R 6,0-16,0 13 0,03-0,05 0,52 S 0-3,0 1,5 0,02-0,04 0,06 T 2,0-5,0 2 0,1-0,25 0,08 R-R Südame tsükli pikkus 27 1,08 P-Q Erutuse levimine 3 0,12-0,18 0,12 siinussõlmest Purkinye (0,20) kiududesse Q-R-S 2 0,06-0,08 0,08 (0,1) Q-T Vatsakeste elektriline 10 0,32-0,40* 0,40 süstol Tabel 1. S-T 4 0,1-0,16* 0,16 T-P Südame elektriline paus 13 0,27-0,37* 0,52
saadud tulemused ühtisid ligikaudu 80% nendega mis olid oli d ka loengukonspektis. Tekkida võis erinevusi kuna viisime kiud liiga kiiresti leegi lähedale või siis kasutasime katse läbi viimiseks liiga palju või liiga vähe kiudusid. 2. Tekstiilkiudude keemiline määramine Tekstiili- ja rõivamaterjalid, KMT0285, 2015/2016 õa, Tiia Plamus 1. Töö eesmärk: Uurida mõningate reaktiivide toimet erineva keemilise koostisega kiududesse ja tutvuda tudmatute kiudude lahustuvuse põhjal tuvastamise meetodiga. 2. Töö teoreetilised alused: Kiud absorbeerivad mingil määral niiskust, vedelikku ja võivad teatud vedelike toimel ka lahustuda. Selliseid vedelikke, mille toimel kiud lahustuvad, nimetatakse lahustiteks. Kiudude reageerimine keskkonna mõjutustele (sealhulgas ka keemiliste reagentide toimele) sõltub nende keemilisest ehitusest ja mikrostruktuurist. Kiudude keemilised omadused on
kaetud akrüülpolümeerivõi polümiidi kihiga. Kattematerjal ümbritseb kaabli tuuma ja peegeldab valgust tuuma tagasi. Kolmandaks osaks on pinnakate, mis on tehtud plastmassist ja kaitseb kiudu vigastuste ja niiskuse eest. Koos moodustavad nad valguskaabli südamiku. Olenevalt kaabli kasutusalast, võib kiudude punti ümbritseda veel mitu välist ümbrist. Mõnikord pannakse kiudude vahele ka valgustneelav tume klaas, mis takistab ühest kiust lekkivat valgust teistesse kiududesse kandumast. See hoiab ära erinevate signaalide segunemise. Optilisi kiude on kahte tüüpi: üksikmeediumi kiud ja mitmemeediumi kiud. Ühemeediumi kiududel on umbes 9 mikroni läbimõõduga tuumad ja nad edastavad 13001550 nanomeetri pikkust infrapuna laserkiirt. Mitmemeediumi kiududel on suuremad tuumad (diameetriga umbes 62,5 mikronit) ja nad edastavad valgusdioodidestinfrapuna valgust pikkusega 850 1300 nanomeetrit. Üksikmeediumi ja mitmemeediumi kiude omavahel ühendada ei saa.
Lase kuivada. Paber tõmbub pingule. Ärge võtke teipi ära enne, kuni maal on lõpetatud. Korralikult venitatud paber ei hakka lokkima isegi siis, kui sellele rohkelt vett kanda. Paletid Kvaliteetseimad paletid on tehtud mahagonvineerist. Head on ka kiudplaadist ja melamiinvaiguga kaetud paletid. Puitpaleti peab enne kasutamist linaõliga sisse hõõruma, et tekiks puitu kaitsev kiht (hõõruge mõlemalt poolt ohtra õlikihiga, jätke mitmeks päevaks kuivama, kuni kõvastub puidu kiududesse). Siis värv ka ei kuiva nii kiiresti, pärast on kergem puhastada. Ühekordselt kasutatavad paletid on eelkõige väljas maalimise jaoks mõeldud. Kui koristamine on tüütu, siis on neid mugav kasutada. Akrüülide jaoks, mis väga ruttu kuivavad, müüakse spets plastikuts valmistatud palette, kuid need on üsna kallid. Mina kasutan sageli paletina vana portselantaldrikut. Suurema koguse värvi segamiseks on head tassid, topsikud jms
Kogu pôrandat katvad vaibad vajavad lisaks tavalisele hoolduskoristusele ka korrapärast pôhipuhastust. Vaipa kogunenud rasket mustust on kôige parem eemaldada pesemisega. Karin Novozilova 6 Mustus 2008 10 % vaipades olevast mustusest on vaiba pinnal olev märgatav prügi, mille pôhjal arvestataksegi koristusvajadust. 60 % mustusest on kiududesse kogunev tolm, mis vaiba värvuse hallikaks muudab. 30 % mustusest on raske mustus, mis jääb vaiba aluskiududesse. TOLM Tolmuks nimetatakse väga väikseid aineosakesi, mis satuvad õhku ja püsivad seal hõljuvana lühemat või pikemat aega. Õhus hõljuv tolm kujutab endast aerosooli - pihustunud tahke aine osakesi. Tolmu püsimine õhus sõltub peamiselt tolmukübemete suurusest. 10 mikromeetrise läbimõõduga
häirib organismi optilisi omadusi. Räni teeb seda leebel ja märkamatul viisil ja vabastab ruumi uute rakkude jaoks, seega algatab uuenemise. Räni puhastab organismi, vastasel juhul satuvad toksiinid maksa või neerudesse. Luukoes on rikkalik maatriks, mis ümbritseb hõredalt jaotatud rakke. See maatriks koosneb umbes 25% veest, 25% kiududest – peamiselt kollageenist) ja 50% mineraalsooladest (Ca). Kui soolad on ladestunud kollageeni kiududesse maatriksis, toimub kristallisatsioon ja luukude kõvastub; seda protsessi nimetatakse lubjastu- miseks või mineralisatsiooniks. Luu kõvadus on tingitud selle kristalliseerumisest ja nõtkus kollageeni kiudude olemasolust. Viimane annab rohkem paindlikkust, teisisõnu teeb luu vähem rabedaks – nt munakoor või austrikarp ei sisalda neid kiude ning on palju hapramad. Lubjastumine ei saaks toimuda kui puudub kollageeni juuresolu
