Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal.
Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76",
Doris Kareva Elulugu Doris Kareva sündis 28. november 1958 Tallinnas Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1979 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas. Lahkus süveneva surve tõttu dissidentlikele ringkondadele Elulugu 1983. a lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmus '76" Seejärel ilmus valik tema luuletusi kogumikus
Kadri Kõusaar Üldandmed. Sündinud 8. septembril 1980 Pärnus. 1998 lõpetas Tallinna Inglise Kolledzi. 2003 lõpetas Tartu Ülikooli Hispaania filoloogia alal. Praegu töötab vabakutselise kirjaniku ja rezhissöörina ning on kirjandustoimetaja Eesti Ekspressi "Areenis". Oskab paljusi keeli kõnelda. Looming. 2001 romaan "Ego" 2004 romaan "Vaba tõus" 2007 film "Magnus" Romaan "Ego" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kadri Kõusaare esikromaan «Ego» ületab mitmeid kirjanduslikke vastandeid
kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" (15 000 krooni igas kuus). Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Luuletaja Maria Lee on Doris Kareva tütar. Looming Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Luuledebüüt ajakirjas Noorus 1977, luuletustsükkel kogudes. Kui Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "noorte kirjandussündmus `76", oli osalejate hulgas ka abiturient Doris
filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu ülikoolist 1979. Aastal seoses süveneva survega dissidentlikele rigkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe „Sirp ja Vasar“ toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva on pälvinud palju erinevaid tunnustusi, näiteks Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 ( Annus, E. jt. 2001. Eesti Kirjanduslugu
12B Põltsamaa 2012 Autorist Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas Helilooja Hillar Kareva tütar Õpingud ja ametid Tallinna 7. Keskkool 1966-1977 Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (2000) 3) "Puudutus" (1981) 10) "Mandragora" (2002)
nov 2011 Autorist · Doris Kareva on Eesti üks tuntumaid luuletajaid, kes siiani elus on. · Kirjandusmaastikule sisenes ta algselt koolialmanahhis "Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid", "Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikka väga hästi, ta on väga lugupeetud kirjanik. · Tunnused: Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma
Keskkool (1966-1977) • Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond (1977-1979) • Poliitilise surve tõttu jättis pooleli • 1979. aastal alustas tööd korrektorina kultuurilehes Sirp ja Vasar • 1982. aastast Kirjanike Liidu liige • 1983. aastal lõpetas TÜ kaugõppes cum laude inglise filosoofina • 1992-2008 töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina • 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja • 2011-2013 ajakirja Sirp kirjandustoimetaja • Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“ • Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976. aastal kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ • 1978. aastal avaldati tema esikkogu „Päevapildid“ Ilmunud raamatud • „Päevapildid" (1978) • „Ööpildid" (1980) • „Puudutus" (1981)
1983 aastal lõpetas ta pooleli jäänud Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 1992. aastal läks Kareva tööle UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997 aastal liitus ta veel ka Sirbi meeskonnaga, kus ta sai tööd kirjandustometajana, sealt lahkus ta 2002 aastal. 2008 aastal lahkus ta ka UNESCO meeskonnast ning liitus 2009 aastal Meie Pere meeskonnaga, kus ta töötas aasta aega peatometajana. Alates 2011 aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Doris Kareval on Lembit Liivakuga tütar Maria Lee Liivak (28.destember 1984), kes on Tallinna Linnateatris dramaturg. Looming 1960. aastate lõpus avaldas koolialmanahh ,, Trükitähed" Doris Karvea esimese luuletuse. 1974 aastal ajakirjas ,, Noorus" jõudsid tema luuletused suurema lugejatehulgani. Abituriendina osales Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni
jäi 13 aastaks. 1992. aastal valiti Doris Kareva UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni peasekretäri kohale. 1993. aastal määrati talle Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. Poetess loobus preemiast, kuid algatas Õlekõrre stipendiumi. Karevale määratud raha eest on avaldatud mitmete noorte luuletajate esikkogusid, Õlekõrre stipendiumi ideed on aidanud edasi kanda kirjastus Huma ja Kultuurkapital. Alates 1997. aastast on Doris Kareva kultuurihäälekandja Sirp kirjandustoimetaja. Ta kuulub Eesti Kirjanike Liitu ja Ladina Kvartali Ühendusse. Talle on määratud veel Juhan Liivi luule- ja Loomingu aastapreemiad. Doris Kareva on abielus Guntars Godinsiga, tal on tütar Maria-Lee ja poeg Ormes. 3 Luuleraamatud Doris Kareva esimesed neli luulekogu olid "Päevapildid" (1978), "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981) ja "Salateadvus" (1983). Kogud avaldati ajakirjas Noorus. Kareva
keeleseadusi ja kirjutab teksti häälduse järgi (näit. Wimbergi luulekogu ,,Kärppsed", ,,Maaaraamat", samuti ,,Lipamäe" tekst). Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd. Loodetavasti saavad lapsed tema raamatuid lugedes aru, et kirjanik Wimberg teeb pisut vigurit. Jaak Urmet ise on öelnud:"Selleks on õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale. Loomingut tuleb kooskõlastada elutõega, mitte tingimata õigekeelsussõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel". (3, Kristiina Vaarik). Seoses Wimbergi kirjastiiliga tekkis mul ka küsimus, ega see pole reklaamitrikk, et tähelepanu tõmmata?
keeleseadusi ja kirjutab teksti häälduse järgi (näit. Wimbergi luulekogu „Kärppsed“, „Maaaraamat“, samuti „Lipamäe“ tekst). Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd. Loodetavasti saavad lapsed tema raamatuid lugedes aru, et kirjanik Wimberg teeb pisut vigurit. Jaak Urmet ise on öelnud:“Selleks on õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale. Loomingut tuleb kooskõlastada elutõega, mitte tingimata õigekeelsussõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel“. (3, Kristiina Vaarik). Seoses Wimbergi kirjastiiliga tekkis mul ka küsimus, ega see pole reklaamitrikk, et tähelepanu tõmmata?
PAUL-EERIK RUMMO (19. I 1942) Elust Sündis Tallinnas luuletaja Paul Rummo pojana ja lõpetas Taru ülikooli eesti filoloogina. Praegu on Eesti Vabariigi Riigikogu liige. On olnud ka VII, VIII ja IX Riigikogu liige, 2003-2007 Eesti rahvastikuminister, 1992-94 kultuuri- ja haridusminister, 1990-1992 Riigikantselei kultuurikonsultant,1987-1989 Kirjanike Liidu sekretär,1965 Vanemuise teatri peanäitejuhi kirjandusabi,1976-1986 Draamateatri kirjandustoimetaja, 1965-1976 kutseline kirjanik. Abikaasa on luuletaja Viiu Härm. Loomingust Rummo on eesti luuleuuenduse juhtiv nimi, kelle loomingus lisaks modernsusele väljendub samuti sotsiaalne vastutustunne. Alustas luulekatseid koolipõlves, avaldas esimesed värsid 1957. Elavat tähelepanu äratas 1962. aastal ilmunud debüütkogu "Ankruhiivaja". Selle kogu luulet kannab nooruslikult reibas elutunne, nt luuletus "Esimene vasikas". Veel "Laul
annaabi.ee 
