4. Miks Jumal ei teinud välja Koera Kaarli sulase Jaani palvetest? 5. Miks läksid Imbi ja Ärni otse läbi metsa mereranda, kaasas pikk ohelik? 6. Miks pidi kubjas Hans ristteel mitu korda Vanatonti hõikama? 7. Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? 8. Miks tuli Minna Sanderi juurde abi otsima? 9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja. Tema käest said hiljem sõstraid kõik huvilised ning talumeestel oli vanapaganaga kohtumiseks neid vaja. 2. Rehepapp päästis kiltri hinge kuradi käest söötes talle hernesuppi sisse. Vanapagan oli ootamas ning kui kilter lõpuks peeretas arvas vanakurat, et see on kiltri hing, võttis selle ning kadus. 3
on aga vähe lootust kokku saada. Hans meisterdab lumest krati, et too talle parunipreili rööviks. Lumekratt osutub aga romantikuks mitte varavedajaks, kuid kahjuks sulab ta ära. Vanapagan keerab Hansu kaela kahekorra ning Liina tahab end selle peale ära uputada. 3. Sulane Jaan ei oska talle osaks saanud võimuga õigesti ümber käia, mis viib lausa traagiliste tagajärgedeni. Rumal sulane Jaan tulistab kirikuukse pihta, millest ta saab üheks päevaks tohutu võimu ja väe. Kahjuks ei oska ta selle jõuga oma lolli aru juures midagi tarka peale hakata. Esmalt peksab ta läbi oma peremehe Koera Kaarli, siis vägistab Luise, sööb veel seepi (nagu raamatu alguseski) ning jääb siis magama. TEGELASED ·Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja ·Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees ·Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise ·Joosep - Rehepapi kratt
saagiks. 28) Liina kavatses end ära uputada, aga Imbi ja Ärni tirisid ta välja. // Rehepapp tegi metsas lõket ja Vanapagan tuli, Sander kutsus kohale hundid kes vanamehe lõhki rebisid. 29) Öösel tuli Õuna endel Räägu Reinu juurde, lõiaks tema koeral kõri läbi, murdis katki kummutiluku ja võttis koti, kust päeval olid välja hüpanud mustad vemblamehed, kes välja said ja mehe maatasa peksid. 30) Kui andresepäeval armuleivaga kirikuukse pihta tulistada, muutub mees metsikuks ja Jaaniga nii juhtuski. Ta peksis peremeest, vägistas Luise, sõi veel seepi ja jäi lõpuks magama.
Seepeale võttis Rein ruudulise koti, kust hüppasid välja väikesed hallide habemetega mustad mehed ning hakkasid Endlit kurikatega peksma. Siis hakkas Endel halastust paluma ning läks minema. Hiljem hiilis ta Reinu majja ja varastas koti ning lõi Reinu nähes kirvega kotti lõhe sisse ning lõhest hüppasid välja halli habemega mustad mehed ja hakkasid Endlit peksma. Andresepäeval Jaan võttis Kaarli püssi, laadis selle armulaualeivast vormitud kuuliga ning tulistas sellega kirikuukse pihta. Siis ta nägi enda ees kirikus Jeesust, kellel rinnast voolas verd, siis kadus Jeesus ära ning Jaan värisedes kukutas püssi maha, kätel oli tal Tema veri. Seejärel muutus Jaan surematuks ja metsikuks inimeseks, isegi kuulid ei suudaks teda tappa. Räägiti, et see nõidus ei kesta kaua, hommikuks kukub kokku nagu kott. Ta läks kõrtsi, peksis Kaarlit, pärast seda läks ta mõisa ja vägistas Luise ära. Siis ei teadnud ta mida
parunipreilisse, kellega tal on aga vähe lootust kokku saada. Hans meisterdab lumest krati, et too talle parunipreili rööviks. Lumekratt osutub aga romantikuks mitte varavedajaks, kuid kahjuks sulab ta ära. Vanapagan keerab Hansu kaela kahekorra ning Liina tahab end selle peale ära uputada. 3. Sulane Jaan ei oska talle osaks saanud võimuga õigesti ümber käia, mis viib lausa traagiliste tagajärgedeni. Rumal sulane Jaan tulistab kirikuukse pihta, millest ta saab üheks päevaks tohutu võimu ja väe. Kahjuks ei oska ta selle jõuga oma lolli aru juures midagi tarka peale hakata. Esmalt peksab ta läbi oma peremehe Koera Kaarli, siis vägistab Luise, sööb veel seepi (nagu raamatu alguseski) ning jääb siis magama. Tähtsamad tegelased: Rehepapp Sander kõige arukam ja kogenum, ravitseja, tal oli kratt Joosep Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust
