Ta oli väga hoolas ja andekas, samuti ka musikaalne. Kui 1833.aastal avati Vändra köstrimajas kihelkonnakool, mille ülesandeks oli ette valmistada külakooliõpetajaid ja vallakirjutajaid, pääses sinna kohe ka Johann Voldemar. Kösterkoolmeistrilt Kochilt sai noor Jannsen lugeda O. W. Masingu "Maarahva Nädalalehte" ning selle mõjul tärkas poisis lapselik unistus hakata kunagi ise eestikeelset ajalehte kirjutama. Sealne pererahvas pidas väga Jannseni loetud kirjavarast lugu. Peagi oli Jannsenil kool ja leer läbitud. Jannsen jäi Masingu austajaks elu lõpuni. Koolivaheaegadel käis ta Ernst Petersoni karju hoidmas. Sealne pererahvas pidas väga Jannseni loetud kirjavarast lugu. 1836.aastal võttis kohalik abipastor Carl Körber Jannseni omale kutsariks. Samuti jäi tal aega õpetada Jannsenile vaimuandeid muusikas ja saksa keeles. Jannsen puutus noores eas väga palju sakslastega kokku ja see on üks põhjustest,
Tal on usku lapse headusse, mistõttu aus ülestunnistus hoiab ära karistuse ("Hea õde"). o Juttudes on rohkesti inimlikku soojust ja heatahtlikkust, ka igapäevase elu lihtsust ning kodudust, mis varasemate rangelt karistavate, hoiatavate ja hirmutavate lastejuttude kõrval mõjub kosutavalt. · 3. jaanuaril 1883 pidas J.Kunder Eesti Kirjameeste Seltsis kõne teemal "Eesti laste- kirjavarast". See avaldati "Valguses" (Kunder, J. Valgus 1884, 10. ja 31.märts). o Märgib, et kõik olemasolevad raamatud ei sobi lastele, "lastel on ise saamatud, oma enese raamatukogu". o Kõneleb sellest, et mujal maailmas (Saksamaal, Venemaal) on ammu mõistetud spetsiaalse lastekirjanduse vajadust ning seda ka soetatud. Eesti lastel pole muud kui aabits. o Teeb vahet laste ja noorte kirjanduse vahel.
rahvasterändamise. G oodid, seejärel hunnid tungisid läände, ajades liikvele hulga muidki rahvaid. Lääne-Rooma riik varises kokk uja lakkas 476. a lõplikult olemast. Euroopas algas ebastabiilsuse ja sõdade ajajärk. 3. EESIT HAKKAB AJALOOLAVALE JÕUDMA Rahvasterändamise ja viikingiaeg *Pärast Lääne-Rooma kokkuvarisemist oli Euroopa õige mitu saj n.-ö. sadulas ja relvil, mil märkimisväärne osa kristlikust kultuurist, kirjavarast ja traditsioonist oli aga kaugel varjul Iirimaa kloostris. *Pürenee pm kaudu tungidsid Euroopasse araablased ja vaid suure hädaga õnnestus frankidel nende edasitung 732.a Prantsusmaal seisma panna. *Kui tuumik-Euroopa oli valmis rahunema- mille avalduseks oli Karl suure impeeriumi kujunemine- tabas energiapuhang skandinaavlasi, mille tulemuseks oli nn viikingiaeg(kokkuleppeliselt piiridega 800.-1050.a) ja taas rahvaste rändanded ning uute riikide tekkimine
traditsioonidele. Väärtustas vanemate ja laste suhet.Laps peab olema vanematega kuulekas ja kohusetundlik, vanemad aga kandku tema eest armastusega hoolt. Samalaadne suhe ka mehe ja naise ning valitseja ja alama vahel. Inimlikkusein jõuad sisemise täiustamise kui ka kommete ja väliste käitumisreeglite õppimise teel. Suur tähtsus isiklikul eeskujul. Ka riik peab põhinema inimlikkusel mitte vägivallal. Konfutsianistlikust kirjavarast sai hariduse alus (ametnike eksamitel nõuti sellest suure osa tundmist ja kommenteerimist). Hani dünastia ajal sai sellest keisririigi ametlik ideoloogia. Taoism: Aluse taiosmile pani Laozi oli konfutsiuse vanem kaasaegne. Heitis konfutsiusele ette liigset tahet ühiskonda muuta. Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg, mille järgi peaks inimene oma elu seadma. Dao on maailma pidev loomulik muutumine. Kõik leiab selle järgi enesestmõistetavalt oma loomuliku koha
