Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjandus ja teater". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
armastatu, armastatud, dante, lugusid, kangelaseepos, näitemäng, elulood, autoreid, eeposed, zahharov, sillamäe, elulugude, jäägitult, rolandi, rüütlitest, arturist, rüütlid, siingi, neiule, trubaduurideks, kohtumisel, linnakirjandus, rebaseromaan, 1321, firenze, saata, poeem, jumalik, komöödia, keskaegsete, maailmapildist, maskeraadSkulptuurid Skulptuure kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks. Peamiselt kujutati Jeesus Kristust, Neitsi Maarjat, piiblitegelasi ja pühakuid. Nad aitasid rahvale piiblilugusid ja ristiusu tõdesid selgeks teha. Maalikunst Maalikunst oli samuti peamiselt kiriku kaunistamiseks. Jumal või Jeesus Kristus pidi pildil olema kõige suurem. Kõike kujutati justkui ühel tasapinnal. Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu tema kehale, vaid püüti tabada hinge. Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli tihedalt seotud ristiusuga. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli olid need üksteisega küllalt sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski
NEITSI MAARJAT, PIIBLITEGELASI JA PÜHAKUID • NAD AITASID RAHVALE PIIBLILUGUSID JA RISTIUSU TÕDESID SELGEKS TEHA MAALIKUNST • SAMUTI PEAMISELT KIRIKU KAUNISTAMISEKS • JUMAL VÕI JEESUS KRISTUS PIDI PILDIL OLEMA KÕIGE SUUREM • KÕIKE KUJUTATI JUSTKUI ÜHEL TASAPINNAL • INIMESE KUJUTAMISEL EI PÖÖRATUD TÄHELEPANU TEMA KEHALE, VAID PÜÜTI TABADA HINGE KIRJANDUS JA TEATER PÜHAKUTE ELULOOD • KIRJUTATI PALJU • OLID ÜKSTEISEGA KÜLLALTKI SARNASED • ROHKELT IMETEGUSID • AUTOREID SAGELI EI TEATUDKI • NEID LUGUSID VÕIB PIDADA OMALAADSEKS RAHVAKIRJANDUSEKS KANGELASEEPOS • VÄGA ARMASTATUD LUGULAULUD MITME- SUGUSTE KANGELASTE VÄGITEGUDEST • PÄRANDATI PÕLVEST PÕLVE SUULISELT • PEATEGELANE TAVALISELT SENJÖÖRILE JÄÄGITULT USTAV RÜÜTEL • ÜKS KUULSAMAID “ROLANDI LAUL” RÜÜTLIROMAANID
Reimsi katedraal ja Jumalaema kirik. Kogu keskaegne kunst oli suurel määral seotud kirikuga. Nii skulptuure ja maale kasutati pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud püüdsid edasi anda Jumala ülevust ja kõikvõimsust. Jumal ja Jeesus pidid olema kõige suuremad. Keskaegne kirjanus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati palju ja sageli oli need üksteisega küllal sarnased. Pühakute elulugude autoreid saageli ei teatudki.Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjastuseks. Väga armastattud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest väggitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnu hetkegi, kui tekkis
KAUNISTAMISEKS PEAMISELT KUJUTATI JEESUS KRISTUST, NEITSI MAARJAT, PIIBLITEGELASI JA PÜHAKUID NAD AITASID RAHVALE PIIBLILUGUSID JA RISTIUSU TÕDESID SELGEKS TEHA SAMUTI PEAMISELT KIRIKU KAUNISTAMISEKS JUMAL VÕI JEESUS KRISTUS PIDI PILDIL OLEMA KÕIGE SUUREM KÕIKE KUJUTATI JUSTKUI ÜHEL TASAPINNAL INIMESE KUJUTAMISEL EI PÖÖRATUD TÄHELEPANU TEMA KEHALE, VAID PÜÜTI TABADA HINGE PÜHAKUTE ELULOOD KIRJUTATI PALJU OLID ÜKSTEISEGA KÜLLALTKI SARNASED ROHKELT IMETEGUSID AUTOREID SAGELI EI TEATUDKI NEID LUGUSID VÕIB PIDADA OMALAADSEKS RAHVAKIRJANDUSEKS VÄGA ARMASTATUD LUGULAULUD MITME SUGUSTE KANGELASTE VÄGITEGUDEST PÄRANDATI PÕLVEST PÕLVE SUULISELT PEATEGELANE TAVALISELT SENJÖÖRILE JÄÄGITULT USTAV RÜÜTEL ÜKS KUULSAMAID "ROLANDI LAUL" VAPRATEST JA USTAVATEST RÜÜTLITEST KÕIGE ARMASTATUMAD
