Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega.Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas, neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad kroonid. Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. Magu on ühe valendikuga. Pimesool puudub. Sool on 710 m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel. 4 Toitumine Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad
Koeral on kõikidel rinnalülidel lisajätke, kassil alates 9. või 10. 12. Roide iseärasused. Kiskjaliste roided on kõige kumeramad, sea roided on suure roidenurga tõttu komataolised, mäletsejalistel on suhteliselt laiad, tervate servadega, hobusel kitsad, ühtlase laiusega ja vähearenenud nurgaga. 13. Rinnaku iseärasused. Veistel puudub rinnakupideme esileulatuv osa. Rinnakukeha koosneb karnivooridel 6, seal 4, mäletsejalistel ja hobustel 5st segmendist. Kiskjalistel on rinnakukeha kepikujuline, kassil ümar, koeral neljakandiline. Mäletsejaliste ja sea rinnak on lamendunud dorsoventraalselt, hobusel on terav ventraalhari ja rinnak meenutab laevakiilu. Mõõkjätkekõhr on veisel ja hobusel lehekujuliselt lai, kuid teistel loomaliikidel suhteliselt väike. Hobusel mõõkjätke luuosa tavaliselt puudub, luu ventraalne serv moodustab kõhrelise rinnakuharja(crista sterni) 14. Kuidas on tekkinud roiejätked
20. Randme luude iseärasused karnivooridel. Randme proksimaalses reas on kodarmine ja vahelmine randmeluu kokku kasvanud(os carpi intermedioradiale) 21. Randme luude iseärasused mäletsejalistel. Distaalses reas on teine ja kolmas randmeluu kokku kasvanud, esimene randmeluu puudub(samuti hobusel) 22. Kämblaluupõhimiku põhiosad. Põhimik, keha, pea (basis ossis metacarpalis, corpus ossis metacarpalis, caput ossis metacarpalis) 23. Kämblaluu iseärasused kiskjalistel. Viis kämblaluud, millest pikimad on kolmas ja neljas. 24. Kämblaluu iseärasused mäletsejalistel. Välja arenenud kaks kämblaluud, kolmas ja neljas, mis on omavahel liitunud. Esimene kämblaluu on hääbunud, viiendast kämblaluust on alles vaid rudiment 25. Kämblaluu iseärasused hobusel. Teine ja neljas kämblaluu on rudimendid, arenenud vaid kolmas kämblaluu. Esimene ja viies kämblaluu puuduvad. 26. Kust alustatakse varvaste loendamist? Jäseme mediaalselt küljelt 27
väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas, neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Ta on võimeline vajaduse korral hiilima täiesti hääletult või arendama joostes suurt kiirust. Inimest märgates paneb ta kiiresti plehku. Vaid väikeste poegadega või haavatud karu võib olla inimesele ohtlik. Looduses elab karu tavaliselt 20-30. aastaseks. Suremus on eriti kõrge just alla ühe aastaste poegade seas. Võib kohata ka kannibalismi. Toitumine
Tsingimürgituse tunnused on oksendamine ja kõhulahtisus. Vajalik on esmaabi ja pöördumine arsti poole. Tsink (Zn) Tsink on elutähtis element kõikidele põllumajandusloomadele. Teda leidub organismis võrdlemisi palju, täiskasvanud lehma kehas ligikaudu 15 g. Ainult rauda on looma kehas mikroelementidest rohkem kui tsinki. Tsinki leidub kõikides kudedes: rohkem on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, looma karvadesse. Suur on tsingi kontsentratsioon silma soonkestas, eriti kiskjalistel. Suhteliselt palju tsinki on ka spermatosoidide sabaosas, mis annab alust arvata, et tsink on suguisasloomade söötmisel olulisema tähtsusega kui emasloomade söötmisel. Tsink on vajalik paljude ensüümide tööks, osaleb hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses (soodustab B-kompleks vitamiinide ainevahetust). Tsink osaleb ka vereloomeprotsessis, kuuludes vere erütrotsüütides leiduva ensüümi koostisse, mis kiirendab süsihappegaasi eraldumist verest ja kopsu allveoolidest.
Minu põhieesmärgid on: 1. Teada kes on mutt? 2. Uurida tema elupaiku. 3. Milline on tema eluviis? KES ON MUTT? Euroopa mullamutt (Talpa europaea L.) - väike loomake, kelle keha on 12-15 cm pikk, saba pikkus 2,5- 4,5 cm ja kaal umbes 70-120 gr., veninud peaosaga, mis läheb sujuvalt üle kehaks, armsa väikese näokesega ja üleni kaetud kena siidja karvkattega. Mutt on varustatud 44 terava hambaga, mis on nagu ikka kiskjalistel - päris teravad. Esihambad on väga pikkad. Käemoodi jalakesed omavad peopesi, mis on pidevalt väljapoole suunatud, mitte sissepoole, nagu enamus loomadel. Väikesed silmakesed on täielikult kaetud karvkattega, varustatud silmalaugudega, mis võivad täielikult sissepoole tõmbuda. Väikesed kõrvad ilma kõrvalestata, ümbritsetud väljaulatuva nahaosaga, mis on samamoodi täielikult kaetud karvadega. Need väljaulatuvad eendid (nahaosad) avavad ja sulgevad kuulmisteid.
Samas toimub ka nende molekulide lagunemine, mille tulemusena vabaneb raud, mida ei väljutata organismist, vaid ladestatakse maksa ja põrna ning kasutatakse uuesti hemoglobiini ja erütrotsüütide valmistamiseks. Tsink on elutähtis element kõikidele põllumajandusloomadele. Teda leidub kõikides kudedes. Rohkem tsinki on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, juustesse, looma karvadesse. Suur on tsingi kontsentratsioon silma soonkestas, eriti kiskjalistel. Suhteliselt palju tsinki on ka spermatosoidide sabaosas, seetõttu peab temaga rohkem arvestama suguisasloomade söötmisel. Seleen võtab aktiivselt osa organismi ainevahetusest. Ta on vajalik mõnede ensüümide ja energiavahetuses osalevate bioaktiivsete ühendite koostisosana. Seleeni ainevahetus on seotud E-vitamiiniga. Seleeni sisaldus on piirkonniti erinev. Seleeni ja E-vitamiini puudus võib loomadel põhjustada maksa kärbumist (nekroosi). Selle all kannatavad eeskätt sead
molekulide lagunemine, mille tulemusena vabaneb raud, mida ei väljutata organismist, vaid ladestatakse maksa ja põrna ning kasutatakse uuesti hemoglobiini ja erütrotsüütide valmistamiseks. Tsink on elutähtis element kõikidele põllumajandusloomadele. Teda leidub kõikides kudedes. Rohkem tsinki on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, juustesse, looma karvadesse. Suur on tsingi kontsentratsioon silma soonkestas, eriti kiskjalistel. Suhteliselt palju tsinki on ka spermatosoidide sabaosas, seetõttu peab temaga rohkem arvestama suguisasloomade söötmisel. Seleen võtab aktiivselt osa organismi ainevahetusest. Ta on vajalik mõnede ensüümide ja energiavahetuses osalevate bioaktiivsete ühendite koostisosana. Seleeni ainevahetus on seotud E vitamiiniga. Seleeni sisaldus on piirkonniti erinev. Seleeni ja Evitamiini puudus võib loomadel põhjustada
annaabi.ee 
