Filmid ja näidendid Valton on kirjutanud stsenaariumid mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969) "Hundiseaduse aegu" (1984) ja Herman Sergo "Näkimadalad" Ka kaks näidendit on avaldatud raamatuna "Vägede valitsejad" (1988) Valton on tõlkinud kirjandust vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari keelest. Tuntuimad teosed "Muinasjutt Grandi leidmisest" (1976) "Arvidi maailmareis" (1981) "Vanad arved" (1981) Täname kuulamast! "Kiirustav kahetsus" (1989) "Kirikutrepil" (1989) "Kohtunikud ja kohtualused" (1990) "Proovipildid" (1990) "Üks tund Toledos" (1990) "Kuninglik lõbu" (1991) "Liisa ja Robert" (1993) "Liblikas, ilus ja paks" (2003).
· aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "Masendus ja lootus" 1989 · "Muinasjutt Grandi leidmisest" 1976 · "Arvidi maailmareis" 1981 · "Vanad arved" 1981 · "Kiirustav kahetsus" 1989 · "Kirikutrepil" 1989 · "Kohtunikud ja kohtualused" 1990 · "Proovipildid" 1990 · "Üks tund Toledos" 1990 · "Kuninglik lõbu" 1991 · "Liisa ja Robert" 1993 · ''Kahekõned kohvikutes'' 2001 · "Liblikas, ilus ja paks" 2003 · Filmid: · mängufilm "Viimne reliikvia" 1969 · "Hundiseaduste aegu" 1984 · "Näkimadalate'' · telemängufilm "Minu naine sai vanaemaks" 1976 · telemängufilm "Ringhoov" 1988 · "Kohtunikud ja kohtualused.'' 1990 · ''Erapooletu.'' 1990
Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri. Lahutust kaoliku kirkik ei tunnistanud või õigemini – tunnistas üksnes erandjuhtumeil, kui abiellumisel oli rikutud kanoonilist õigust. Kanoonilise õiguse rikkumise all mõeldi näiteks lähisugulaste abielu. Lihtrahva suhtes neid erandeid ei rakendatud, küll võisid aga aadlikud vastava hüvituse eest korduvalt lahutada ja uuesti abielluda. Laulatada lubati õige noorelt. Peigmees pidi olema vähemalt 14, pruut 12- aastane.
Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust ümbritses keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri. Lahutust kaoliku kirik ei tunnistanud või õigemini tunnistas üksnes erandjuhtumeil, kui abiellumisel oli rikutud kanoonilist õigust. Kanoonilise õiguse rikkumise all mõeldi näiteks lähisugulaste abielu. Lihtrahva suhtes neid erandeid ei rakendatud, küll võisid aga aadlikud vastava hüvituse eest korduvalt lahutada ja uuesti abielluda. Laulatada lubati õige noorelt. Peigmees pidi olema vähemalt 14, pruut 12-aastane.
Pealkiri" (1988), neist esimene sai "Ugala" teatrimaja avamisnäidendite võistlusel II auhinna ja lavastati 1986 Pärnu teatris. "Vanemuises" lavastati 1966 Paul-Eerik Rummo koostatud montaaz Valtoni proosast "Lugusid argielust ehk Valtoniana". Valton on kirjutanud libreto Eino Tambergi ooperile "Lend" ("Estonia" 1980). Teised teosed "Muinasjutt Grandi leidmisest" (1976), "Arvidi maailmareis" (LR 1981), "Vanad arved" (1981), "Kiirustav kahetsus" (1989), "Kirikutrepil" (1989), "Kohtunikud ja kohtualused" (1990), "Proovipildid" (1990), "Üks tund Toledos" (1990), "Kuninglik lõbu" (1991), "Liisa ja Robert" (1993), "Liblikas, ilus ja paks" (2003). 4 Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee http://www.postimees.ee http://www.koolielu.ee http://haridus.opleht.ee http://et.wikipedia.org 5
