• Ramses II (1279-1213) • Ka Ramses Suur • Egiptuse ajaloo kuulsaim ja võimsaim valitseja • Alistas hetiidid • Pühendas väga palju aega ehitustegevusele • Uus pealinn Per-Ramses • Abu Simbeli templikompleks • Karnaki templi sammassaal Egiptuse kultuur • Hieroglüüfkiri • Sarnane piltkirjaga • Lisaks kasutatakse ka muid märke • Umbes 750-800 märki • Märkidel väga erinev tähendus • Kirjutati kas kivitahvlitele või papüürusele • Õpiti uuesti lugema alles 1822 • Prantsuse teadlane Champollion avastas meetodi • Teadus • Egiptuse kalender • 12 kuud, 1 kuu=30 päeva • Kokku 365 päeva (lisati 5 päeva) • Väga arenenud matemaatika • Tunti püramiidi pindala • Matemaatiline suurus pii (3,14) • Osati opereerida, hambaid ravida. Egiptuse usund • Vaid üks jumal oli inimese näoga, ülejäänud loomade-lindude peadega
või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustunud jalaväest. Assüüria ajal moodustati elukutseline armee, mis oleks käepärast. Peamisteks väeliikideks olid kaarikud, soomustatud raskeratsavägi ja jalavägi. Jalavägi jagunes kiivrit, turvist, kilpi ja oda kandvateks jalaväeks ning vibude ja lingudega varustatud jalaväeks. Egiptuses olid seadused kirjutatud raidkirjas savi- ja kivitahvlitele. Karistuse määras vaarao. Mesopotaamias järgiti Babüloonia kuninga Hammurapi koostatud seadustekogu. Karistuse määrasid seadused. Seal kehtis põhimõte ,,silm silma ja hammas hamba vastu". Egiptuse tüüpiline perekond oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja lastest. Perekonnas oli võrdsus, lapsest võidi lahti öelda kui too ei teinud seda, mida vanemad soovisid. Mesopotaamias oli perekond patriarhaalne. Isal oli suur võim kodakondsete üle
Ka vaarao ja soomustatud raskeratsaväest ja väepealikud võitlesid jalaväest * armee kooseisu kuulusid ka * jalavägi jagunes: kiivrit, turvist, võõramaa palgasõdurite üksused kilpi ja oda kandvateks jalaväeks ning vibude ja lingudega varustatud jalaväeks Õiguspõhi- * savi- ja kivitahvlitele oli * Babüloonia kuningas Hammurapi mõtted ehk kirjutatud raidkirjas seadused koostas seadustekogu * karistuse määras vaarao * karistuse määrasid seadused seadusandlus Põhimõte ,,silm silma ja hammas hamba vastu" Perekond * tüüpiline pere oli paarperekond, * perekond oli patriarhaalne
· Skulptuur: hakatakse kujutama ärevust, tundeid ja liikumist. Naturalistlikumad figuurid ja portreed. Tuntumad tööd: ,,Sanothake Nike", ,,Farnese härg", ,,Laokoon" · Arhitektuur: Pergamoni altar varem asus väljas, nüüd siseruumis. Väike- Aasias. Ehitati amfiteatreid alla orgudesse. Teatrid olid väga suured ja pingiread asusid mäenõlvadel. Mahutas ~10 000 pealtvaatajat. · Maalikunst: kasutati vahavärve. Maaliti kas puidule või kivitahvlitele(pole säilinud ühtegi maali). Säilinud vaasimaalid(punase- ja mustafiguurilised). Punasefiguuriliste puhul on kasutatud põletatud savimassi. Kaunistusteks ja mingite lugude jutustamiseks figuurid ja ornamendid(vanim meander). Vaase kasutati erinevateks puhkudeks, nt teravilja või veini hoidmiseks. Rooma Arhitektuur: · eeskujuks etruskide ehitised · valitses lihtne templitüüp, mis meenutas kreeka templit, aga proportsioonid
Mere juurde jõudes sirutas Mooses oma käed mere poole, Jumal lasi puhuda tugeva idatuule ja nii lõhenes läbi mere kuiv tee. Jumala rahvas pääses teisele kaldale, kuid egiptlaste sõjavägi hävines, kui vesi kõik enda alla mattis. Nüüd algas pikk ja kurnav rännak läbi Siinai kõrbe. Kui heebrealased nurisesid tühja kõhu või joogijanu järele, palus Mooses Jumalal rahva soov täita. Kord Siinai mäe jalamil peatudes, lasi Jumal Moosesel mäetippu ronida ja seal sai Mooses kivitahvlitele kirjutatud kümme käsku, mida rahvas pidi järgima. Nelikümmend päeva oli Mooses mäetipus olnud ning iisraellased muutusid rahutuks. Moosese vend Aaron lasi inimeste kullast ehitada kuldvasika. Vasikas muutus neile pühasümboliks, selle ümber pidutseti ja tantsiti. Kui Mooses alla tuli, sattus ta raevu ning ka Jumal oli vihane.
