BAROKK KLASSITSISM VALGUSTUS ROMANTISM REALISM AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus
Aleksandr Puskin->(1799-1837) Moskva. ,,Jevgeni Onegin" poeem 1825 1832 Edgar Allan Poe-> (1809-1849) Ameerika. Eduard Bornhöe -> Eesti. ,,Tasuja" Jules Gabriel Verne-> (1828-1905), Prantsusmaa. ,,20 tuhat ljööd vee all" Goethe->(1749 1832)Saksamaa. ,,Faust" värsstragöödia Inglise luule William Blake (1759 1827)- tema luulega tekkis uus usutunnistus metodism -> uskuma peab südamega. Ta ülistas lille ja lambatalle ning lõi kontrastid haige roosi ja tiigriga. Aastakümneid elas eraklikult, oli üksildane unistaja. Ta lõi mütoloogia nn prohvetiraamatute tsükkli. Tema maailmaruumis käib stiihiate võitlus, mäss, jumalate lahing, suurte tegude võimalikkus. ,,Süütuse laulud" ; ,,Kogemuse laulud" W. Wordsworth ja S.T. Coleridge ühine luulekogu ,,Lüürilised ballaadid" Wordsworth'i iseloomustab tunnete meenutamine vaikuses ja talupoja lihtne keel. Coleridge'i iseloomustab üleloomulik stiil ja sümbolid.
Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse,
ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. barokk 16. sajandi teisel poolel Itaaliast alguse saanud kultuurisuund. Barokk leidis kasutamist nii maalikunstis, arhitektuuris kui ka kirjanduses. Barokki iseloomustab metafoorsus, allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis ja mängulisus. Barokki peetakse vastandite ja kontrastide kunstiks: selles ühitatakse ilus inetuga, pateeetiline pilaga, näilik tegelikuga. Oma laadilt on barokk pessimistlik-skeptiline. Barokk oli valitsev kunstisuund 17. sajandi Itaalias ja Hispaanias. Näiteks: inglase John Donne'i (15721631) ja hispaanlase Luis de Góngora (15611627) luulelooming. Ekstaas Kus künkapadjal puhkas päid Hulk puhtaid leebeid kannikesi, Seal meidki, teineteise häid, Võis kaua näha kahekesi. Me kätest nõrgus palsamit, Mis ühte liitis meie pihud, Ja meie silmi sidusid Neist endist tulnud valgusvihud. Need kokkusulatatud peod Jäid meie ainsaks ligiduseks Ning silmis sündind unenäod
VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused.
Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa. Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks 3) Antiiklüürika, selle zanrid ja autorid. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') nimetus on tulnud keelpillilt Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest. Lüürika on enamasti seotud kõnes ( luules). Lüürika peamiseks tunnuseks on riim. Lüürika zanrid: Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt
Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa. Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks. 3. Antiiklüürika, selle zanrid ja autorid. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') nimetus on tulnud keelpillilt Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest. Lüürika on enamasti seotud kõnes ( luules). Lüürika peamiseks tunnuseks on riim. Lüürika zanrid: