on väga halvad ja kahjulikud. Vägivald võib toimuda koolis, kodus, linnas - igal pool. Aga antud hetkel tahaksin rääkida koolivägivallast. Koolivägivald on nii füüsiline kui vaimne. Koolivägivalla tekitajateks võivad olla nii õpetajad kui ka õpilased. Siiski toimub enamus vägivallatsemist õpilaste poolt. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist, peksmist, lühemalt: vaimse või füüsilise vigastuse tekitamist. Kiusatavaks osapooleks on tavaliselt sellised tüübid, kes hoiavad omaette; suhtlevad väga väheste inimestega; erinevad teistest mingil viisil, kas siis rahaliselt, välimuselt või mõnel muul moel. Kiusajateks on need, kes peavad end teistest paremateks. 102 Nende enesehinnang on väga kõrge, kuid tegelikkus ei pruugi olla üldse selline nagu nemad ise seda endale ette kujutavad. Sagedasti on õpetajad need, keda kiustatakse. Neid narritatakse, halvustatakse, mõnitatakse jne. Enamasti on
hakata, vaid võib kätega õpilast korrale kutsuda ning tekib füüsiline vägivald. Nii juhtus ka eelmine nädal Lihula koolis. Toimus õpetaja ja õpilase vahel käsikähmlus. Seekord jäi kaotajaks õpetaja, kellel tuli koolist lahkuda. Aga vaimne vägivald õpetaja poolt on hullem. Õpetaja hakkab lihtsalt õpilast solvama ja teiste kaasõpilaste ees maha tegema. Õpilase õppeedukus langeb ja halvemal juhul lahkub sellest koolist. Tavaliselt on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kellel ei ole eriti sõpru. Tihti kiusatakse ka klassi tulnud uusi õpilasi. Neid üritatakse panna proovile. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge,siis ongi uus ohver olemas. Tavaliselt mõnitatakse ja kiustakse ikka kambakesi. Kiusajad on tegelikult ise nii nõrgad, et ei julge üksi sõimama hakata. Kiusamise põhjusi on näidata, et kui lahe ja tugev on kiusaja. Kuigi tegelikult on nad haledad ja nõrgad
See esineb juba algklassides ja lõppeb alles siis, kui kiusajad saavad ükskord aru, et nende tegu oli väär. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Mõlematel juhtudel on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kes ei kanna trendikaid riideid või s kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge,siis ongi uus ohver olemas. Tavaliselt mõnitatakse ja kiustakse ikka kambakesi. Kiusajad ei ole nii julged, et üksi sõimama hakata. Arvan,
Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb arvamus endast, oskus mitte leida sõpru ja hoida sõprust, süütunde puudus ja teiste tunnete mittemõistmine. Tihti on kiusamise põhjuseks ka igavus. Kiusajat iseloomustab ka sõnaosavus, hea arvamus enesest, oskus teisi mõjutada ja ära kasutada, suur võimuvajadus ja hirm ise kiusatavaks saada. Suurem osa õpilasi puutub oma kooliaja jooksul kindlasti mingil viisil kiusamise või vägivallaga, kuid just osadel õpilastel on suurem oht pidevalt teiste kiusamise ohvriks sattuda. Sagedamini kiusatakse just õpilasi, kellel on koolis vähe sõpru, kellel on rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka
Kiusamine on tavaliselt tahtlik ja sihilik tegevus. võimalikest vastustest. Kiusamise põhjused võivad olla mitmesugused. Kiusaja saab näidata oma võimu teistele, kiusaja x Hinnatakse täispunktides. saab tähelepanu ja võib saada ,,kangelaseks", kiusaja võib ka elada oma probleeme välja, et mitte x Punktide andmiseks ettenähtud kastid tuleb täita. Kui õpilane vastab valesti, tuleb kasti ise sattuda kiusatavaks. Kui keegi on teistest mingil põhjusel teistsugune targem või rumalam, kirjutada null (0) ja vastamata jätmisel kriips (). tagasihoidlikum ja vaiksem, nõrgem, erineva välimusega, erineva päritoluga võib ta kergesti langeda kiusamise ohvriks. Mõned kiusajad proovivad ka filmides, arvutimängudes ja -klippides Punktide arvestus hindamisel
Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb arvamus endast, oskus mitte leida sõpru ja hoida sõprust, süütunde puudus ja teiste tunnete mittemõistmine. Tihti on kiusamise põhjuseks ka igavus. Kiusajat iseloomustab ka sõnaosavus, hea arvamus enesest, oskus teisi mõjutada ja ära kasutada, suur võimuvajadus ja hirm ise kiusatavaks saada. Suurem osa õpilasi puutub oma kooliaja jooksul kindlasti mingil viisil kiusamise või vägivallaga, kuid just osadel õpilastel on suurem oht pidevalt teiste kiusamise ohvriks sattuda. Sagedamini kiusatakse just õpilasi, kellel on koolis vähe sõpru, kellel on rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka
hetkel, mil õpetaja on seljaga klassi poole. Selgitage lapsele, et kiusamise viise on erinevaid, kuid neil kõigil on üks eesmärk: kiusaja soovib enda staatust teise arvel tõsta. (Lasteombudsman, 2014) Rääkige lapsega, kuidas kiusamise puhul käituda. Selgitage, et see ei ole pealekaebamine, kui kiusamisest täiskasvanule rääkida. Rääkige ka sellest, kuidas võiks laps nii enda kui teise kaitseks välja astuda ja kuidas seda teha nii, et mitte ise kiusatavaks muutuda. (Lasteombudsman, 2014) Õpetage oma lapsele empaatia tähtsust. Kui on kiusatavad, on alati ka kiusajad. Et teie lapsest ei saaks ei kiusaja ega kiusatav, tuleb tal õppida emotsioone mõistma. Laps, kes mõistab, mis tunne võib olla kiusatud, suudab suurema tõenäosusega ise kiusamisest eemale hoida. (Lasteombudsman, 2014) Olge oma lapsele hea eeskuju. Kas teete kunagi teiste kulul oma lapse ees nalja? Olete
kolmekihilisest süsteemist. Kõige tähtsam on sisemine osadus, armuühendus koguduse liikmete seas ja nende südametes. See saab nähtavaks üksnes välises lunastuse paigas, mis moodustab teise kihi. Kolmanda kihi moodustavad need, kes on juba Jumala poolt ära valitud. 9. Kristlik kirik riigikirikuna. Theodosius Suur ja kiriku areng 45. sajandil. Theodosius I valitsemisajaks (379-395) oli olukord võrreldes sajanditaguse olukorraga kardinaalselt muutunud. Rollid oli vahetunud ja kiusatavaks said nüüd paganad. 380. aastal andis ta välja edikti kõigile Rooma impeeriumis elavatele rahvastele, milles nõudis ühtset kristlikku usutunnistust, mis muutis kristliku riigikiriku täiel määral seaduslikuks nähtuseks. Samal aastal keelati paganlikud ennustused, elusviis. Taganeti sallivusprintsiibist. 386. aastal andis keiser esimese käsu paganlikud templid sulgeda, 389. aastal pidi Rooma senat (viimane tõsisne paganlik opositsioon) ütlema piduliku vandega lahti vanast usust, 392
173 koolilapsena. Pidevad ebaõnnestumised, halvaks olemise tunded, ükskõiksus ja küllastatus murendavad enesetunnet. Jätkuvad negatiivsed koolikogemused väljenduvad erinevate häiretena nagu koolist puudumised, häiriv käitumine, veiderdamine, pinged, masendus, kiusatavaks saamine või teiste kiusamine. Õnnestumised, pingutuste kaudu saadud rahulolu, head sõbrad, õpetaja toetus ja koostegutsemise rõõm tugevdavad enesetunnet. Iga lapse puhul on kasulik mõelda, millal tal on õige aeg kooliga alustada. Kooli algusaja valimisel tuleb toetuda lapse isiksuslikule arengule. Kooliküpsus on laialdane arengutulemus. Puudujääk mingis
annaabi.ee 
