Ka kui eestlased oleksid koondunud kõik kokku ühiseks suureks armeeks, mitte ei oleks võidelnud eraldi aladena, oleks neil olnud väikene võimalus võita. Miks väike ? Sest põhjusi, mis rääkisid eestlastele vastu oli palju rohkem. Esiteks vaenlasi oli nii mitmest riigist, mis tähendab, et neid oli palju ja palju rohkem kui eestlasi. Teiseks oli vaenlaste relvastatus palju kordi parem kui eestlastel. Näiteks oli kasutusel vastastel kiviheite masin. Kolmandaks toimus rohkelt rüüsteretki ( ca 50 ). Neljandaks oli vaenlaste sõjapidamise oskus tunduvalt parem kui eestlastel. Ja viiendaks rooma paavst toetas neid vallutusi. Kokkuvõtteks oli negatiivseid vastu rääkivaid fakte rohkem , ning see on ka põhjuseks miks arvan , et eestlastel poleks olnud suurt võimalust see sõda võita, kui siis minimaalne.
tulnud. Samal ajal said, aga sakslased väe kogumisest teada, ning panid kokku suure väe. Verine taplus lõppes eestlaste kaotusega ning juhi Lembitu surmaga. Ma usun, et eestlased tegid suure vea lootes venelaste peale. Arvatavasti oleks venelaste sekkumisel lõppenud lahing eestlaste võiduga. Veel samal aastal vallutasid Põhja-Eesti taanlased. 1222. aastaks oli mandri- Eesti sakslaste ja taanlaste poolt vallutatud. Nad üritasid vallutada ka Saaremaad, kudi eestlased ehitasid 17 kiviheite masinat ning taanlased olid sunnitud lahkuma. Uue ristisõdijate sissetungi käigus toimus Eesti lõplik alistamine 1227. aastal, tapeti nii mehi, kui lapsi. 1227. aastat loetakse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda jätkus veel aastakümmneid. Arvan, et eestlaste põhiliseks kaotuse põhjuseks oli nt maakondade halb koostöö riikluse puudumise tõttu. See tuleb välja sellest, et eestlased alistati maakondade kaupa.
See sündmus julgustas ka teisi eestlasi. Järkmisel aastal läksid saarlased, harjulased ja virulased Tallinna alla ja piirasid seda ligi 2 nädalat. Kantsi vallutamiseks ei jätkunud neil siiski jõudu. 1222.a. võttis Taani kuningas ette sõjakäigu Saaremaale, et saarlastele kätte maksta. ta laskis sinna kindluse ehitada. selle lõhkusid aga saarlased mõne kuu pärast maha, kusjuures ei jäetud kivi kivi peale. Kantsi ründamisel tarvitasid sarlased juba kiviheite- ja muid masinaid. Kui kindlus oli hävitatud ja orjastajad maalt välja aetud, saatsid saarlased sellest teate üle kogu Eesti. Nad julgustasid eestlasi kõigis maakondades taanlaste iket ära heitma ja seletasid, et Tallinna võidavat hõlpsasti vallutada. Nad õpetasid teisi eestlasi ka kiviheite- ja muid masinaid ning sõjariistu tarvitama. Jüriöö ülestõus 1343-44 Taanile alluvais maades oli eestlaste seisukord kõige raskem. Läänimaad olid siin palju
Uuendati liitu venelastega. Kogu eesti peale Tallinna suudeti vabastada. Paraku hakkasid sakslased kiiresti maakondi tagasi vallutama. 1224 Järk-järgult õnnestus sakslastel taas laiendada oma võimu ja selleks aastaks oli peamiseks vastupanu punktiks jäänud vaid Tartu. Sakslased tegid põhjalikke ettevalimistusi ning jõudsid suurte jõududega 15. augustil Tartu alla. Algas tõsine piiramine. Ehitati kiviheite masinaid. 8 päevaga ehitati kõrge piiramistorn, mis nihutati järk-järgult linnale lähemale. Lõpuks otsustasid sakslased üldise tormijooksu kasuks. Sakslastel see õnnestus. Tartu langemisega oli kogu eesti sattunud võõra võimu alla. 1227 Kõige kauem suutsid vastupanu esitada saarlased kuni 20 000 meheline ristivägi sinna jõudis. 1) vallutasid tormijooksuga Muhu linnuse ja tapsid inimesed. 2) asusid piirama Valjala linnust.
