Jacques Derrida Jacques Derrida Prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktiivne suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias. Derrida filosoofia põhimõisted on kiri, kohalolu ja jälg, mille abil ta dekonstrueerib klassikalist metafüüsikat ja sellele iseloomulikku logotsentrismi. Püsivamalt tundis Derrida huvi psühhoanalüüsi vastu, käsitledes Sigmund Freudi ja Jacques Lacani ideid filosoofilisest vaatepunktist. 1930-1959 Jacques Derrida (algne nimi Jackie Derrida) sündis Alzeerias 15. juulil 1930, juudi perekonnas.
kuhu saab postitada pilte ja staatuseid. Postidades suhtlusportaalile pilte, ilmuvad need google otsingus, ning need ei kao ka peale kustutamist otsingust. Sellega on tekitatud jälg suhtlusportaali kaudu interneti. 11 Kokkuvõte Tehes referaati Jacques Derrida kohta selgus palju huvitavat tema elu ning tegemiste kohta. Ta oli prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktiivne suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias. Derrida filosoofia põhimõisted on kiri (écriture), kohalolu (presence) ja jälg (trace), mille abil ta dekonstrueerib klassikalist metafüüsikat ja sellele iseloomulikku logotsentrismi. Derrida tähtsamaks eeskujuks oli Husserli ja Heideggeri fenomenoloogia, samuti Nietzsche elufilosoofia. Derrida varasemas loomingus on olulisel kohal strukturalismi kriitika, seepärast on tema filosoofiat seostatud ka poststrukturalismi kategooriaga, kuigi Derrida ise seda mõistet ei kasutanud.
tähendusega tekstiosadel. • laias tähenduses: kirjandusteaduse iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt žanri struktuuri, teema ja mõju küsimustele. Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat (ilukirjanduse olemust, ülesandeid, väärtushinnanguid) uuriv teadusharu. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. • Päripäeva lugemine (reading with the grain): tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub. • Vastukarva lugemine (reading against the grain): tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega, juurdleb, otsib uusi vaatenurki jms. Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud
Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine? Mida see mõiste tähendab? Kauglugemine mingi ajaperioodi tekste tuleb tervikuna lugeda, et saada kirjanduse kogupilti mingil ajaperioodil või kultuuriruumis. Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat (ilukirjanduse olemust, ülesandeid, väärtushinnanguid) uuriv teadusharu. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Päripäeva lugemine (reading with the grain): tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub. Vastukarva lugemine (reading against the grain): tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega, juurdleb, otsib uusi vaatenurki jms. Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ja mis on selle iseloomulikud jooned
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab.
põhimõtteliselt piiratud üksnes võimalike lugejate hulgaga, sest igaühe ootused tekstile on erinevad ning igaüks võib antud teksti alusel saavutada oma ja sealjuures veel õige tõlgenduse. Intentio lectoris ei oma juriidilises meetodiõpetuses tegelikult nii ühest vastet kui eelmised kaks kategooriat. See suund, mille kohaselt lugeja ehk kohtunik teeb endale ise teksti, mida ta loeb, ei ole juriidilises meetodiõpetuses nii selgelt välja joonistunud kui näiteks kirjandusteoorias. Samas võib õigusajaloost siiski leida ka küllalt äärmuslikke näiteid, nt 18.saj loomuõigusest. Leiti, et loomuõigus on tuletatav üldisest inimmõistusest. Pole vähimatki kahtlust, et ka kohtunik on inimene. Seega on ju temagi peas universaalne ja normikehtestamisvõimeline inimmõistus. Niisiis võis ta loomuõigusliku lahendi tuletada iseenese mõistusest. Ja tekkiski õiguskindluse seisukohalt kaunis kahtlase väärtusega praktika. Kohtunikud hakkasid
nende levik; raamatukaubandus, tsensuur ja trükilubad. Suund: lugemisajalugu Lugemisajalugu tõusis kultuuriajaloos esile varsti pärast raamatu-ajalugu ja selle mõjul 1970. aastate lõpul1980. aastate alguses. Lugemisajaloo eesmärk historiseerida lugemine: lugemine on ajas ja ruumis muutuv aktiivne tegevus, tähenduse loomine, tekstide varustamine sisuga; raamat ärkab ellu alles koos lugejaga. Lugemisajaloo sünd on seotud lugejakesksete käsitluste sünniga 1970. aastate kirjandusteoorias: ameerika reader-response criticismja saksa `retseptsiooniesteetika' teksti tähendust hakati otsima lugeja, mitte teksti enda ega autori juurest. Lugemine võib olla kollektiivne identiteediloome lugemiskonnad (reading communities). Nt. võib ka rahvust määratleda teatud kanooniliste autorite lugejaskonnana. Lugemisajalugu: kaks aspekti 1) Empiiriline lugemisajalugu: kuidas on tekste eri aegadel ja eri kultuurides loetud? Peamised uurimisprobleemid: vaikne ja
Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. - Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. N: strukturalism kirjandusteoorias (,,West Side Story" ja ,,Romeo ja Julia") filmianalüüsis (,,500 days of summer" ja ,,Forgetting Sarah Marshall") Kuidas uurida kultuuri nähtusi? Levi-Strauss toob ära neli olulist punkti: 1. Kultuuri nähtusi tuleb vaadata sünkroonia teljel ehk hetkes püsivatena. 2. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. 3. Kultuuri nähtusi analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku
annaabi.ee 
