Liiri, lõõri lõõkookõnõ, Liiri, lõõri lõokene Piiri, pääri pääkokõnõ Piiri, pääri pääsukene Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi. ...
Liiri, lõõri lõõkookõnõ, Liiri, lõõri lõokene Piiri, pääri pääkokõnõ Piiri, pääri pääsukene Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi. ...
I välde II välde III välde h, l, m, n, r, s, a, e, i, o, u, hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, ää, öö, üü õ, ä, ö, ü ää, öö, üü tsehhid, kallata, kassa, kuurid tsehhide, kallama, kasse, kuuride ahi, kala, asi, kuri h -- pika vokaali või diftongi järel h -- ülipika vokaali või diftongi järel (stiihia) (stiihiline, psüühiline) pp, tt, kk b, d, g p, t, k ...
Egiptlased õppisid võtma surnutelt, hiljem ka elavatelt maske. Nii tekkis Egiptuses portreekunst. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajasid sumerid. IX aastatuhandel eKr hakkasid sumerid valmistama vasest tööriistu ning võtsid tarvitusele ratta, mis leidis rakendust nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas. Euroopa seadusandlust on mõjutanud Hamurabi seadustekogu. Seadustekogu hõlmas enamikku eluvaldkondi. Seadused olid raiutud kivvi ning kõikidesse tähtsamatesse linnadesse olid püstitatud tulbad nende seadustega. Karistuste määramisel kehtis "silm silma, hammas hamba vastu" põhimõte. Mesopotaamia teaduses oli põhirõhk praktiliste tarvilike teadmiste ja oskuste kogumitel. Suhteliselt kõrgel tasemel oli matemaatika. Arvutamisel kasutati 60-ndsüsteemi, mis on tänapäevani kasutusel nurgamõõtmises ja kellaaja määramisel. Osati arvutada ruut- ja kuupjuurt.
Linnriigid linnu kaitsesid müürid, igal riigil oma jumal, linna keskel tsirkuraat, Kuninga ülesanded väepealik, kohtumõistmine, ülempreester, ei peetud jumalaks, Vabad kodanikud vabad käsitöölised ja talupojad - moodustasid sõjaväe, rahvakoosolekud , Semiidid võtsid kultuuri üle , sulandusid sumeritega ühte, kasutusele jäi semiitide keel Akadi riik (24 saj ) rajas Sargon, Vana-Babüloonia (18 saj ) Hammurapi lasi teha seadustekogu, raiuti kivvi need, riigi hävitasid hetiidid 16 sajandil Assüüria riik hirmuvalitsus Uus- Babüloonia Nebukadnetsar II ehitas palju, müürid, astmiktempel Marduki auks, USK Mesopotaamia Panteon - antropomorfsed , Anu Jumalate isa Enlil jumalate kuningas Ea sügavuste jumal , õpetanud inimestele niisutuspõllundust, kirjatarkus, usutalitust, linnaehitust, aitas inimesi kõige rohkem Sin kuujumal, Samas päiksejumal Istar taevakuninganna Tammuz - viljakusjumal , istari mees
Mängureeglite arenguloos on suur tähtsus diplomaat Adam Oleariuse ülestähendusel 1635. aastast. Koos reisikaaslase, luuletaja Paul Flemingiga, leidis Olearius Tallinnas, Tartus ja Narvas arvukalt maletajaid, nende hulgas ka naisi. Sama sajandi teisest poolest on pärit Heinrich Gösekeni sõnaraamat, milles on alamsaksa keele abil loodud eestikeelseid vasteid mitmetele maleterminitele: kachti meng (alamsaksa Schachspiel), kachti meng kivvi/prick (Schachtstein), allaspitte hajama (Schachmat machen), woitama (gewinnen). Meng (mäng) ja woitama (võitma) on vanad läänemeresoome sõnad. Kachti on eesti keelde kohandatud otseselt sõnast 10 Schacht (male), kusjuures see on etümoloogiliselt põhjendatud tollel ajajärgul saksa "sch" hääldamisega sõna algul ligilähedaselt nagu "sk". Näljahädad ja Põhjasõda laastasid Liivimaa
