Novembril 2010 astus ta erakonnast välja tuues põhjenduseks tagakiusamise ja vaimse terrori. 2.RAAMATUD ,,Pogo'' (1989, Eesti Raamat) ,,Inglid ja kangelased'' (Tõnu Trubetsky & Anti Pathique, 1992, Vennaskond) ,,Anarhia'' (1994, Tiritamm) ,,Daam Sinises'' (Tõnu Trubetsky & Anti Pathique, 1994, Vennaskond) ,,Mina ja George'' (sarjas "Seiklusjutte maalt ja merelt", 1996, Vennaskond) ,,Trubetsky'' (2000, Olion) ,,Inglid ja kangelased'' (Tõnu Trubetsky, Anti Pathique, Juhan Habicht, 2002, Kirjastuskeskus) ,,Anarhistid'' (2003, Kirjastuskeskus) ,,Susi jutud'' (2007, Ajakirjade Kirjastus) ,,Eesti punk 1976-1990 Anarhia ENSV-s'' (Tony Blackplait & Cat Bloomfield, 2009, Varrak) 3.FILMID (REZISSÖÖRINA) "Vennaskond. Millennium" (1998, VHS, 90 min., Faama Film/Eesti Tõsielufilm/Trubetsky Pictures) {Film oli esindatud Soome filmifestivalil Pirkanmaan Viro-Viikko 10. 17. 10. 1999.} "Vennaskond. Ma armastan Ameerikat" (2001, VHS, 140 min
Vahel oli täiesti ajuvaba tekst, kus tekkis küsimus: "Miks? Miks ta ometi tinti raiskas?" Leidus ka peidetud irooniat, mis vahel naeratama pani. See raamat oli vaimselt kurnav, kuid vaatamata sellele isegi fantaasiamaailma ergutav. Teost oli raske jälgida, ning arvan, et selle täielikuks mõistmiseks pean selle veelkord tulevikus ette võtma. Kaanekujundus Piret Räni Illustratsioonid Raul Keller Toimetaja Mart Kalvet Korrektuur Margit Raias Kirjastuskeskus Tallinn 2008 Kasutatud kirjandus: http://kliinfann.artun.ee/naba/ankeet/AloPaju.html http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?164317 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?16385 http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=74651 Alo Paju "Aare"
ning kogu varasemat elu Eesti Vabariigis ära unustama. Eriliselt püüti vältida noore põlvkonna kokkupuudet raamatutega, mis oleksid kõnelenud endistest aegadest nin teistsugusest elust. 4. Kirjastustegevuse reorganiseerimine. Pärast 1940. aasta võimuvahetust likvideeriti seni eksisteerinud kirjastuse süsteem täielikult ning raamatute väljaandmisel seati sisse riiklik monopol. Moodustati 02. septembril Eesti NSV Riiklik Kirjastuskeskus, mille ülessandeks sai kirjastustegevuse juhtimine, suunamine ja kirjastusliku programmi teostamine, kirjastuste tegevuse raamatuturu ja raamatukaupluste tegevuse kontrollimine, samuti kõikide ilmuvate teoste käsikirjade kontrollimine ja avaldamislubade andmine. Avaldamislubade andmise võttis üle Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Pevalitsus. 04. septembril 1940. aastal natsionaliseeriti kirjastused ja nende juures tegutsenud raamatukauplused
toel. Referaadi kirjutamiseks läks aega umbes nädal. Mina arvan, et sain selle teema kohta palju targemaks ning tean nüüd millised olid eluolud meie vanavanematel ja vanematel. Kasutatud materjalid Kirjandus 1. Adamson, A.; Valdmaa, S. Eesti ajalugu. Koolibri, 1999 2. Laur, M.; Pajur, A.;Tammberg, T. Eesti ajalugu II. Avita, 1995 3. Fjodorov, A. XX sajandi ajalugu. Avita, 2002 4. Vahtre, L. Elu-olu viimasel vene ajal. Kirjastuskeskus, 2002 5. Kuutma, R. Wabariigist vabariigini. Varrak, 2009 6. Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust. Varrak, 2010 Internet 1. http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_okupatsioon_Eestis 2. http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=2&page=7 3. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/ 4. http://www.kastnaselts.ee/?Ajalugu:Tuntud_inimesed:Nikolai_Karotamm Pildid 1. http://www.kastnaselts.ee/?Ajalugu:Tuntud_inimesed:Nikolai_Karotamm 2. http://kudevita
