Mõndadele pakkus uus usk seletuse kõiksuse ja põhjuslikkuse kohta. Liigutav sõnum paradiisi kohta võis paljudele korda minna. Suured muudatused nii poliitilises, ühiskondlikus kui usulik-kiriklikul tasandil. Tugevad pinged mitte ainult eestlaste ja vallutajate vaid ka eestlaste endi vahel. Uued ühiskondlikud ja õiguslikud mõisted. Keskaeg hilisema totalitarismi üks eelkäijaid paavsti ja monarhide ühistöö vabaduste kitsendamises, ka mõttevabadus. Tänu linnadele kaalud, mõõdud, raha (kaubandus). Kõik see mõjutas rahvakultuuri. Sellele suur mõju ka kirikul (nii ristiusu kui hariduse vahendajana). Rahvakalendris kajastuv. Sünkretistlik protsess assimilatsiooni suunas. Kirik tõi kaasa kirjaliku kultuuri, 15. saj alates trükitud tekstid. Vaimulikke koolitati toomkoolides. Ka klootrite koolid, millest tulid hiljem esimesed linnakoolid. Teaduse algete teke. Kloostrite kaudu vahendati arstimiseoskust
Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk Karistuse eesmärk ei ole füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine. Karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest ning mõjutatakse teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest. Karistus Eestis Enne 2002. aastat oli Eestis kasutusel Kriminaalkoodeks, mis oli tulnud meie seadusandlusesse
Ettevaatusprintsiibist on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum, vähemalt Euroopas. Sellepärast käsitletakse seda käesolevas ülevaates küllalt põhjalikult. Ettevaatusprintsiibi esilekerkimise peamiseks põhjuseks oli pettumine nn. keskkonna assimileerimisvõime teoorias ("assimilative capacity approach"). Ettevaatusprintsiip on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas Keskkonnakaitse õiguslik olemus seisneb isikute keskkonnaalaste õiguste kitsendamises. Igasugune õiguste kitsendamine peab õigusriigis olema põhjendatud. Keskkonnaõiguse varasemas ajaloos ole selliseks põhjenduseks teadus teaduslikud faktid. Ettevaatusprintsiibi alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas. Siit jäi pooleli! Loeng Riik ei saa vabadusse sekkuda, keelud saavad olla vaid siis, kui need on põhjendatud.
KOVü saab kohaliku elu küsimuse lahendamiseks anda määruse ka juhul, kui puudub seadusest tulenev volitusnorm. KOVü õigus otsustada, kas üldse, millal ja kuidas ta oma pädevusse kuuluvaid küsimusi lahendab. Kohaliku elu küsimuste iseseisev otsustamine tähendab, et volikogu liikmed saavad otsuseid langetada sõltumatult riigi keskvõimust ning seada esikohale kohalikud huvid. Enesekorraldusõiguse kitsendamine võib seisneda nt KOVü pädevuses olevate küsimuste ringi üldises kitsendamises, teatud küsimuse lahendamise ühekordses ülevõtmises riigi pädevusse, kõrgendatud avalikust huvist tulenevalt kohaliku elu küsimuse lahendamise kohustuse kehtestamises, kohustuslikult lahendatavate kohaliku elu küsimuste lahendamise viisi ettekirjutamises, kohustuses esitada Riigikontrollile kirjalik arvamus pädevuse ületamisega koostatud kontrollaruandele jne. 3. KOV tegevuse garantiid (poliitilised ja majanduslikud). Poliitilised garantiid:
Ettevaatuspõhimõte KeÜS-is (KeÜS 11) Keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada. (lg 1) Keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel selgitatakse välja nende tegevuste mõju keskkonnale. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. (lg 2) Keskkonnakaitse õiguslik olemus seisneb isikute õiguste kitsendamises. Igasugune õiguste kit- sendamine peab õigusriigis olema põhjendatud. Keskkonnaõiguse varasemas ajaloos ole selliseks põhjenduseks teadus teaduslikud faktid. Ettevaatuspõhimõtte alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas. 10
teatud eesmärki, mille poole tuleb püüelda. Ettevaatusprintsiibi eesmärgiks on, et ka ebakindlaid ohte ei tohiks ignoreerida ja sellega tagada nii keskkonna kui ka inimese heaolu KÕRGE TASE, mis on Euroopa Liidu (seega ka Eesti) üks olulisemaid eesmärke. Ettevaatusprintsiip on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas. Keskkonnakaitse õiguslik olemus seisneb isikute keskkonnaalaste õiguste kitsendamises. Igasugune õiguste kitsendamine peab õigusriigis olema põhjendatud. Keskkonnaõiguse varasemas ajaloos oli selliseks põhjenduseks teadus – teaduslikud faktid. Varem mindi teadlaste - kui oraaklite juurde - kes teavad lõplikku tõde. Ettevaatusprintsiibi alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka teaduslikku (SIC!) kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas. Viimast eriti siis, kui võib olla oluline oht inimtervisele.
Teadusliku ebakindluse olukorras on eksimine paratamatu, aga eksida võib vaid suurema ohutuse suunas in dubio pro natura. 5 Evp on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas. Nimelt seisneb kkkaitse õiguslik olemus isikute kkalaste õiguste PÕHJENDATUD kitsendamises. Kkõiguse varasemas ajaloos olid selliseks põhjenduseks teaduslikud faktid, ent evp alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku neg mõju osas. Viimast eriti siis, kui võib olla oluline oht inimtervisele. Normatiivse e otsese evp all mõeldakse otse ja autonoomselt rakenduvat ettevaatuskohustust (üldist kkalast hoolsuskohustust)
Kriminaalvastutusele eelnevalt mittelubatud varjamise eest ei võeta abikaasat, vanemaid, lapsi, lapsendajaid, vendi, õdesid, vanavanemaid ning lapselapsi. Samad reeglid, mis käivad mittelubatud varjamise kohta, käivad ka mitteteatamise kohta. Karistus Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes. Seda tehakse kohtuotsuse alusel. Karistus seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises vastavalt kriminaalseadusele. Kriminaalkoodeks rõhutab, et karistuse eesmärk ei ole füüsiline kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine. Karistus on suunatud sellele, et süüdimõistetud ega teised isikud edaspidi ei paneks toime niisuguseid tegusid. Ühtlasi avaldatakse karistusega riiklikku hukkamõistu kuriteo toimepanija suhtes. Kohus võib mõista järgmisi kriminaalkaristusi: 1. Rahatrahv 2
annaabi.ee 
