• Konkurents mõjutab taimi rohkem kui loomi. • Taimed, mis on vähemnõudlikud, on konkurentsivõimelisemad. • Loomad vähem mõjutatud, kuna võivad oma toitumisharjumusi muuta ja vajadusel mujale liikuda. Jääkarud on omnivoorid – söövad nii loomi kui taimi. Konkurents • Organismide jagunemine: taimed on tootjad (fotosüntees) ja seened ja loomad on tarbijad. • Tarbijad jagunevad omakorda taimtoidulisteks ja kiskjateks ehk loomtoidulisteks. Kiskja ja saaklooma arvukus sõltub üksteisest, tekivad populatsioonilained. Parasitism • Organismidevahelise suhe, mis on ühele osapoolele kahjulik, teisele kasulik. • Peremeesorganism enamasti ei sure kiirelt, sest parasiidil on teda vaja, et paljuneda ja toituda. • Parasiidid: viirused, bakterid, protistid (algloomad), seened, ussid, putukad jne. • Parasiitide arvukus sõltub peremeesorganismide arvukusest. Sümbioos
Vaata kodutööd vihikust (mis kasu saab sellest kumbki organism?) 9. Parasitismi mõiste. Näited selle kohta. 10. Mis viisil võivad loomade parasiidid peremeest kahjustada? 11. Arutle, miks on teiste lindude pessa munemine käole kasulik. 12. Kisklus ja selle näited. 13. Võrdle saakloomade ja kiskjate arvukust. Kumbasid on alati rohkem? Kuidas mõjutab saakloomade arvukus kiskjate arvukust? 14. Miks ei saa kõiki röövloomi kiskjateks nimetada? 15. Kuidas avaldub konkuresnt sama liigi isendite vahel? Näited 16. Kuidas avaldub konkurents eri liigi isendite vahel? Näited 17. Toiduahelad ja selle astmed (tootjad, tarbijad). Näited toiduahela kohta. 18. Mis on toiduvõrk? 19. Laguahel, miks on vaja lagundajaid? 20. Mis juhtuks looduses, kui kõik lihasööjad kaoksid? 21. Mis on liik, kooslus, populatsioon? Too näited nende kohta. 22. Nimeta Eesti kolm maismaa- ja kolm veeökosüsteemi. 23
Alati on ka erandeid, sest on ka neid inimesi, kes armastavad üksindust ja veedavad pigem üksi aega, kuid mida on raskem mõista, sest koos on kindlam ja ka lõbusam. Koos aega viites õpib inimene ka rohkem võibolla rohkem kui kooliski, omavahel teadmisi jagades jääb see paratamatult paremini meelde. Kuigi inimesed on teistest elusorganismidest suhteliselt erinevad, kuid siiski ei saa öelda, et meil ei oleks teistega veel sarnasusi. Inimesi võib nagu paljusid loomasidki nimetada kiskjateks. Inimestel on omaks saanud omavahel võistlemine, iga inimene tahab olla erinev ja teisest parem. Tänapäeval on väga levinud selline arusaam, et raha on võim ja raha on rõõm. Ei saa küll vastu vaielda, et ilma rahata ei saa, aga kindlasti raha ei tähenda nii palju. Kõige tähtsam on ikka perekond ja sõbrad, mitte uhkem auto ja parem töökoht. Meid ümbritsev on ajajooksul muutunud ja see on muutnud ka meie väärtushinnanguid. Aga see ei anna põhjust
kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid. Teisel troofilisel tasemel on konsumendid ehk tarbijad, kes kasutavad toiduks orgaanilist ainet (loomad, seened). Tarbijad jaotatakse vastavalt toiduobjektile esimese astme tarbijateks ehk rohusööjateks, teise astme tarbijateks ehk kõigesööjateks ning kolmanda astme tarbijateks ehk lihasööjateks ehk kiskjateks. Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad, kes tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseteks (selgrootud, bakterid, seened). Tekkinud ained on eelduseks järgnevate produtsentide elutegevusele. Toitumissuhted koos destruentidega moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk aineringe. Toiduahelates toimub aine ja energia muundumine. Üleminekul ühelt lülilt teisele hajub 90% energiast, organismidesse salvestub 10%
24) Selgita mida mõistad kiskluse all? Üks loom kasutab teist toiduks e. röövloomad(nt: hunt, rebane, ilves, nirk) 25) Kes on Eesti tavalisemad kiskjad? Kes on nende tavalisemad saakloomad? Kiskja: Karu, Hunt, Rebane ja Ilves, tuhkur, nirk Saakloom: Jänes, metskits, lambad 26) Millist kasu toob kiskjatele saakloomade arvu kiire suurenemine? See tähendab, et kiskjad saavad rohkem süüa ja neil on suurem valik 27) Miks ei saa me kõiki röövloomi kiskjateks nimetada Kuna kiskjatel on iseloomalik kiskhammas 28) Võrdle konkurentsinähtust kutsikate ja potis kasvavate taimede puhul? (sarnasused, erinevused) Kui panna palju taimed potis kasvama siis potis jääb vähem ruumi, taimed peavad võitlema toitainete ja valguse pärast. Hiljem on näha, et ühed taimed kasvavad kiiremini ning teised jäävad maha. Lõpuks hakkavad tugevamad taimed õitsema, nõrgemad aga ei arene