4 evangeeliumi (Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium) Apostlite tegude raamat- Piibli samanimelise raamatu ja apostlite kirjade kommentaar. Kuna apostlite elutööks oli evangelisatsioon, siis on ka raamatu peamiseks sisuks misjonitöö, esitatuna Pauluse, Peetruse, Johannese ja teiste algristikoguduse juhtide elu ja tegevuse kaudu. Prohvetid- Jumala sõnumi edastajad 21 kirja Ilmutusraamat- Uue Testamendi ja seega kristlaste Piibli viimane raamat Kirjandus Pühakute elulood (sisult sarnased, rahvakirjad) Armastatud olid lugulaulud, kangelaseeposed, mis rääkisid rahva parema osa vägitegudest. Peategelane oli valmis riskima (vaenlased, lohed, koletised) ,,Rolandi laul''- vanim prantsuse eepos. On ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Augustinus- kristlik kirjanik Usku ei saa seletada, põhjendada Markuse ja Aureliuse monoloog Keskajal olid filosoofid mõttetud targutajad. ,,Austa seda, mida põletasid
et oma sünnipärast elukohta ei tohtinud ilma isanda loata vahetada. Pärisorjad pärilik orjaseisus. Vaimulikud loobusid perest, neil pidi olema hea haridus. Talupoegi sai müüa ainult koos maaga. Talupoegade kohustused : koormised, mõisategu ( oma enda töövahenditega mõisa põllul töötamine ), loonusrent ( osa oma saagist tuli anda valitsejale ), kirikukümnis ( umbes 10% oma saagist tuli annetada kirikule ) 2) Kõrgkeskaegne kirjandus ja teater ( 25 ) Pühakute elulood keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli olid need üksteisega küllalt sarnased. Lugu algas tavaliselt sellega, et juba lapse sündimisel kuulutasid jumalikud ended, et tast tuleb silmapaistev ja vaga mees. Juba lapseeas paistis tulevane pühamees silma tarkuse ja jumalakartlikkusega, äratades kõigis üldist imetlust
Katedraal on mingi piirkonna peakirik. Katedraali sissekäigu ehk portaali kohal on roosaken. Kuna sealt tuli valgus sisse, siis hakati seda valgust ära kasutama ning see kaunistati vitraazidega. Kirikutel oli kujutatud ka kimääre (mitmest olendist koosnev loom). Neid pandi, et deemoneid ära hoida. Skulptuur ja maalikunst: kujutati peamiselt pühakuid, Jumalaid ja piiblitegelasi. Peamine eesmärk oli illustreerida piibleid. 25) Kõrgkeskaegne kirjandus ja teater Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood ja eeposed. Üks kuulsamaid kangelaseeposeid on ''Rolandi laul''. Kõige armastatum rüütliromaan olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Alates seitsmendast sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ning ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Nende luule oli pühendatud südamedaamile. Linnades
perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 2. Klassikaline või Atika periood (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama
Liide valab maja petrooliumiga üle. Ta tõmbab konku põrandalauad üles ja heidab Hansu laiba kõrvale. Sarnaselt teosega esineb ka tänapäeval ohtralt riigivastast tegevust ning teisi illegaalseid ettevõtmisi nagu selleks on prostitutsioon. Hoolimata aastakümnest või sajandist, tunduvad jäävat need probleemid likvideerimatuks ning paratamatult peab tänapäeva ühiskond ebaseadusliku tegevuse olemasolu tunnistama. Pilet 2 3. ANTIIKKIRJANDUSE MÕISTE, HOMEROSE EEPOSED Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja -Rooma kirjandust ajavahemikus I at eKr - 5. saj pKr. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. Kreeka kirjanduse algus on rahvaluules ja rahvalauludes. Vanimaid märke rahvaluulest võib märgata I aastatuhande alguses. Vana-Kreeka kirjandus on ajalooliselt vanem kui Vana-Rooma kirjandus, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud Antiikkirjanduse perioodid:
annaabi.ee 
