sajandist on teateid paberi tegemise kohta Samarkandis ja Bagdadis. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667. aastal. Et paber oli odav ja seda oli lihtne kasutada, tõrjus ta kiiresti välja kõik varem kirja jäädvustamiseks kasutatud materjalid- kivi-, metall- ja saviplaadid, papüüruse ja pärgamendi. Paberiliike on kokku üle kahesaja. Tähtsaimad klassid on trükipaberid (nt. kõrg-, lame- (kivi), ofset- ja sügavtrükipaber, ajalehepaber, etiketipaber), kirjutuspaber (verzee, elevandiluu, ümbrikupaber), pakkepaber (koti-, nn. manufaktuur-, puuviljapaber) ning sanitaarpaber (enamasti krepitud; kosmeetika-, tualettpaber). Mina kasutan paberit põhiliselt kirjutamiseks ja joonistamiseks. Ma kasutan paberit ka tualettpaberina. Paber on minu igapäevane asi.
sirgjooneliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. Valguse neeldumine Mida tumedam on keha Mitu % pind, seda rohkem Keha valgust peegeldab valgust kehas neeldub Kriitpaber 85 ja vähem peegeldub. Valguse neeldumisel Kirjutuspaber 6080 kehtib energia jäävuse Värske lumi 85 seadus: energia ei teki Inimese nahk 35 ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Must samet 0,5 Valguse murdumine Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise.
· Põllud jagati ribadesse(talude vahel) · Kivide rohkus, algas talumaadel · Külvpinna laiendamine · Väetamine: · Saagikuse suurenemine · Kolmeväljasüsteem (mõisas ja talus) Linnaelu · Eesti linnade kaubateedest kõrvalejäämine · Kaubandus toimus Venemaa ja Inglismaa vahel · Sadamalinndaktiivse majandusliktegevus SISSE VÄLJA sool teravili tubakas kanep kirjutuspaber tökat puuviljad lauad Linnaelu · Narva · Tallinn säiltas oma positsioone · Ebasoodne Tartu olukord · Linnade iseseisvus kadus riigivõim hakkas tegema ettekirjutisi · Roosti riiki hakati nimetama "viljaaidaks" · Majanduselu oli tähtis koht oma alale spetsialiseerunud poodnikele · Talurahvakaupmeestel laiem ostjaskond Käsitööndus · Tsunftikorraldus muutus rangemaks luba ainult tsunfti kuuluvaile käsitöölistele
koopiamasina lähedusse paigutatakse kogumiskastid. Kogumiskastiks sobiks näiteks koopiapaberi kast või mistahes pappkast, kuhu märgitakse, mida sinna võib panna. Kogumiskast peaks võimaldama paberilehe asetamist sellesse kokku kägardamata, sest kokkukägardatud paberileht võtab kümneid kordi rohkem ruumi, mis muudab paberikogumise mõttetult kalliks. Kogumiseks sobivad: · väljatrüki ja paljunduspaber · joonistuspaber · kirjutuspaber · ajalehed ja ajakirjad · reklaamid · ümbrikud Lisaks võiks hankida vajalik kogus suuremaid kogumismahuteid, kuhu tühjendatakse väiksemad kogumismahutid. Suuremate mahutite tühjendamiseks võiks kokku leppida vanapaberit koguva jäätmekäitlusettevõttega. Asutuse vastutav isik jälgiks sorteerimise käiku ning annaks aru ja informeeriks töötajaid vastavalt vajadusele. Sellisesse kohta, kus kaupu lahti pakitakse, tuleks muretseda papikogumisvahendid
Linnad: Kuressaare, Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga. 10. Kaubandus, kaubateede muutumine. Tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema Arhangelski ja Valge mere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu. Tähtsam väljaveoartikkel oli teravili. Lisaks sellele puit, tõrv, alcohol, kirjutuspaber. Linnaelanike põhilisteks tegevusaladeks jäid endiselt käsitöö ja kaubandus. 11. Linnade arengut takistavad tegurid Rootsi ajal. * Riigivõim kärpis linnade õigusi. * Väikelinnade kaupmeeste ülempiir. * Kaubateede muutumine. * Linnu läänistati aadlikele. * Tsunftikord muutus rangemaks. * Enamikes linnades langes elanike arv. 12. Käsitööndusliku tootmise vormid, nende võrdlus. Käsitööndusliku tootmise juures võib eristada kahte vormi:
kui seda vajatakse *info peab olema kergesti leitav ning vajalikul kandjal ja sobivas vormingus kättesaadav. 3. Asjaajamisega seotud standardid ja õigusaktid- 1)EV ST 3-92 Haldusdokumentide vormistamise põhinõuded- kehtestab: *kirja ja üldplangi põhikonstruktsiooni *kohustuslikud plangi liigid (kirja- ja üldplank) *Üldnõuded dokumendiplankide rekvisiitide (elemendid) vormistamiseks . 2)EVS 644:1993 Kirjutuspaber. Formaadid- määrab halduskasutamiseks mõeldud paberite formaadid. Standard vastab sisult rahvusvahelisele standardile ISO 216 3)EVS 645:1933 Kirjaümbrikud ja kirjataskud- määrab kodu ja välismaises postisides kasutavate kirjaümbrike ja -taskute suurused, aadressi külje jaotuse ja paberi kvaliteedi. 4)EVS-ISO 15489-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus."- esitab
Peamine kaup, mida välja veeti, oli teravili, eeskätt Rootsi (III välde). Teine oli lina, mida kasvatati eelkõige L-Eestis, tähtsaimaks lina väljaveosadamaks oli Pärnu. Välja veeti ka planke, laudu, tõrva, need kõik laevaehituseks vajalikud materjalid. Siiski oli Eesti pigem transiitmaa, Venemaalt Lääne-Euroopasse lina, tehniline kanep. Sisse ja läbi Eesti Venemaale veeti soola, metalli, lisaks ka tubakas, kirjutuspaber. Käsitöölised olid linnades koondunud tsunftidesse, väljaspool tsunfti käsitööga tegelemine oli keelatud. RA-l toimus ka tsunftide sulgemine eestlaste eest, järelikult eestlane polnud enam ka linnakodanik. Tekkisid ka esimesed manufaktuurid. Kuna linnades oli nende teke raskendatud tsunftide tõttu, siis tekkisid need eeskätt maale (väljaspoole linna piiri igaljuhul). Omalajal oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur. Olid ka telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid.