Vabadussõja lõpp Pärast rootslaste purustamist võtsid taanlasedvabadusvõitluse juhtimise enda kätte ja 1221.a. üritati koos teiste maakondadega vallutada Tallinnat. 1222.a. saabusid taanlased Saaremaale ja hakati rajama kivilinnust. Saarlased koondasid suured jõud ja hankisid Varbola linnusest kiviheitemasinaid, kokku 17. Linnus vallutati ja taanlased lahkusid. Eestlased seadsid endale eesmärgiks kogu maa vabastada taanlastest ja sakslastest. Kõikjal ehitati kiviheite masinaid. 1223.a. rünnati Viljandi linnuses sakslasi, kellest osa tapeti ja osa pandi jalapakkudesse. Järvamaa rüütlite pealik võeti kinni, tema süda kisti elusalt rinnust, seejärel praeti ja söödi ära. Tartusse ja Otepääle saadeti riideid ja mõõke, mis olid koos sakslaste verega. Tapetud sakslased jäeti põllule vedelema. Lühikeseks ajaks suudeti kogu Eestimaa enda kätte haarata ja vallutamatuks jäi ainult Tallinn. Hävitati kõik, mis meenutas ristiusku. Kaevati
Onu õpetab poisile ussisõnu. Ussisõnad tulevad alguses raskelt,kuna seal on vaja palju susiseda.Pärast hakkab asi Leemetile asi meeldima. Onu rääbib Leemtile oma isast,kel olnud kunagi mürgihambad ning kõik raudmehed kartnud teda.Et tast lahti saada tõid sõjamehed kiviheite masina ja pommitnud teda,siis võetud ta kinni,lõigatud jalad otsast ja uputatud ära. Üks päev lähevad Leemet ja Pärtel küla vaatama.Ärevus on sees suur aga uudishimu on veel suurem. Külas kohtuvad nad enda vanuse tüdrukuga(Magdaleena),kes kutsub nad majja ja
mingi hetk tagasi. Augustis piiras Lihula kindluse ümber suur sakslaste vägi ja pandi see põlema. 1221 Saarlased üritasid juba koos rävalaste, harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. Linnust Saarlased lahkusid, sest nägi, et Taanlastele tuleb abiväge. piirati 14 päeva. 1222 Taani vägi maabus Saaremaale kus hakati ehitama kivilinnust. Kasutati kiviheite masinat kui Linnus anti üle Saarlastele, võeti pantvange ja linnus lammutati maha. saarlased hakkasid linnust piirama. 1223 Eestlaste ühine pealetung. Kõigepealt vabastati Varbola linnus. Tungiti Viljandisse ja Tänu kiirele tegutsemisele saadi taas Eestimaa enda kätte ning hävitati kõik mis tapeti. Mindi edasi Leola linnusesse. Otepäe ja Tartu talitsesid samamoodi, saades vabaks. puudutas ristiusku
Vallutati kogu eestimaa. Viimasena Saaremaa. LAHINGUD: 1210 Ümera lahing. Võnnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jäid Ümera jõele järgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat). 1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe. Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased võtsid pantvange ning läksid tagasi liivimaale. 1211 algus - Sakalaste, Ugalaste, läänemaalaste ja saarlaste retk Toreidasse. Loodeti isegi Riiat vallutada, kuid sakslastele saabus abivägesid ja eestlased pidid taanduma. 1212 - Toreida rahu (3 aastat)
· Ratsutamisoskus ja relvakäsitsemiskunst · Hinnati ausat võitlust · Araablaste ja mongolite sõjavägi oli kiire ja manööverdamisvõimeline · Linnus=elamu +kindlus-kivirajatised · Tornlinnus-eluruumid ülemisel korrustel alumistel korrustel olid sulased ja laod · Kastellaanid ehk lossiülemad · Tugevad kindluslinnused nõudsid head piiramistehnikat= kiviheite masinad, müüripurustajad, piiramistornid,tunnelid · Bilda ehk vastukaalukatapult · Turniirid- rüütlite vahelised võistlused, sõjamängud, · Kangelaseepos: Rolandi laul, ,,Nibelungide laul" ??? 3.Sõjandus varauusaegses Euroopas · Sõda oli põhjendatud kui see oli enesekaitseks, omandi tagasi nõudmine või karistamine · 1495=suurriigid: Prantsusmaa;ÜK;Austria-Ungari; Hispaania; Venemaa(1721); Preisimaa(1740);
annaabi.ee 
