Nii võimendati riigi tööjõudu ja edendati ühiskonna arukust ja mõtlemisviisi. Prantsuse revolutsioon on ka aeg mil kaotati pärisorjus ja üleüldine võrdsus kodanike vahel kasvas tänu uutele seadustele. Sellele tuginedes loodi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Inimestele meeldis, et neid võetakse kuulda ning ka rahvustunne tõusis. Inimestele anti rohkem varandust ja maad, mis võõrandati kirikutelt ning säilisid puutumatuna. Koos aadliseisuse kaotamisega ning mõju langusega suleti paljud kirikud ja kloostrid. Prantsuse väejuhi Napoleon Bonaparte valimine imperaatoriks oli kindlasti üks tähtsaim etapp revolutsiooni tegevustikus. Sel ajal peeti väga palju vallutussõdu, vabariikliku korda hakati lagundama ning kehtestati taas absoluutne valitsemisviis. Vallutustega kaasnes palju süütuid ohvreid ning ümberkorralduste ja revolutsiooni peale surumine. Nii oli saavutatud
oli oma poolikute leiutiste ja ideedega viibis tihti u 300 aastat eespool. Unistas ta ju mägede lõhkamisest, et otseteid rajada, tegi katseid lendamisega, disainis tuukriülikonna jne. ...................... Märksa rahulikumalt elas Michelangelo, kes uskus jumalasse. Tema religioossust võib eelkõige näha tema töödest, mis jutustavad tihti mingit piiblilugu, või räägivad kellestki olulisest isikust piiblist . Tõsi, enamikke tellimusi tuligi toll ajal kirikutelt ja Michelangelo oli heas kirjas, sest raius kujusid hinge ja sügavama põhjalikkusega. Üks imetlusväärsemaid töid, - ,,Taavet", mida tänapäevalgi turistidele eksponeeritakse. Skulptuuri tekkelugu on kirev ja huvitav. Selle teostus sai alguse kivist, millega keegi ei osanud midagi peale hakata. Mitmed kunstnikud/raidurid olid varemalt katset teinud kuid üsna varsti kivi sinnapaika jätnud. Põhjuseks marmorkamakas olev suur sügav lõhe, mis takistas kivist igasuguse kuju loomist
") (Piper 2006:174). 1576. aastast elas ta Hispaanias, esialgu Madridis, kus teda paelus võimalus osaleda tolleaegse Euroopa peamise suurehitise Escoriali kaunistamises maalidega. Peatselt suundus ta elama Toledosse, kus ta maalis uue katedraali jaoks altarimaali ,,Kristuse lahtiriietamine".Ülireligioosses vastureformatsiooni õhkkonnas kritiseeriti kunstnikku sellepärast, et ta julges paigutada Jeesuse pea madalamale ümbritsevatest figuuridest. Vaatamata kriitikale sai ta palju tellimusi kirikutelt ja kloostritelt. 1580. aastal maalis ta Felipe II jaoks ,,Püha Mauritiuse martüürimui" (Corrain 1999:59). 4 2. Looming El Greco looming on omapäraseimaid nähtusi kunstiajaloos. Geniaalse tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, tol ajal üldiselt valitseva maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia kolorismi; nii lõi ta
leidsid aset sundvärbamised Punaarmeesse. Kodusõda lõppes 1920. a novembris, mil tööstustoodang oli langenud, külvipind vähenenud umbes veerandi võrra. Sõdades hukkus 1914-20 umbes 29 miljonit inimest ning 2 miljonit lahkus kodumaalt. Linnad tühjenesid. 1921. aastal oli ikaldus paljudes piirkondades sh Ukrainas. Nälga suri vähemalt 3 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks võttis riik kirikutelt varad, saadi ka rahvuvahehelist abi. 1921. aastal toimusid talurahvarahutused kommunistide vastu. 3 UUS MAJANDUSPOLIITIKA- NEP JA J. STALIN 1921. aastast hakati rakendama majandusreforme. NEP- uus majanduspoliitika, millega kehtestati: 1. Toiduainete andmise kohustus asendati mõõduka normeeritud maksuga. 2. Põllumajandussaaduste jääke võis talupoeg müüa 3. Majandusharud pidid ise end majandama. 4. Arenesid kooperatiivid. 5