teadmised ja oskused. Ja isegi siis on ülim ettevaatlikkus kohane, sest mõned psühhopaadid on väga osavad oma dualistliku loogika kasutamises, nii et ainult Kristus-teadvust omav isik suudab selles sogases vees orienteeruda ning sealt puhtalt välja tulla. Ilmselgelt on siin tegemist juhtumitega, kus oleks vaja rakendada vanglat või vaimset kinnipidamisasutust, et kaitsta teisi inimesi nende eest, kes on muutunud vaimseteks kiskjateks ja otsivad oma järgmist ohvrit, keda nahka pista. On saabunud aeg, kus inimesed peaksid õppima suutma läbi näha eepiliste draamade ja meelelaadi olemust ning ületama uskumuse, et inimkonna võib jagada kaheks eraldiseisvaks osaks. Selline veendumus on äärmiselt ahvatlev ja väga üksikud inimesed suudavad sellega täna toime tulla, langemata uskumusse, et nad osalevad eepilises võitluses „hea kurja vastu” ja nende eesmärgiks on vabaneda inimestest, kes on „hea” võidule vastu
elavaid. Ohu korral võisid ennast kerra tõmmata. Pealt kattis kõvem kest kuid kõhu osa kaitseta. Neil olid silmad esimesed liitsilmad. Jäid põsekilbi juurde. Mõnel liigil võisid silmad olla varte otsas. Neid on leitud ka eestist. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · Kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele · Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid (80% kõigist liikidest), karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid. · Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu · Esimesed algelised soontaimede fossiilid · Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent Baltika kontinent oli jõudnud sel ajal ekvaatorile. Ning hiidkontinent on lõuna poolusel. Palju liike suri välja. Trilobiidid siiski jäid. Sümbol loom on MERISKORPION, kes oli kiskja meredes. Lülijalgne. Suri hiljem välja. Võis olla mitme meetri pikkune või paarkümmend cm. Lõugtundlad
(rohelised taimed, mõned autotroofsed bakterid), kes fotosünteesivad päikesevalguses orgaanilisi aineid, kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid. *Teisel troofilisel tasemel on konsumenddid ehk tarbija, kes kasutavad toiduks orgaanilist ainet (loomad, seened).Tarbijad jaotatakse vastavalt toiduobjektile esimese astme tarbijateks ehk rohusööjateks, teise astme tarbijateks ehk kõigesööjateks ning kolmanda astme tarbijateks ehk lihasööjateks ehk kiskjateks. *Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad, kes tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseteks (selgrootud, bakterid, seened). Tekkinud ained on eelduseks järgnevate produtsentide elutegevusele. Toitumissuhted koos destruentidega moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk aineringe. Toiduahelates toimub aine ja energia muundumine. Üleminekul ühelt lülilt teisele hajub 90% energiast, organismidesse salvestub 10%.
Gondwana-lähedane Toimus maismaa asustamine taimedega fossiilsed eosed Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga · SILUR Kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid (80% kõigist liikidest), karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid. Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu Esimesed algelised soontaimede fossiilid Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent · DEVON, laamtektoonika ja kliima Laurussia liigub põhja poole, servadel mägede teke, Gondwana pöördub vastupäeva Kliima võrdlemisi soe, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud
o Merefaunas kaks biogeograafilist piirkonda soe ekvatoriaalne ja jahe Gondwana-lähedane. o Toimus maismaa asutamine taimedega fossiilsed eosed. o Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga. Silur: kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele. Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid, karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid. o Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu. o Esimesed algelised soontaimede fossiilid. o Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent. Devon: võrdlemisi soe kliima, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima. (Kalade ajastu.) o Ajastu lõpul suur massväljasuremine.
suurema osa oma toidust seedides surnud orgaanilise aine pinnal olevaid baktereid ja seeni. Lagundajatele on ajalooliselt pööratud ja pööratakse siiani teenimatult vähe tähelepanu, kuna lagundajate uurimine on raskendatud nende väikeste mõõtmete tõttu ja inimese silmale ei paista nad enamasti ka kuigi ilusad. Herbivoorid ja karnivoorid Taim- ja loomtoiduliste organismide eristamine ei tekita reeglina raskusi. Mõned ökoloogid jaotavad siiski need heterotroofid kaheks: kiskjateks ja parasiitideks. Teisiti öeldes, herbivoor, kes on oma toidutaimest suurem ja sööb selle ära tervenisti, on kiskja. Herbivoor, kes on toidutaimest väiksem ja toitub selle osadest, on parasiit. Selle definitsiooni järgi oleks suur osa imetajatest herbivoore kiskjad ja enamus putukatest herbivoore parasiidid. Üks oluline tegur, mis eristab taim- ja loomtoidulisi organisme on, et taimed ei saa liikuda, loomad aga saavad
annaabi.ee 