Räägu Reinu tare on varjurahvast täis, aga karja ja põllu kaitsmisest küll juttu ei ole, põhiliselt huvitas hingekesi see, kas nende poolt eluajal kokku kogutud varandus ikka alles on. Hõbeprossi kadumisest tuligi suur pahandus, millest Liina auga välja tuli. Kadri- ja mardisanti jooksid Imbi ja Ärni, kaasas suured kartulikotid, et äkki on midagi veel ripakil ka. Andresepäeval, kui kestab nõidus, tulistab Jaan armulaualeivaga kirikuukse pihta ja saab vägevaks. 2.Rahvausundiga seotud tegelased. Rehepapp (Kaval-Ants) rahvaluules kaval ja naljamees, siin praktiline ja tark/kaval mees, kes ei tee suuremaid sigadusi ja tõmbab Vanapaganal (kergeusklik,veidi laisk ja kardab hunte ehk Püha Jüri kutsikaid) pidevalt nahka üle kõrvade. Libahunt Räägu Liina määris end nõiutud võidega ja käis libahunti jooksmas, Kiltri Lembit moondus tuulispasaks, lõhkus Reinu elamist ja kaotas elu, kuna ta keha ilma
Toas pandi hästi lõhnavad kased enne laupäevaõhtuse pudru söömist elutoa nurka seina äärde ja kui ruumi rohkem, siis ka laetalade vahele. Kui tüdrukud aidas agasid siis pidi kindlast kaski jätkuma. Selliseid kaski nimetati meiudeks. Eriline tähendus on aga nn. Armukaskedel, mida noormehed jaaniööl tulelt tulles ukse taha viisid. Jaaniööl tulevikku ennustades loodeti tavaliselt õnnelikku saatust välja tingida. Ainult ristteedel ja kirikuukse juures võis näha öösel kell12, kes järgmisel aastal surema pidid. Jaanitulelt tulles korjasid noored neiud üheksat sorti lilli, punusid pärja ning panid selle ristteel pähe. Tagasi vaadata ega kellegagi kõnelda ei võinud. Kodus pandi pärg padja alla, siis pidi unenäos oma tulevast nägema. Hommikul pidid pärja puu otsa viskama, ja kui saa sinna püsima jäi ning alla ei kukkunud, siis oli kindla, et pulmad tulevad. TÄNAPÄEV
lõkke- ja kiigeplatsi kaunistatakse. Toas pandi hästi lõhnavad kased enne laupäevaõhtuse pudru söömist elutoa nurka seina äärde ja kui ruumi rohkem, siis ka laetalade vahele. Kui tüdrukud aidas magasid siis pidi kindlast kaski jätkuma. Selliseid kaski nimetati meiudeks. Eriline tähendus on aga nn. Armukaskedel, mida noormehed jaaniööl tulelt tulles ukse taha viisid. Jaaniööl tulevikku ennustades loodeti tavaliselt õnnelikku saatust välja tingida. Ainult ristteedel ja kirikuukse juures võis näha öösel kell12, kes järgmisel aastal surema pidid. Jaanitulelt tulles korjasid noored neiud üheksat sorti lilli, punusid pärja ning panid selle ristteel pähe. Tagasi vaadata ega kellegagi kõnelda ei võinud. Kodus pandi pärg padja alla, siis pidi unenäos oma tulevast nägema. Hommikul pidid pärja puu otsa viskama, ja kui saa sinna püsima jäi ning alla ei kukkunud, siis oli kindla, et pulmad tulevad. Viited:Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev"
Augustile kogenud reisikaaslane. Kahekümne viie aastasele noormehele, kes seni polnud Võrust ja Tartust kaugemale sanud, oli esineme reis võhivõõrasse keskkonda erutav ja lootusrikas, aga samas täis kahtlusi ja kartust tuleviku suhtes. 5 Kodunt võõrsil Frankfurti jõudes oli August Weizenbergi mure leida töökoht. Selle ta leidis paari päeva pärast Zeitneri juures. Esimese tööna tegi ta kirikuukse. Zeitner lubas õpetada talle peentisleri tööd, kuid kuuldes, et ta ei jää Frankfurdi kauemaks, kui pooleks aastaks, ei hakanud ta puuvooli Weizenbergile õpetama. Hiljem kolis ta Berliini, kus ta sai tööd Schirmeri juures. Seal pöörati tähelepanu joonistuste järgi tegemisele. Weizenberg hakkas Kunstide Akadeemias joonistamist õppima. Talle sai lähedaseks mahuline kunstiala- skulptuur. 1863. aasta suvel lahkus ta Schirmeri juurest ja asus tööle kipsornamentide
