eluaastat kaob; vastavad ajupiirkonnad, kuhu kõnekeskus ümber võiks paikneda, hõivatakse teiste funktsioonide poolt, nt ruumisorienteerumisvõime, kehade mõõtmise ja tajumise võime ümbritseva suhtes. Kõnekeskuse ümberpaiknemine ajus ei möödu jälgi jätmata vaimsed võimed ja kõnekultuur on nendel lastel madalamad. Aleksia lugemishäire, seotud sensoorse afaasiaga, Wernicke ala kahjustuse tagajärg Agraafia kirjutamishäire, seotud motoorse afaasiaga Akalkulia arvutamishäire EEG elektroentsefalograafia, meetod, kus registreeritakse aju biovoolu. Närvikude on erutuv kude, mille tegevusega kaasnevad biovoolud. Kasutusele võttis Berger 1929.a. Eristatakse erineaid võnkeid: , , ,. Kõne areng: Laps hakkab oma silpidega häälitsema 6.-7. elukuul, samuti kuulab ta tähelepanelikult täiskasvanu kõnet ja jälgib selle suud. 8.-9. elukuul hakkab kasutama silpide kombinatsioone, luues selliselt oma keele. 9
Y kromosoom lisaks 2 X kromosoomile. Mida rohkem X, seda suurem vaimne alaväärsus. Viljatud, hästi pikka kasvu, keha pirni kujuline. Esinevad käitumis probleemid, agressiivsed, paranoilised, kalduvad skisofreeniasse. Polü-Y esineb ainult poistel. Keha ehitus normaalne. Pikka kasvu. Saavad järglasi. Tugevad käitumishäired. Vaimne areng üldjuhul normaalne aga alla keskmise. Düsleksia- spetsiifiline lugemishäire. Düsgraafia spetsiifiline kirjutamishäire. Düskalkuulia spetsiifiline arvutamis häire. Autism permasiivne arengu häire. Esineb suhtlemisel kvalitatiivne hälve. Kahjustatud verbaalne ja mitte verbaalne konventatsioon ja sotsiaalne suhtlemine. Kõne vähe arenenud või ei kõnele ültse. On vastu igapäeva rutiini muutustele. Võivad esineda tugevad raevu hood ja ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Autismi määratakse 3 eluaastast alates. Lapseautism e. Kanneri sündroom omandatud kõnevõime aga ei kasuta
Võivad ilmneda koos teiste probleemidega, aga teisest probleemist ei ole õpiraskused tingitud. Suurbritannia määratlus (NHS) Learning disabilities as difficulty to understanding new or complex information, learning new skills, and coping independently. Vaimne alaareng: Mild Moderate Severe Specific learning difficulties (spetsiaalsed õpiraskused): Dyslexia (spetsiifiline lugemishäire) Dysgraphia (spetsiifiline kirjutamishäire) Dyscalculia (spetsiifiline arvutamishäire) Tervishoiuministeerium: häired keerukate uute informatiooni-oskuste omandamisel, GB: just nimelt VAA on õpiraskus! Õpiraskuste käsitlus rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) järgi. RHK-10 F8 Psüühilise arengu spetsiifilised häired o F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired F81.0 Spetsiifiline lugemishäire F81.1 Spetsiifiline õigekirjahäire
Sellest kaarkibu abil läheb Broca keskusesse kus formeerub vastuse neutraalne mudel. Broca keskuses informatsioon edastatakse vokaliseerimise piirkonda, sealt lähevad närviimpulsid keelealuse närvi tuumadele piklikusajus, 7.peaaju närvituumadele, neelamisnärvile ja siis neelamislihastele ja nendele lihastele ... Formeerub vastus kõnena. Kui inimene oma vastuse paneb kirja, siis peab erutus minema ka sellesse aju piirkonda, mis juhivad käetööd. Aleksia lugemishäire Algraafia kirjutamishäire Akalkuliia arvutamisehäire Kui lastel tekib esimestel eluaastatel ajutrauma, siis kõnekeskus võib ümber paikneda paremalt poolt, see on võimalik kuni 10 eluaastani. Sümmeetriliselt vastaspoolele, see ei jäta mõju talitamata. 12. Elektroentsefalograafia (EEG)t Aparaat, mille abil registreeritakse kutsutakse elektroentsefalograafiks, üleskirjutaja elektroentsefalogrammiks. Selle üleskirjutamise tegemiseks kinnitatakse peanahale elektronid, juukseid maha ei pea võtma
ohtlikud ja võivad viia aju arengu häirumiseni, mürgistused, alatoitlus ja keskkondlik deprivatsioon – see on ilmajäetus st lapsega ei tegelda, ei räägita, laps ei näe ega kuule midagi olulist, laps jäetakse infovaegusesse. Tõsised deprivatsioonijuhud võivad mõjutada intellektiarengut. 6. Spetsiifilised õpiraskused. Määratlused: spetsiifiline lugemishäire e düsleksia, spetsiifiline kirjutamishäire e düsgraafia, spetsiifiline arvutamishäire e düskalkuulia. Spetsiifiline lugemishäire e. düsleksia Spetsiifiline kirjutamishäire e. düsgraafia Spetsiifiline arvutamishäire e. düskalkuulia Iseloomulik on lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Õpivilumuste omandamine häirub lapse arengu varasel perioodil. Õpivilumuste puudulik areng ei ole tingitud pelgalt keskkonna ebasoodsatest mõjudest.
emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired · Kes? Raskused RÕK omandamisel (norm) · Tegemist kognitiivsete anomaaliatega (bioloogilisest düsfunktsioonist; keskkondlikud faktorid soodustavad) · Enam P, 6-10% lastest · Sageli komorbiidsus (ADHD, käitumishäire) lugemishäire (düsleksia) · kirjutamishäire (düsgraafia) · arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire · Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) · Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus · Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused kehv käekiri · Levimus 3-4%, P>T
o pole identseid juhtumeid Levimus 0,7-116:10 000, P>T (3:1) Erinevad tekkepõhjuste teooriad Õpivilumuste spetsiifilised häired Lapsed, kellel raskusi RÕK omandamisega Kognitiivsed probleemid (bioloogiline düsfunktsioon, keskkondlikud võimendajad) P>T, 6-10% lastest Lisaprobleeme, komorbiidsed häired (ADHD, käitumishäire) Eristatakse o lugemishäire (düsleksia) o kirjutamishäire (düsgraafia) o arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire Spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) Välistatud teised probleemid o spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus Võivad kaasneda o foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused o kehv käekiri Levimus 3-4%, P>T
kohanemisprobleemid (isolatsioon) emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired: Lapsed, kellel raskusi RÕK omandamisega on kognitiivsed probleemid (bioloogiline düsfunktsioon, keskkondlikud võimendajad) ·P>T, 6-10% lastest ·Lisaprobleeme, komorbiidsed häired (ADHD, käitumishäire) ·Eristatakse lugemishäire (düsleksia) kirjutamishäire (düsgraafia) arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire: Spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) ·Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus ·Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused kehv käekiri ·Levimus 3-4%, P>T
annaabi.ee 
