Kumb oleks õigem,kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi? Kas kerkime katusele või kattume kergusest? Kas vigu korrutada või korda vigurdada? Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda? Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada? Kas panti kantida või kanti pantida? Kas uuri puurida või puuri uurida? Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? Kas minna lootuseta või loota minemata? Kas rühmata andele või anduda rühmale? Kas öeldut mitte uskuda või usutut mitte öelda? Kas suurepäratseda või pärasuurutseda? Kas nalja välja mõelda või mõtet välja naerda? Kas keelamist piirata või piiramist keelata? Kas palju kitsendada või kitse paljundada? Kas käsi laotada või laost käsitada?
jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppuse läbi erilistes koolides - gümnaasiumides. Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalases vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silms oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Rahu ajal einestasid spartalased kõik üheskoos.
seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppused läbi erilistes koolides . Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Minu arvates oli selline kasvatus laste jaoks liiga karm. Spartas oli laste elu rõõmutu, nad ei tundnud hellust ega lõbu. Spartalaste võidujanu võttis ära lastelt nooruse ja pani nad juba sündides võitlema oma elu eest. Sparta üks negatiivsetest joontest oli kindlast ka suhtumine heloodidesse. Heloodid olid allutatud rahvakiht, kes oli rõhutud seisuses. Kuigi
meeleheitlikult enda saatanlikku poolt.Hiljem Bloki Igavese Naise kuju muutub ta ilmub uuesti, üleni musta riietatud, kuid poeet tunneb ta siiski ära.Lootes näha Kaunist Daami, saadab poeet restoranis talle musta roosi, kuid pettub, sest naine möödub temast koos lapsega. Luuletaja, kes oli seni imetlenud vaid pühakodasid ja neis ilmuvat Daami, ütleb ,,Tahaksin su ette söösta, kisendada: ,,Oo, madonna!" Miks mu räpasesse linna Oma Poja küll sa tõid?" · Endisest luuletajast-unistajast on saanud kahestunud inimene, kes otsib tüde veiniklaasist ja vaatab teisi enda ümber iroonilisel pilgul. o Luuletus: ,,Surmatantsud" · Aastal kui otsustati kodumaa saatust tõusis tema luules olulisele kohale kodumaa-teema. Oli veendunud, et revolutsioon suudab muuta valeliku, räpase ja igava elu õiglaseks, puhtaks ning imekauniks
kannatlikkust, jõudu, kindlaksmääratud oskusi jne. Rasked elutingimused ja loodusnähtuste olemuse mittemõistmine arendasid ürginimestel välja erilised kombed. Sama laadi piinamist rakendati ka Spartas poiste ja noorukite kallal. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalasis vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust. 5 Antiikaja autorid märgivad, et sparta tütarlaste kasvatus ei erinenud kuigi palju poiste kasvatusest. Tütarlapsi karastati, selleks et neist saaksid terved emad, kes sünnitavad terveid lapsi.
“ ISABELLA: „Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks?“ FLAVIO: „Kas kerkime katusele või kattume kergusest?“ ISABELLA: „Kas vigu korrutada või korda vigurdada?“ FLAVIO: „Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi?“ ISABELLA: „Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda?“ FLAVIO: „Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada?“ Edasi läheb luuletus aga nii: Kas panti kantida või kanti pantida? Kas uuri puurida või puuri uurida? Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum III vahetöö
Alternatiivne Artur Alliksaar Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kumb oleks õigem, kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas kerkime katusele või kattume kergusest? Kas vigu korrutada või korda vigurdada? Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi? Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda? Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada? Kas panti kantida või kanti pantida? Kas uuri puurida või puuri uurida? Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? Kas minna lootuseta või loota minemata? Kas rühmata andele või anduda rühmale? Kas öeldut mitte uskuda või usutut mitte öelda? Kas suurepäratseda või pärasuurutseda? Kas nalja välja mõelda või mõtet välja naerda? Kas keelamist piirata või piiramist keelata? Kas palju kitsendada või kitse paljundada? Kas käsi laotada või laost käsitada?
tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppuse läbi erilistes koolides - gümnaasiumides. Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalasis vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. See lühidus ehk "lakoonilisus" (sõnast "Lakoonia") sai juba vanasti kõnekäänuks. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil
et teda läbi lasta. Ta ütles Boggsile kole rahulikult ja pikkamisi: «Olen sellest tüdinud, kuid kannatan kella üheni. Kella üheni -- mitte kauem. Kui te pärast kella üht veel kordki suu mu vastu avate, siis leian teid, ükskõik kuhu te ka kaoksite!» Ta pöördus ümber ja läks poodi. Rahvasumm oli tublisti kainemaks jäänud, keegi ei naernud enam. Boggs ratsutas edasi ja vandus Sherburni nii valjusti kui ta jaksas kisendada. Ta ratsutas tänava lõpuni, tuli varsti tagasi ja peatus poeukse ees, aina vandudes. Mitu meest kogunes ta ümber ja katsus teda vaikima panna; ta ei vaikinud. Talle öeldi, et kell saab umbes viieteistkümne minuti pärast üks, ja et ta peab koju minema -- ja nimelt otsekohe. Aga ei aidanud midagi. Ta vandus kõigest jõust edasi, paiskas oma kübara mutta, ratsutas sellest üle ja kihutas lehvivate hallide juustega mööda tänavat edasi. Igaüks, kes ta ligi
annaabi.ee 
