Ebatolerantsus Anete Samelselg Anna-Mari Ainjärv Karin Köösel Elo Vagur Mis on ebatolerantsus? Ebatolerantsus ehk mittesallivus on üheks problemaatiliseks teemaks tänapäeva maailmas. Pidevalt muutuvas ja arenevas ühiskonnas tekib aina rohkem erinevusi ka inimeste vahel. Kui aastasadu tagasi elati ühtede kommete ja arusaamade järgi, siis tänaseks on see võtnud täieliku kannapöörde. Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil
Ebatolerantne suhtumine ühiskonnas Üheks problemaatiliseks teemaks tänapäeva maailmas on ebatolerantsus. Pidevalt muutuvas ja arenevas ühiskonnas tekib aina rohkem erinevusi ka inimeste vahel. Kui aastasadu tagasi elati ühtede kommete ja arusaamade järgi, siis tänaseks on see võtnud täieliku kannapöörde. Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks
Santiago (vanamees), ei saanud külarahvaga eriti hästi läbi, sest ta hoidis omaette ning ei suhelnud palju teistega. Küll aga oli tal tihti kalal kaasas noor poiss Manolin, kellega ta väga hästi läbi sai. Manolini vanemad küll ei lubanud Manolinil Santiagoga merel käia, sest nad soovisid, et poiss käiks nendega kalal, kes kala ikka kätte ka saavad. Manolini ja Santiago usaldasid teineteist. 4.Teose probleemid, teose idee -Üksindus Külarahvas ei suhelnud Santiagoga. -Ebatolerantsus Manolini vanemad ei lubanud tal Santioagoga merel käia. -Auahnus Santiago soovis kõigest hingest püüda samamoodi kalu, nagu varem (seega palju kalu). -Loodus Inimese jõud ei käi looduse omast üle ning ükskõik kui palju inimene ka ei üritaks loodus jääb ikkagi võitjaks. Teose idee oli see, et loodus on puutumatu ning inimesed on vähetähtsad, alati jääb loodus peale. 5.Teose kõige mõjuvam koht. Hinnang teosele
teiste hukkamõistmine. Igale inimesele tuleks anda võimalus elada oma elu just nii nagu ta seda tahab, peaasi, et see talle õnne toob. Inimesi meie ümber on palju, ning meil kõigil on erinevad väärtushinnangud mille järgi me elame ja teeme igapäevatoimetusi, kuid kõik need väärtushinnangud pole just head. Väärtushinnangud saab inimene kaasa juba lapseeas kodust ning need muutuvad läbi elutee. Välja kasvatades Eestis halbu väärtushinnanguid nagu seda on ebatolerantsus ja materjaalsed väärtused, saaksime kõik parema ja sallivama riigi kus elada. Kasutatud kirjandus Eesti Vabariigi põhiseadus. Saadaval: https://www.eesti.ee/est/riik/pohiseadus/ii_pohioigused_vabadused_ja_kohustused (viimati külastatud 01.05.2013) Toomas Hendrik Ilves, 2012. Saadaval: http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/7130-vabariigi-president-toomas- hendrik-ilves-eesti-vabariigi-94-aastapaeeval-tartu-vanemuises-24-veebruaril-
aastal Veneetsias Nono arhiivi-uurimiskeskuse). Ta ei ole küll nii radikaalne, et kaotaks sõnalise teksti, samuti esineb mingil määral narratiivsust, ehkki mitte kogu ooperit läbival kujul. Ooperit „Intolleranza 1960“ nimetab ta „lavategevuseks“ (azione scenica), oluline on siin Laterna Magica-teatri mõju, samuti vene 1920ndate avangardi (Meyerhold!) mõju. Ooperi keskne teema on ebatolerantsus minevikus ja tänapäeval, stseenid eri aegadest on nagu kokku monteeritud. Ta kasutab muusikas ka elektroonilisi vahendeid, samuti seeriatehnikat, esinevad klastrid jms. Praegu on uuesti tähelepanu võitnud Nono ooper Al gran sole carico d’amore (Suure päikese all, täis armastust ; 1975), mille läbivaks teemaks on klassivõitlus ja revolutsioonid (!). 3. 1960. aastad
Võetakse usult mingid osad enda positsiooni tugevdamiseks, mingid asjad muutuvad pühaks, nende sümbolid, müüdid, moraalinormid muutuvad nii tähtsaks nagu religiooni puhul võiks oodata. Tihti võetakse üle religiooni koht ühiskonnas või ollakse koos religiooniga. Nii usus kui poliitilises religioonis on meie-teie vastandumine, karismaatiline liider, hierarhiline võimustruktuur, kontrollitakse haridust, ebatolerantsus, et ideoloogia on loogiline ja kes on vastu on „pime“, tahetakse tõesti teisi värvata, tahetakse jõuda lõpuni ükskõik millisel moel, arvamus, et ideoloogia võidab igaljuhul. 21. Diktatuur: võimuvõrgustikud Juhid, nende alluvad, parteilased. Võimuhoidjad nende alluvuses – politsei, sõjavägi jne. Ka vaimulikud vahel, kõik kes saavad diktaatorit hoida oma kohal. 22. Diktatuur: funktsionalistlik interpretatsioon
Eksperimentaalset poolt demonstreerib Luigi Nono (1924-1990; abielus Schönbergi tütrega, kes asutas 2008. aastal Veneetsias Nono arhiivi-uurimiskeskuse). Ta ei ole küll nii radikaalne, et kaotaks sõnalise teksti, samuti esineb mingil määral narratiivsust, ehkki mitte kogu ooperit läbival kujul. Ooperit „Intolleranza 1961“ nimetab ta „lavategevuseks“, oluline on siin Laterna Magica-teatri mõju, samuti vene 1920ndate avangardi (Meyerhold!) mõju. Ooperi keskne teema on ebatolerantsus minevikus ja tänapäeval, stseenid eri aegadest on nagu kokku monteeritud. Ta kasutab muusikas ka elektroonilisi vahendeid, samuti seeriatehnikat, esinevad klastrid jms. Praegu on uuesti tähelepanu võitnud Nono ooper “Suure päikese all, täis armastust” (1975), mille läbivaks teemaks on klassivõitlus ja revolutsioonid (!). Nono käis ka Eestis „Perpetuum mobile“ (Pärt) on pühendatud talle.
annaabi.ee 