jaanuaril 1919.'' Mälestusmärk sai valmis 1940. aastaks. Avapidustused pidid toimuma 23. juunil, kuid ''vabastajad'' tõmbasid sellele kriipsu peale. Sammas jäigi ametlikult avamata. Ka Lahinguvälja raudteepeatus nimetati ümber Vikipaluks. Sammas õhiti 1944. aasta lõpus. Kivirusu kasutasid seltsimehed oma ''datsade'' ehitamiseks. Kivitahukaid vedeles veel 1977. aastalgi mõne suvila õues või aia ääres. Säilinud tahutatest tehti uus mälestusmärk, mis avati 23.juunil 2000. aastal. Kivvi raiuti algupärane tekst. Orginaalsuuruses mälestusmärk jäi taastamata rahapuuduse tõttu. Keila koolimaja Avati 21.09.1930 Tavaliselt püstitati langenutele mälestussambaid ja -tahvleid, kuid esines ka juhtumeid, kus hukkunute mälestuse jäädvustamiseks ehitati rahvamaja, kool, kirik või midagi muud seesugust. Nii otsustaski Keila alevi- ja vallavolikogu 24. veebruaril 1928.aastal vabariigi aastapäeva
2 Sümbolismi impressionismiga oma loomingus ühendav prantsuse skulptor Auguste Rodin on andnud Euroopa kultuuriloole Mõtleja arhetüübi tuntuima kuju (reprod 1.1 ja 1.2). Tema tõlgenduses on mõtleja ibsenlikult dramaatiline, seda väljendab keha dünaamiline poos, käele toetuva pea raskus, näo miimika. Rodini teine samateemaline kuju kannab tiitlit Mõte. See on portree noorest naisest, kes tervenisti kängitsetud marmorblokki ja vaid longus tanutatud pea ulatub välja, lõug kivvi vajunult (reprod 2.1 ja 2.2). Neis kahes kujus on võimendunult leidnud väljenduse soospetsiifika: MEES on kujutatud aktiivsena, tegutsejana, subjektina, mässajana oma mõtete (või tunnete) vastu, NAINE passiivsena, alistuvana oma mõtetele, tardununa, pigem objektina. Proovige kujutleda vastupidiselt?! 3 4 Rodini lääneliku mõtleja arhetüüpi reflekteerib Korea päritolu, Euroopas Fluxus-
Ta ei kartnud liigset võõrkeele mõju eesti keelele. Kuna ta oskas hästi soome keelt ja tundis selle keeleteadust, laenas ta põhiliselt just sealt. Tehissõnade loomiseks oli tal kolm meetodit: kombineerimismeetod, muundusmeetod, koondusmeetod. Grammatika mimekesistamine-lühike i-mitmus (huvitavaile raamatuile, suuris metsis); vokaallõpuline mitmuse osastav (sõpru, õunu, lehti, loomi,linde); sse- sisseütleva kõrval hakkas levima lühem nn geminaatillatiiv (majja,ojja,kivvi); lühike ülivõrre (kauneim, suurim); oleva käände vorm (sepana,lapsena); viisiütleva käände levik (avalisui, lehvivi lokkivi); maks vorm; tingiv ja kaudne kõneviis. Õigekeelsus ja keelekasutus-1936-,,Eesti õigekeelsusõpik ja grammatika". Kommenteeritakse vigast ja ebasoovitavat keelekasutust, soovitatakse paremaid ja sobivamaid väljendusviise ja vorme. Oluline on sõnamoodustus peatükk. Ta arendas ja kasutas rikast ja paindlikku tuletussüsteemi. 11
