ITAALIA MAJANDUSLIK GEOGRAAFIA s Tallinn 2009 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sisukord 2 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sissejuhatus Itaalia on unitaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia
1 Kuidas paremini õppida? Uuringutele toetudes väidan, et usk toimetulekusse ja õpitava tähtsusele mõjutab varasem kogemus õppeprotsessist ehk loodud seostest ajus. Näiteks: Kirsikal ei ole kombeks avaldada enda arvamust grupis. Ta hoiab end tahaplaanil ning tunneb ebamugavust kui tal palutakse kaasa rääkida või otsitakse vastust küsimusele. Seda seetõttu, et sel juhul suunduvad kõik silmapaarid temale ning tegib piinlik vaikusehetk, kuna Kirsika ei ütle midagi. Ta ei taha anda grupile vastust kuna kooliajast saati on ta tundnud, et tema vastustel pole kaalu või on need sootuks sisutühjad. Sellise tunde tekitas temas õpetaja kes teda vahetevahel nöökis klassi ees pisut vale vastuse eest. Tõestatud on samuti, et seosed mida oleme elujooksul ajus loonud pole kinnistunud igaveseks meie pealuu sisse. Uute kogemuste ja uue informatsiooniga muudame me seoseid luues oma ajus õpitu terviklikumaks või hoopiski vastupidiseks.
OÜ MAASIKAS AS Eesti Post Jaama tn 7 11200 VILJANDI 12.10.2007 nr 1.2-1/300 VOLIKIRI OÜ MAASIKAS, asukohaga Aiamaa 5, Jõhvi, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhataja Mari Maasikas isikus, volitab KIRSIKA KIRSS´i (isikukood 47210203333) võtma vastu OÜ Maasikas nimele tulnud saadetisi ja panderolle. Volikiri kehtib 1 aasta. Allkirja näidis..................... Allkiri ja pitsat Mari Maasikas Juhataja ____________________________________________________________________________ Aiamaa 5 Telefon 337 8992 Arvelduskonto 20111 JÕHVI Faks 337 8999 AS Hansapank
Kirsika Jürisson, KaiaLiisa Laaniste Tallinna 37. Keskkool 11.A Uppsala universitet är ett svenskt statligt universitet i Uppsala Det grundades 1477 och är därmed Nordens äldsta Teologiska fakulteten Juridiska fakulteten Historiskfilosofiska fakulteten Språkvetenskapliga fakulteten Samhällsvetenskapliga fakulteten Utbildningsvetenskapliga fakulteten Medicinska fakulteten Farmaceutiska fakulteten Teknisknaturvetenskapliga fakulteten Det grundades 1666uppemot 40 000 studenter Det erbjuder utbildningar i teknik, naturvetenskap, juridik, samhällsvetenskap, ekonomi, medicin, miljö, humaniora, teologi, konst, musik, teater och sedan 1998 också i flygning Lunds universitet är för övrigt det enda i Europa med flygutbildning i utbudet Skolan invigdes den 5 november år 1829 Universitetet fokuserar på vetenskap, teknik och arkitektoniska undervi...
EGIPTUSE KUNST Koostaja: Kirsika - Marian 11. klass Balsameerimine ● Surnud balsameeriti ja nendest tehti muumiad ● Kehad pandi haudehitistesse, tehti ka kujukesi ● Surnule pandi hauda kaasa teenrite kujukesi, kulda jne Arhitektuur ● Suurteosteks olid püramiidid ● Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga ● Püramiidi sisse jäeti kanalid hauakambrisse, peale matuseid need suleti Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud ● Hoonete seinad olid kaetud reljeefide ja seinamaalingutega ● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid ● Inimeste kujutamisel kasutati nn’’egiptuse poosi’’ Skulptuur ● Peamiselt kujutati vaaraosid ja tähtsamaid isikuid ● Inimesi kujutati tardunud poosides, vahel ka istudes ● Kujud mõjuvad üsna kohmakalt Ehted ● Egiptlased oskasid valmistada kullast ja hõbedast eh...
OTSUSTATI: 1.1 Järgmiseks loenguks materjali lugeda. 1.2 Ülejärgmisel loengul on test. Liivika Ivanov Maret Jõgar Lektor Protokollija LISA 1 Võtsid osa: Maarika Adli Annika Aitsar Jelena Gämmer Kristina Gämmer Jelena Huobonen Martin Ilves Kerli Jõesaar Maret Jõgar Ele Kaun Riina Kilk Kadri Kirs Annela Kruusimaa Karin Kullerkupp Liisi Kuuseoja Kairi Lepp Maria-Eva Maasik Madis Mülla Andres Näppi Karl-Martin Peri Annemari Randjärv Kirsika Saan Elo Saar Magret Schneeberg Raili Silluste Ivika Suigusaar Jaanus Telliste Indrek Umborg
NO SMARTPHONE DAY Marleen Paist, Kirsika Vildersen, Kristin Kannimäe 2016 TERM Worldwide. Not using smartphone for a day. Rising awardness of ilnesses caused by phones. Communication (talking eye to eye). HISTORY Was first held in 2013. It started from small city named Kiviõli. REASONS Health is wealth Communication without cellphone Phone addiction DATE Official national „No Smartphone Day“ is on the 9th of October.