lagundamine. Siledapinnalisest ER-ist tekib karedapinnaline kui sellele moodustuvad ribosoomid. Raku kuju säilitamine. 4. vakuool - vee reservuaar, kindlustab raku turgori, toitainete varu/jääkinete varu ja kus toimuvad lõhustumisprotsessid. 5. plasmamembraan eraldab väliskeskkonnast, kaitseb, reguleerib energia ja ainevahetus raku ja väliskeskkonna vahel, seob eraldi rakud kiududesse, retseptoorne välissegnalide vastuvõtt 6. Golgi kompleks Glükoproteiinide jm membraanikomponentide valmimine, uute valgumolekulide süntees. Materjal tuleb ER-ist, see sorteeritakse, muudetakse (lihtvalk -> liitvalk), tihendatakse, pakendatakse membraanstruktuuridesse. Osavõtt rakumembraani formeerumisel, taimerakkudes ka rakukesta.Lüsosoomide teke 7. tuum DNA replikatsioon, tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees 8
Varem lakitud pindade auke võib vahaga täita. Vahapulki on saadaval erinevates toonides. Sobivat tooni saab ise erinevates toonides pulkadest segada lõigates vahapulga otsast tükid ja sulatades neid jootekolviga ühtlaseks massiks. Poleeritud pindade kriimustusi saab parandada spetsiaalsete pehmete vahakriitidega. Peits tungib sügavale puidukiududesse, kuid ei moodusta pinnale kaitsekihti. Kaasaegsed peitsid sisaldavad sageli poolläbipaistvaid pigmente, mis ladestuvad puidu kiududesse. Korduv katmine sellise peitsiga muudab pinna järk-järgult tumedamaks. Korduv katmine pigmendita peitsidega värvust enam ei muuda. Peits tõstab esile puidusüü. Lahustipeitsid kuivavad kiiresti, lahustina kasutatakse metüülpiiritust. Lahustipeitsi on kerge ühtlaselt peale kanda, see ei kergita kiude ning kuivab suhteliselt kiiresti. Peits on saadaval paljudes erinevates puidule lähedastes toonides ning nad on hõlpsasti omavahel segunevad või
selline: lühikeste kiudude otsad on omavahel takerdunud "topiliseks. Hügroskoopsus Hügroskoopsus /absorbency/ on kiudude omadus imeda endasse niiskust ümbritsevast keskkonnast. Hügroskoopsuse iseloomustamiseks võrreldakse materjali kaalu enne ja pärast niiskuse imamist ja väljendatakse protsentides. Tekstiilkiudude põhiomadused eeldavad, et kiud peavad olema võimelised imama vähemalt 2-5% niiskust. Niiskust satub kiududesse: · õhust (õhuniiskus, udu, vihm, vesi, lumi) · inimese nahalt (tavaline ainevahetus, higistamine) · tekstiili viimistlemisel (värvimisel, immutamisel jm) · hooldamisel (pestes, plekkide eemaldamisel jm) · kasutades (nt telgid, purjed, kalavõrgud jm) Tekstiilkiudude võime, imada niiskust, on erinev. Kanga puhul on võimalik niiskusimamisvõimet suurendada kanga
On ka desinfitseerivate vahendite koostises. Mitteionigeensed- vesilahuses ise ioone ei moodusta, tõstavad teiste ioonide tõhusust. Vahtu ja sadet ei tekita, pesu saab nende toimel puhtaks ka karedas vees. Amfolüüdsed- omavad nii anioonsete kui katioonsete tensiinide omadusi. Pesuleelised- tensiinide ja seepide pesemisvõime on sõltuv pesulahuse pH- st. Nende amil muudetakse pesulahuse pH tase selliseks, mille tulemusena paraned tensiinide puhastamise võime. Optilised säraained- on kiududesse jäävad värvained, mis muudavad päikse ultraviolettkiirguse silmale nähtavaks ja lisavad valgendusmõju ja muudavad värvid kirkamaks. Mõjutavad väljanägemist ultraviolettkiirguse arvelt. Ensüümid- suuremolekulised valgendusained ja nende mõju on valikuline. Ensüümide toimet mõjutavad pH tase ja kuumus ja nad hajuvad looduses edukalt. Happed- eemaldavad kivistunud mustust, katlakivi ja metallisoolasid, lisaks on desinfitseeriv toime
kuigi selle hinnaks on seadme teatav kallinemine. Ühe kirjutuspeaga printerites tuleb selleks mustvalge kirjutuspea vahetada värvilisega või vastupidi. Jugaprinterite teatavaks eriliigiks võib lugeda nn. Vahaprintereid, kus vedela trükivärvi (tindi) asemel kasutatakse tahket tinti e.vaha (solid ink, wax). Sellist tehnoloogiat kasutab näiteks Tektronix oma kõige kallimates värvimudelites. Tahke värvaine ei imandu paberi sisemistesse kiududesse, vaid kuivab selle pinnale. Saadavad värvitoonid on tugevamad ja kirkamad kui tavalistes jugaprinterites ja alusmaterjaliks kõlbab peaaegu igasugune paberisort. Kilede puhul pole värvid siisiki nii kirkad kui muude tehnoloogiate puhul. o Värviprinterid Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb
annaabi.ee 