-Enne tuli Põhjasõda, ei juhtunud kunagi *Eestist veeti välja teravilja -Rootsi *Veeti välja ka lina -Seda kasvatati Lõuna-Eestis -Veeti läbi Pärnu *Veel viidi planke, laudu, tõrva -Vajalikud laevaehituses *Eesti oli ka transiitmaa läbi Eesti Venemaalt Lääne-Euroopasse -Lina, tehniline kanep (köied) *Sisse toodi ja viidi ka Venemaale Lääne-Euroopast -Sool, metall, tubakas, kirjutuspaber Käsitöölised *Olid linnades koondunud tsunftidesse *Väljaspool tsunfti oli käsitööga tegelemine keelatud -Müügiks, mitte oma tarbeks *Rootsi aja eestlasi tsunftidesse ei võetud -Ei olnud enam linnakodanik, tõrjutakse välja *Tallinnas Kanuti gild ja Oleviste gild -Kanuti oli madalam, Oleviste kõrgem käsitöö -Kanuti pandi kinni, Oleviste ei võtnud Kanuti liikmeid vastu *Rootsi ajal tekkisid esimesed manufaktuurid
Teiseks tähtsamaks kaubaks oli lina. Eesti kasvatati seda vähe ja seda toodi Venemaalt. Vene päritolu oli ka väljaveetav kanep. Peamiseks väljaveosadamaks neile oli Narva. Kohalikest saadustest eksporditi ka tõrva, mastipuid, planke, laudu ja muudki laevaehituseks vajalikku. Sisseveost oli tähtsaim sool. Seda veeti edasi nii Venemaale kui Soome. Seda saadi vilja vastu vahetades. Jätkus ka alkoholi, vürtside ja luksuskaupade sissevedu. Uuteks sisseveo kaupadeks oli tubakas, kirjutuspaber ja mitmed puuviljad. Laiem ostjaskond oli talurahvakaupmehed, kes müüsid talurahvale lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saades põllumajandussaadusi. Kõigis linnades v.a. Narva, domineeris saksa kaupmeeskond. Eestlase tõusmine kaupmeheks oli erakordne juhus. Üheks selliseks näiteks oli Tartus Pulli Hans, kes arvati linnakodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitööndus: Linnaelanike oluliseks tegevuseks kaubanduse kõrval oli käsitöö. Korraldatud olid täpselt
laevaehitusmaterjalide järele. Välja veeti kohalikke saadusi ja Venemaa kaupa. Väljaveost moodustas suure osa teravili Eesti Rootsi riigi viljaait. Liivi sõja eelne väljavedu ületati 1690 a. kahekordselt. Teisel kohal väljaveos oli lina. Eksporditi: teravili, (Venemaa) lina, vene kanep, tõrv, tökat, mastipuud, plangud, lauad, (laevaehituseks vajalik), jalanõude valmistamiseks kasut. Nahk. Sissevedu: sool, metallitooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas, kirjutuspaber, puuviljad. 3. Tartu Ülikooli asutamine 1632 a. 4. Reduktsioon aadlile läänistatud mõisate taasriigistamine 5. Põhjasõja põhjused: Venemaa tahtis Läänemereäärseid alasid Taani tahtis Rootsilt tagasi saada 17 saj. kaotatud alasid Poola kuningas tahtis lõpetada Rootsi ülemvõimu Baltimaades 6. Sõja algus ja Narva lahing. 22 veebruar 1700 a. Sakside vägi ründas ootamatult Riiat. Kindlust vallutada ei õnnestunud. Narva lahing 30. 11
annaabi.ee 