Kirsika Jürisson 10.A Tallinna 37. Keskkool On kirjutanud raamatud: "Mina, Mortimer" (2007) "Enesetapjad" (2009) "Alexander ja Belle" (2009) "Mu sõraline sõber" (2009) Birk Rohelend on 29 aastane Sündinud Viljandis Lõpetanud Viljandis kooli On õppinud ülikoolis meediatreklaami Oli kunagi spinningu treener On autorirühmituse "Purpurmust org" liige Raha eest saab kõike. Kõige lihtsamini saab nendelt, kellel on raha vaja. Meeleheitest pääsemisel on oma kindel hind kõik see, mida lugesite endale kuuluvaks. Võibolla on tõsi, et raha eest pole võimalik midagi ,,tõelist" saada; aga ärge petke ennast, et te üldse suudaksite teha vahet näiliselt ja tegelikul. Igasugune suhe inimese ja inimese vahel on kaubanduslik tehing: mina tarbin teid, teie mind; ma annan teile midagi, mis mulle kuulub, ja võtan vastutasuks tükikese teist K...
as well. Recently, more intensive research has been done so that countries have the information they need to prevent acid rain and its dangerous effects. The levels of acid rain vary from region to region. In Third World nations without pollution restrictions, acid rain tends to be very high. In Eastern Europe, China, and the Soviet Union, acid rain levels have also risen greatly. However, because acid rain can move about so easily, the problem is definitely a global one. Kirsika Jürisson 10.A Tallinna 37. Keskkool Õpetaja: Annika Vilu
Jätkusuuteline Eesti Kirsika Kusnets 12 B 29.okt.2008 Minu isiklik arvamus jätkuvast Eestist oleks kaks põhilist asja tööjõud ja järglased kes viiksid eesti riiki edasi. Tööjõu kohta tooksin ma ka kohe näiteks kuulsa Karl Marx`i lause ,,Omandi puudumine ei võimalda töölistel toota ja luua rikkusi enesele, vaid sunnib müüma oma
Alice Juliette Uusna Kirsika Sepp ROTT on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond. Nt: kodurott ja rändrott ROTT (RATTUS) Rott sööb palju ja ükskõik mida: elektrijuhtmeid, kummivoolikuid, viljateri, puitu, nahka, toiduaineid kõike kuni prügikastides olevate jäätmeteni. Kuid ta eelistab taimetoitu: puu- , tera- ja köögivilju ning pähkleid. Sööb ka putukaid. TOITUMINE Rott on ööloom, kuid otsib toitu ka päevasel ajal. Kodurotid elavad rühmades, kus domineerivad isased. Grupisisesed kaklused on tavalised ja neid algatavad emasloomad. Kompimis-, maitsmis-, lõhna- ja kuulmismeel on kodurotil suurepärased, nägemine on tal kehv. Rotid on sotsiaalsed loomad. ELUVIIS Emane rott paaritub paljude isastega. Igas pesakonnas on 612 poega. Juba kolme nädala pärast võivad need pojad omakorda järglasi saada. Aastas poegib emane rott palju kordi. Aasta jooksul võib emasel rotil sündida 800 järeltulijat. PALJUNEMINE PÄRITO...
valdkonda. Tavaliselt on rühmas umbes viisteist inimest igast vanusest ja soost. Treening toimub koos muusikaga ning muusikast sõltub selle juures palju. Acqua Bike on reguleeritav ja paigutatud 100/170 cm veest allapoole, kuid samas peab vee kõrgus olema umbes rinnuni või vaagnani (oleneb). Et oleks lõbus ning näeks ka tulemusi, piisab vaid õpetaja ning muusika jälgimisest. VESI AEROOBIKA Spinning Kirsika Randjõe Kose Gümnaasium 11A Õp: Riina Suur 2010
Inimest saab hävitada. kuid mitte võita. Kirsika Kusnets 12b Inimese elu saab küll tõesti hävitada, aga nii kaua kui suudame selgelt mõelda, siis võita ei saa meid kunagi - meie all mõtlen inimesi. Tuleb olla alistumatu ja mõelda selgelt, ei tohi anda järgi ega visata käega. Maailmas on olnud, on ja kindlasti tuleb veel palju kannatusi, kuid võite on samapalju olnud, on ja tuleb. Isiklikult arvan, et iga inimene on
Püünsi Kool ARV π (PII) Uurimustöö Koostaja: Kirsika Sild 6. klass Juhendaja: Monika Heinmaa Püünsi 2014 Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 Mis on π . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 Pii ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4-5 Huvitavaid fakte π kohta . . . . . . . . . . . .
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärijuhtimise õppekava Kirsika Saan PEST ANALÜÜS Kodutöö Õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2016 PEST- analüüsi koostasin ehitusettevõtte näitel, kes tegeleb katusetöödega. Lisaks katusetöödele tehakse ka fassaade, sisetöid jne. Tegemist on väike ettevõttega, kes on tegutsenud pea neli aastat
Võru Täiskasvanute Gümnaasium. Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja: Kirsika Kusnets Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso Võru 2008 Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________6 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________7 Pildid