks, hakati rajama sarnaseid ringvalle mujale (?). ROOMA RAUAAEG 50-450 pKr see on ajajärk, kus Rooma riik on kõige võimsam. Eestis algab Rooma rauaaeg tüüpiliste tarandkalmete ilmumisega. Roomlaste jaoks oli kõige suurem kingitus võõramaalastele (ja ka germaanlastele) vein (veinikomplekt). Skandinaavias olid kasutusel klaasist veini "pokaalid", kuid Eestisse klaasesemed ei jõudnud. Eesti ainus Rooma impeeriumist Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) pärit ese on Kavastu pronkslamp · Antiikarheoloogia pärliks on Pompei, kuna seal on 12 000 elanikuga linna elu ühel hetkel lihtsalt katkenud ja sellesse hetke pidama jäänud, mil toimus vulkaanipurse elanikkond sai enamjaolt evakueeritud, 26 inimest said surma. Praegu arvatakse, et seal võib veel üks võimas purse toimuda aga praegusel hetkel elab seal 700 000 inimest
annaabi.ee 