Novellikogudes ,,Pööriöö külaskäik" (LR 1974), ,,Läbi unemaastike" (1975) ja ,,Võõras linnas" (1980) lisandus individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüs. Kõiki romaani kompositsioonireegleid lammutab sürrealistlik raamat ,,Arvid Silberi maailmareis" (1984,osaliselt LR 1981). Ta on veel avaldanud jutustused ,,Üksiklased ajas" (I-1982; II-1985), kus on keskendunud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest; novellikogud ,,Kirikutrepil" (1993) ja ,,Väike ilus vangimaja" (1996), aforismikogud ,,Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), ,,Märklaud kilbiks" (1980), ,,Tagasi tulevikku" (1985) ja ,,Vabaduse kütkes" (1993) ning luulekogud ,,Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja ,,Seniks" (1992). Arvo Vallikivi nimega on avaldatud raamatud ,,Retk oobuluste riiki" (1978), kunstmuinasjuttude kogu ,,Ajaprintsess" (1981) ja hüperboreilise folkloori motiividele tuginev ,,Põhjanaela paine" (1983). 1979.aasta romaanivõistlusel
keeles, vaid rahvuskeeles (kõigile arusaadav). Poolliturgiline draama oli küll iseseisvam kui liturgiline draama, kuid polnud kirikust siiski irdunud (seotud kiriku ruumiga). Poolliturgiline draama kui ülemikunähtus (liturgilise draama elemendid, tuleviku müsteeriumite elemendid). Hiljem eraldus draama kirikust täielikult ning kolis linnaväljakule. Tegevuspaikade tähistamine selle tagajärjena võeti kasutusele simultaanlava (kõik on tähistatud korraga). Seal kirikutrepil algab ka poolliturgilise draama areng. Kõik muutused, mis toimuvad, puudutavad ka keelt. Kõik näidendid olid eelnevalt ladina keeles, hakati aga harrastama kohalikus keeles näidendite esitamist st poolliturgilised draamad. Poolliturgiline draama on lõplikult defineerimata. Säilinud kolm teksti poolliturgilisest draamast: Ülestõusmismäng ja Aadama mäng mõlemad anglonormannikeeles ning hispaania keelne Hommikutarkade mäng.
Edasi viib reis Queluzi paleesse ja Mafra Basilica-nimelisse kirikusse. Giidi pajatustest märksa enam pakub turistidele huvi kirikust parasjagu väljuv pruutpaar ja neid tervitama kogunenud väärikad sugulased. Õhkkond on nagu "Ristiisas" - tõsised mehed tumehallides ülikondades ja väljapeetult riietatud naised. Fotoaparaadid klõpsuvad, vanemad daamid pühivad silmi ja roosilehtedega segatud riis lendab noorpaari peade kohal. Püüan kinni kirikutrepil tuules lendleva tühja riisikoti ja jätan selle rahulolevalt endale omapäraseks suveniiriks. Portugal on meresõitjate riik Tagasi Lissabonis pean plaani viimaste päevade otstarbekamaks ärakasutamiseks (puhkamisest pole siin juttugi:). Käimata on veel kuulsas Belemi linnajaos ja Palacio da Ajuda palees. Katse bussiga kohale sõita lõpeb kahtlaselt räpases ja altkulmu ringipiiluvate meestega linnajaos. Järgmine buss ei tule ega tule... Parem siiski usaldada tramme, millel
Kui timukasulased asusid Charmolue külmaverelist käsku täitma, hüppas too pealtvaataja järsku üle galerii ääre, hoides jalgade, põlvede ja kätega köiest kinni. Ta libises mööda kiriku esikülge alla nagu vihmatilk mööda ruutu, ja kiirelt nagu katuselt alla kukkunud kass jooksis ta kahe timukasulase juurde, lõi nad oma tugevate rusikatega jalust maha, haaras 2 0 0 mustlastüd-ruku kaenlasse nagu laps oma nuku ja oli ühe hüppega kirikutrepil. Seal tõstis ta tütarlapse kõrgele pea kohale ja karjus kirikusse tormates koleda häälega: «Varjupaika!» See kõik sündis sellise kiirusega, et kui oleks olnud öö, siis oleks seda kõike võidud näha üheainsa välgusähvatuse jooksul. «Varjupaika, varjupaika!» kordas rahvas ja tuhandete inimeste käteplagin pani Quasimodo ainsa silma rõõmust ja uhkusest särama. See ootamatus äratas hukkamõistetu üles. Ta avas silmalaud, nägi Quasimodot ja sulges
annaabi.ee 