Kuid ta olemasolu tagab, et kõikjal rabast võib kerkida uusi saari." 7 UKU MASINGU ÕPILANE JAAN KAPLINSKI UKUST Uku Masing muutus juba eluajal müüdiks-legendiks ja on müüdiks ka jäänud. Nüüd uuel Eesti ajal on üht-teist tema teostest ilmunud ja ka temast on üht-teist kirjutatud. Kahjuks on see kõik poolik ja tihti ka ühekülgne. Osa Masingut käsitlevast kirjavarast on pärit inimestelt, keda ta eluajal irooniliselt nimetas oma jüngriteks. See ei ole suur rühm, teda ühendab aga Õpetaja kultus ja usk, et Masingul oli kõiges ja alati õigus ja tema kritiseerimine on patt. Selline sektantlik rühm tekib ikka geniaalse inimese ümber ja aitab kaasa müüdi loomisele temast. Selle müüdi sünnitas Masingu geniaalsus ja karismaatilisus, tema võime inimesi sütitada ja endasse uskuma panna. Huvitav on aga seegi, et nagu paljudel
kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele. Väärtustas vanemate ja laste suhet.Laps peab olema vanematega kuulekas ja kohusetundlik, vanemad aga kandku tema eest armastusega hoolt. Samalaadne suhe ka mehe ja naise ning valitseja ja alama vahel. Inimlikkusein jõuad sisemise täiustamise kui ka kommete ja väliste käitumisreeglite õppimise teel. Suur tähtsus isiklikul eeskujul. Ka riik peab põhinema inimlikkusel mitte vägivallal. Konfutsianistlikust kirjavarast sai hariduse alus (ametnike eksamitel nõuti sellest suure osa tundmist ja kommenteerimist). Hani dünastia ajal sai sellest keisririigi ametlik ideoloogia. Taoism: Aluse taiosmile pani Laozi oli konfutsiuse vanem kaasaegne. Heitis konfutsiusele ette liigset tahet ühiskonda muuta. Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg, mille järgi peaks inimene oma elu seadma. Dao on maailma pidev loomulik muutumine. Kõik leiab selle järgi enesestmõistetavalt oma loomuliku koha. Dao ei tee
Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid kiire ja võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagas hetiitide sõjalise edu. Hetiitidele omistatakse üks kõige olulisemaid tehnoloogilisi uuenduse inimkonna ajaloos raud. Hetiidi talupojad ja linnaelanikud olid isiklikult vabad ja majanduslikult riigist üsna sõltumatud. Tõenäoliselt teenisid nad sõjaväes. Hetiidid ja Mesopotaamia kultuur- Juba enne riigi teket olid hetiitidel küllalt tihedad kontaktid Mesopotaamia rahvastega. Hetiidi kirjavarast ilmneb, et nad võtsid omaks mõujutusi erinevatelt rahvastelt, eriti aga Mesopotaamia kultuurist. Ka mitmed hetiidi jumalad ja müüdid on äratuntavalt võõrast päritolu. Nii austasid nad ka teiste jumalate kõrval näiteks Mesopotaamia Anut, Ead ja Istarit. Pärsia riik ja ühiskond- Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Pärsia kuningad avaldasid austust kohalikele jumalatele, püüdes näidata, et nood on nad õiguspäraselt valitema määranud
perekonnas peeti kultuslikke talitusi kodukolde ees, mis täitis altari aset. Kreeklased peavad tuld pühaks, nagu kõik indogermaanlased. Kultuslikult austati ka esivanemate hingi. Orfism Dionysose kultuse alusel tekkinud, end Orpheusega seostav müstiline usuvool, mis levis arvatavalt VI saj. e. Kr. Traakiast Kreekasse ja Lõuna-Itaaliasse. Orfikud pidasid end Orpheuse ja tema õpilase Musaiose rajatud salaõpetusse pühendatuiks. Orfikute kirjavarast (Hieroi logoi) on säilinud katkendeid, mis pärinevad eri aegadest, enamus III saj. p. Kr., neisse on lisatud palju võõrast ainest. Õpetuses on kesksel kohal teogoonia ja antropogoonia. Müüt: Chronos (Aeg) lõi maailmamuna, millest tuli hermafrodiit Phanes, kes sünnitas Nyxi (Öö) ja sigitas tollega Gaia (Maa), Uranose (Taeva) ja Kronose. Kronose poeg Zeus neelas Phanese alla ning sai maailma valitsejaks. Oma tütre Persephone/Demeteriga sigitas ta
annaabi.ee 