Jutustatakse ka, et teda oli autasustatud pealtvaatajatele kuulunud rõivastega. Chichen Itza Sõdalaste templi juurde saab sammaskäiku mööda ja lugemata hulk selliseid tolteegi sõjameeste kujulisi sambaid toetas kunagi katust. Samas stiilis sammaskäike kohtame ka Tula. Tempel on kaunistatud reljeefide ja freskodega ning tolteegi kunstist tuttavate jaaguari ja kotka motiividega. Chichen Itzas on samuti Jaaguaride tempel, mis on oma nime saanud sissepääsu juures valvavalt kivvi raiutud jaaguarilt. 20 Ala, mida nimetatakse Vana-Chicheniks, on mõnevõrra rohtu kasvanud ja hooletusse jäetud, kuid seal on huvitavaid ehitisi, millel on näha tolteegi mõjusid. Siit leiame kahe astmlisel platvormil seisva torniga observatooriumi ja püramiidi, millest on leitud mitmeid hauakambreid. Nunnakloostriks nimetatud ehitis koosneb tervest ruumide kompleksist, kus on hästi säilinud skulptuure. On ka nn
tunnuseta, ja mis pole optimaalselt loomulik ega tavaline, on markeeritud e tunnusega vormistatud. Morfotaktika – morfeemide järjestumise ja üksteisega liitumise reeglistik, mis eesti keeles on üldjuhul järgmine: LIHTTÜVI – LIITED – TUNNUSED – LÕPUD Morfoloogiline sünonüümia – puudutab eeskätt rööpvorme. On olemas mitu samatähenduslikku vormi, nt aastatest e aastaist, kivisse e kivvi. Paljudel juhtudel ei saa rööpvorme teineteisega asendada stilistilistel põhjustel, nt ei öelda kunagi *Panin riided kapisse või *kukkusin jõesse Norm – keelekollektiivis iseenesest tekkinud arusaam selle kohta, mis on kirjakeeles õige. Norming – normimise tulemusel kehtestatud reegel. Grammatiseerumine – keeltes pidevalt toimuv ühesuunaline muutusprotsess, mille käigus iseseisev leksikaalne või vähem grammatiline üksus areneb grammati-lise(ma)ks üksuseks
(tunnuses) see on foneemide suhe oma grammatilisse ümbrusse. Astmevaheldusnähtused selle valdkonnaga tegelevat keeleteaduse haru nimetatakse morfofonoloogiaks. Morfofonoloogia reguleerib ka seda, missugused häälikujärjendid on vormides lubatavad ja missugused mitte, nt laps : lapse : *lapst > last. Morfeemide vaba vaheldus sama funktsiooni täitmiseks on keeles mitu erinevat samaväärset võimalust, nt sisseütlevas kivisse e kivvi või mitmuses tänavatel e tänavail. 11) Paradigma kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulk. Keele morfosüntaktilised omadused määravad selle, missuguseid muuteid eri sõnaliikidesse kuuluvatel sõnadel võib olla. Nende vormide täielik sari moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmamudel WP (Word and Paradigm), taksonoomiline strukturaalne mudel IA (Item and Arrangement), generatiivne reeglipõhine mudel IP (Item and Process), kahetasandiline morfoloogiamudel
käiakivi koju nii kui midagi; Tom oli ülevaatajaks. Seda ta oskas paremini kui ükski teine poiss maa peal. Ta oskas kõike kangesti hästi. Me kaevatud auk oli hästi suur, aga polnud siiski nii suur, et käiakivi oleks sisse mahtunud: aga Jim võttis läbida ja tegi augu ruttu parajaks. Siis kratsis Tom naelaga kirjad kivisse ja pani Jimi kohe tööle. Naela meisliks ja sara alt risuhunnikust leitud raudpotti haamriks tarvitades pidi ta tähed kivvi raiuma. Tom käskis teda töötada, kuni küünal ära põleb; alles siis tohtis ta magama minna; käiakivi pidi ta oma õlgkoti alla peitma ja selle peal magama. Siis aitasime tal keti jälle ümber voodijala panna ja pidime ise ka magama minema. Aga Tomile tuli veel üks mõte, ta ütles: «Kas siin ämblikke on, Jim?» «Ei, mister Tom, tänu taevale, ei ole.» «Hea küll, me toome sulle mõned.» «Hoidku küll, kullake, mul pole neid vaja. Ma kardan neid. Sallin neid niisama vähe kui
annaabi.ee 