Kirjandus tuli kõrvaldada raamatukogudest, raamatukauplustest ja antikvariaatidest ning kirjastustest. 1940. aasta lõpul hakkas Eestis kehtima N: Liidu raamatukogundussüsteem. Seltside, ühingute jms, raamatukogud keelati. Jäid vaid rahvaraamatukogud, eriraamatukogud (teadus) ning kaitse, meresõjaaevastiku ja SARK-i süsteemi raamatukogud. Senised raamatukogutöötajad (eriti rahvaraamatukogudes) asendusid suurelt osalt riigitruude inimestega. 2. septembril 1940 loodi Eesti NSV Kirjastuskeskus, kelle pädevusse kuulus kogu kirjastustegevuse juhtimine ja kontrollimine, samuti kogu raamatuturu kontrollimine. 20. oktoobrist 1940 pärineb korraldus, millega kõik trükitooted, olenemata sellest, kes kirjastab, kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele Glavliti töötajate poolt. Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus (Glavlit) asutati 23 oktoobril 1940. Sellest ajast muutus kirjanduse tsenseerimine konkreetsemaks ja salajasemaks. Esimene Glavliti ülem oli Olga Lauristin
20 Kasutatud materjal Laur, M, Pajur, A, Tannberg, T. 1995. Eesti ajalugu II. Tallinn: Avita Värä, E, Tannberg, T, Pajur, A. 1999. Lähiajalugu 9.klassile. Tallinn: Avita Adamson, A, Valdmaa, S. 1999. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri Õispuu, S. 1992. Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Tallinn: Koolibri Vahtre, L. 2002. Elu-olu viimase vene ajal. Tallinn: Kirjastuskeskus http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=50&kateg=8&alam=12&leht=8. 21.jaan 2008 http://www-kultuur.elu.ee/ke488_metsavennad.htm. 06.märts 2008 21
KASUTATUD MATERJALID 1. Pajur, A. Tannberg, T. Vahtre, L. Ant, J. Laar, M. Jaanson, K. Nutt, M. Raag, R. Vahtre, S. Kasekamp, A. ,,Eesti ajalugu VI, Vabadussõjast taasiseseisvuseni" Tartumaa, 2005, 463 lk. 2. Vahtre, L. ,,Eesti rahva lugu" Harjumaa, 2005, 270 lk. 3. Vahtre, L. ,,Elu-olu viimasel vene ajal: riietus ja mööbel, toit ja tarberiistad, sõiduvahendid, eluase ja muu" Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002, 141 lk. 4. Saksa okupatsioon Eestis. Kättesaadav: http://www.kool.ee/?6096, 5.04.10 5. Vastupanust Nõukogude okupatsioonist aastatel 1940-1941. Kättesaadav: http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-3a.html, 22.03.10 27 LISA 1 Küsimustik Lp. õpetaja! Olen 11.b klassi õpilane Triinu Jaanhold ja palun Teil vastata küsimustikule,millest oleks suur abi
Hakkeriga. Kolib 1905. Moskvasse ja jääb Eesti kultuurielust mõneks ajaks kõrvale. Tallinnasse jõutakse tagasi I maailmasõja eel. Underi kodust kujuneb kultuurisalong, sealt kasvab välja Siuru rühmitus ja ka uued isiklikud sidemed. Hiljem abiellub Uner Artur Adsoniga. Under ja Adson on elanud nii Tallinnas kui ka Tartus, sõja lõpul lahkuvad aga Rootsi Stockholmi eeslinna. Underi majja, mis Tallinnas Nõmmel asus, kolis Tuglas, tänaseks asub seal Tuglase ja Underi kirjastuskeskus. 1904-1905. alates sellest ajast on Under juba pöördumatult Eesti kultuuris sees: esiteks selle pärast, et Ants Laikmaa hakkab teda joonistama ja maalima. Juba aastal 1905 kirjutab ta Noor Eesti kogumikus varjunime all Muti. Under võiks oma vanuse poolest Noor Eesti autor. Mari Underi looming Underi loomingus on oluline armastusteema. ,,Kõik millest Under kirjutab on lihtne edevus ja koketerii, kaunis odav reklaam" August Gailit. o Ants Oras, Marie Under (1963)
äritsesid kõige odavamate ja labasemate instinktidega ja mageda sensatsioonikõdiga." Jms. Ajalehtedest kadusid kirikuteated, surmakuulutused, perekonnateated. Ka õnnetused ja kõik mittepoliitilised sündmused pidid olema kodanlik kõmu, mis nõukogude ajakirjanduses ruumi ei leidnud. Usu ja kiriku vastu kirjutati täiesti valimata sõnadega. Sisuliselt muutusid ajalehed kuivadeks propagandabülletäänideks. Nõuti, et ükski rida ei tohi olla apoliitiline. Kirjastuskeskus ehk Glavlit määras iga ajalehe juurde eri voliniku, kes hoidsid trükisõnal silma peal. Kuna nad jooksvast ajalehetegemisest tavaliselt suurt midagi ei teadnud, oli ajalehtede toimetajatel alatasa nendega sekeldamist. Volinikud kandsid endaga kaasas templeid "Ladumiseks lubatud", seejärel "trükkimisele lubatud", kõige lõpuks tuli ajalehtedele alla märkida gravliti registratsioonimärk "MB" vastava järjekorranumbriga. Neid salapäraseid märke kandsid kõik nõukogude trükised.
annaabi.ee 