(Vikipeedia, 2015) Hiljem lisandus osalejatele veel nõue, et nad pidid olema lõpetanud gümnaasiumi. Võistlejaile vaadati kui esindajaile, kes esindasid oma riigi või linna vägevust. Seega loeti ka võitu vastava riigi või linna saavutuseks. Olümpiavõitjale isiklikult sai osaks suur austus. Kodulinna saabumine kujunes triumfikäiguks. Kodulinna elanikud tulid võitjale lillede ja kingitustega kaugele vastu. Võitja kuulsus pidi olema surematu, tema nimi raiuti kivitahvlitele, talle püstitati mälestussambaid, vabastati riigimaksudest ning tehti rahalisi ja mitmesuguseid hinnalisi kingitusi. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) MÄNGUDEKS VALMISTUMINE Iidse traditsiooni kohaselt toimusid olümpiamängud iga nelja aasta tagant. Ettevalmistused algasid aga juba aasta enne mänge. Saadeti välja heeroldid, kes tegid teatavaks järjekordsete olümpiamängude aja ja tingimused. Samad heeroldid kuulutasid välja ka püha rahu aja ning
näljahäda, läks Aabrahami pojapoeg Jaakob koos oma perekonnaga Egiptusesse, kus nad elasid senimaani kuni tuli võimule vaarao, kes kohtles iisraellasi orjadena. Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses, kelle juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse. Kolm kuud pärast Egiptusest põgenemist jõudis rahvas Punase mere lähedal Siinai mäe jalamile, kus Jumal andis Moosesele käsud, mis olid kirjutatud kivitahvlitele: kümme põhikäsku inimeste ja Jumala ning inimestevaheliste suhete kohta ning sadu täpsustavaid ja laiendavaid käske. Moosese järglane Joosua vallutas Kaananimaa ehk ,,tõotatud maa" , kus esimeseks kuningaks sai Saul, tema järel Taavet,kelle valitsusajal tehti Jeruusalem ühtse kuningriigi pealinnaks. Taaveti poeg saalomon lasi ehitada jeruusalemma templi. Õpetus Monoteism ehk usk ühteainsasse Jumalasse on judaismis kõige kesksem, selleks jumalaks on
kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja mina olen neile Jumalaks!» Oluliseks kujuks judaismis on veel Mooses, kes sai iisraellaste vastupanu juhiks pärast seda, kui juudid olid sattunud egiptlaste alluvusse. Moosese juhtimisel õnnestus juutidel põgeneda Egiptusest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal, umbes 13. saj eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kivitahvlitele raiutud kümme käsku. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Lepingut hakati kutsuma Moosese seaduseks. Kümme käsku on kirjas Piibli Vanas Testamendis viiendas Moosese raamatus. Kümme käsku: · Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! · Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! · Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta!
kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja mina olen neile Jumalaks!» Oluliseks kujuks judaismis on veel Mooses, kes sai iisraellaste vastupanu juhiks pärast seda, kui juudid olid sattunud egiptlaste alluvusse. Moosese juhtimisel õnnestus juutidel põgeneda Egiptusest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal, umbes 13. saj eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kivitahvlitele raiutud kümme käsku. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Lepingut hakati kutsuma Moosese seaduseks. Kümme käsku on kirjas Piibli Vanas Testamendis viiendas Moosese raamatus. Kümme käsku: 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4
tulemusena loodud või saadud arhivaalid, mis on loodud või saadud seaduses või selle alusel sätestatud avalike ülesannete täitmise käigus" (Arhiiviseaduse §-s 5), mille ingliskeelne vaste võiks olla public records. Dokument võib olla mistahes alusmaterjalil (paberil, magnetlindil, filmil, elektroonsel kandjal jm). Loetletud materjale kasutatakse dokumentide alusena kaasajal ja mõnel viimasel sajandil, kuid ajaloos tuntakse arvukalt ka pärgamendile, kasetohule ja kivitahvlitele jäädvustatud dokumente. Ka kaljujoonised on dokumendid. 2. ASJAAJAMISE KORRALDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID 2.1. Vabariigi Valitsuse seadus VV annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks. VVS määrab valitsusasutuseks, kelle valitsemisalasse kuulub asjaajamise korraldamine riigiasutustes, Riigikantselei. VVS
Sellest olid kõige rohkem teadlikud senaatorid ja peamiselt preestrid. See kuulus suures osa religiooni eest vastutavate inimeste pädevusse. Caesar on kirjutanud oma teoses „De bello Gallio“ ( Gallia sõjast), gallias elavate keltide õigustest, seal olid preestrid need, kes mõistsid õigust. Roomas 450 ekr pandi seadused kirja. See on suur hüpe rooma õiguse ajaloos. Nüüd on suur hulk seadusi kõikidele nähtaval kujul, nad olid graveeritud kivitahvlitele ja olid foorumil kõigile nähtavad, neid kutsutakse 12 tahvli seaduseks ( Leged XII (duodecim) tabularum), sellest on kirjutanud Cicero ja Titus Livius „Ab Urbe condita“ ( Rooma asutamisest alates), need teoste pealkirjad on hiljem pandud. Peale selle on neid seadusi palju tsiteeritud, neid tahtvleid ei ole säilinud aga üsna hea ülevaade on neist seadustest. Nende seaduste kirjutamiseks moodustati 10 meheline komisjon (decemviri). On teada, et sel ajal kui neid seadusi
annaabi.ee 