Temast jäi järele vaid plekk lumel.“ (lk. 195-196). Millised tagajärjed võivad olla auastme vahetamisel? „Jaan jäi seisma mõnekümne sammu kaugusel kiriku uksest. Nüüd oli kõigi kardetavam hetk käes. Räägiti, et laskja saab näha koledaid asju. Jaan ei tahtnud kunagi midagi koledat näha, ta oli tegelikult väga arg. Aga suur häda sundis teda julgeks, ning Jaan pani püssi palge, palus mõttes jumalat ning kõigilt inglitelt andestust ning tulistas kirikuukse pihta. Ja juba ta tundiski, kuidas kusagil kõhust tõusis jupp-jupilt kõrgemale püssilaskmisega kättevõidetud vägi ja võim. Püssilask oli muutnud ta kõikvõimsaks, nüüd oli tal vägevust teha, mida hing ihkas, ja mitte ükski surelik ega tontki ei saanud teda takistada.“ (lk. 198). Ta tegi oma kõikvõimsas olekus tegusid, mida ta on alati tahtnud teha, kuid kunagi pole julgenud. „Siis istus ta sinnasamasse sahvri põrandale maha ja jäi mõttesse
Kodus pandi pärg padja alla, siis pidi unenäos oma tulevast nägema /3/ Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita. Saunas võeti suvaliselt pihku vihalehti ning loeti üle: kui oli paarisarv, siis pidi mõeldud salasoov täide minema /3/ Jaaniööl tulevikku ennustades loodeti tavaliselt õnnelikku saatust välja tingida. Ainult ristteedel ja kirikuukse juures võis näha öösel kell12, kes järgmisel aastal surema pidid. Jaaniöö teeb eriliseks veel see, et siis on võimalus leida peidetud varandust. Tavaliselt pidi Vanakurat või Juudas just sel ööl rahapaja välja võtma ja hakkama raha kuivatama. Kaks kõige tuntumat viisi seda kohta üles leida olid: vaadata ümbruskonda katuse alt läbi unkaaugu või siis läbi kirstulauas oleva oksaaugu. /4/
tükkideks. Samal ööl hiilib Endel Reinu maja juurde, lôikab koeral kôri läbi, toob toast vaikselt ruudulise koti ja hakkab seda kirvega taguma. Kott läheb katki ja sealt tuleb välja tohutu trobikond kaigastega mehi, kes hakkavad jälle Endlit peksma. Temast jäi ainult plekk lumel ja kott jäi tühjana maha vedelema. 30. november - Kui Kaarel on kôrtsi sôitnud vôtab Jaan tema jahipüssi, laeb seda armulaualeivaga ja tulistas kirikuukse pihta. See muutis ta nii kôikvôimsaks, et ükski surelik ei saa teda takistada, kuid selline nôidus kestab ainult ühe ööpäeva (ja môjub ainult andresepäeval). Kôigepealt läks ta kôrtsi ja andis oma peremehele peksa, jôi 3 pudelit viina ja sôi klaasi peale, läks môisa, vägistas Luise, sôi seepi ja jäi magama, kuna ei osanud enam midagi muud asjalikku teha.
Samal ööl hiilib Endel Reinu maja juurde, lôikab koeral kôri läbi, toob toast vaikselt ruudulise koti ja hakkab seda kirvega taguma. Kott läheb katki ja sealt tuleb välja tohutu trobikond kaigastega mehi, kes hakkavad jälle Endlit peksma. Temast jäi ainult plekk lumel ja kott jäi tühjana maha vedelema. 30. november - Kui Kaarel on kôrtsi sôitnud vôtab Jaan tema jahipüssi, laeb seda armulaualeivaga ja tulistas kirikuukse pihta. See muutis ta nii kôikvôimsaks, et ükski surelik ei saa teda takistada, kuid selline nôidus kestab ainult ühe ööpäeva (ja môjub ainult andresepäeval). Kôigepealt läks ta kôrtsi ja andis oma peremehele peksa, jôi 3 pudelit viina ja sôi klaasi peale, läks môisa, vägistas Luise, sôi seepi ja jäi magama, kuna ei osanud enam midagi muud asjalikku teha. Point: eestlased on lollid, ahned, silmakirjalikud ja ôelad, kuigi leidub muidugi ka
annaabi.ee 