Tallinnas ja teistes Eesti sadamates avatavates vabasadamates võimaldab Eesti Venemaale piirkonnad ja kohad ümberlaadimiseks, hoiustamiseks... Venemaalt saabuvale või temale määratud kaubale... kusjuures maksud sääraste piirkondade ja kohtade eest ei tohi ületada makse, mida kogutakse enese kodanikelt transiitkaupade puhul". Üks lepingu lisapunktide tagajärgi oli, et Nõukogude Venemaa müüs 1920. aastate alguses suure osa Venemaa Keisririigi ning elanikkonnalt ja kirikutelt äravõetud tohututest kulla- ja väärismetallide varudest Läänele maha just Eesti panga G. Scheel & Co kaudu. Nendes tehingutes rikastusid vahendajatena nii paljud Eesti ärimehed kui ka Eesti riik. Mõningate uurijate arvates aitas just nendest tehingutest saadud kasu Nõukogude võimul 1920. aastatel Venemaal majanduslikult püsima jääda. 10
kibedaid sõnu. Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. Kolmas ristisõda(1189-1192) Kuulsusetult lõppenud Teine ristisõda kahandas läänemaailma huvi Püha Maa saatuse vastu. Järkjärgult ahenesid ka sealsed ristiusuliste valdused. Eriti jõudsalt edenes islamiusuliste vastupealetung Süüria väepealiku Saladini juhatuseL 1187. aastal lan ges üks ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris'alistus ka Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega.Püha linna langemine oli läänemaailmale ähvardavaks märgiks. Jälle õhutas paavst relvi haarama ning nendega valeusuliste vastu minema.Kõikidest ristisõdadest oli kolmas kõige esinduslikum. Ristisõdijate väge juhatasid SaksaRooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe II Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateed pidi. Juba
aastal langes nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. Tuli hakata mõtlema uue ristisõja peale. Teise (1147 1149) ristisõja eestvedajaks oli Bernard Clairvaux. Teel pühale maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Nende lähenedes suleti väravad. Pettunud rüüstajad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Kolmas ristisõda (1189 1192). Aastal 1187 langes ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris alistus Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ning need asendati islami usu tunnustega. Ristisõdijate väge juhatasid Saksa Rooma keiser Fiedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe Teine Auguste. Kolmas ristisõda lõppes kristlaste moraalse kaotusega. Neljas ristisõda (1202 1204). Neljanda ristisõja korraldas Innocentius Kolmas. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased nõudsid, et need aitaksid vabaneda mereröövlitest
. kroonitud pead pöördusid tohutuid kaotusi kandnud väega koju tagasi. Ka püha Bernardi kui Teise ristisõja eestvedaja kohta öeldi Euroopas kibedaid sõnu. Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. Kolmas ristisõda ( 1189. 1192. ) Kuulsusetult lõppenud Teine ristisõda kahandas läänemaailma huvi Püha Maa saatuse vatsu. 1187. aastal langes üks ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris alistus ka Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega. Kõikidest ristisõdadest oli komas kõige esinduslikum. Ristisõdijate väge juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste. Keiser Friederich liikus Pühale maale maateed pidi. Juba üle kuuekümneaastasele keisrile said rasked teeolud saatuslikuks. Nimelt uppus ta üht Antiookia mäestikujõge ületades
tarastamist ja manufaktuuride arengut, mis aitas kaasa rahamajanduse laiale levikule. - 1534. a. Inglismaa parlamendi supremaadiakt Inglismaa ütles lahti Rooma kirikust ja kuningast sai kiriku pea. See reformatsioon ei toimunud mitte usulistel kaalutlustel, vaid kuninga isiklikes huvides. Kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Kasutusele võeti emakeelne piibel, keelati ära palverännakud, kaotati seadusega puhastustuli ja reliikviad, lõpetati kloostrite tegevus ja kirikutelt võeti enamus maid ära. - 1547. a. tuli troonile Edvard VI(9-aastane) Jätkas isa poliitikat ja 1553. aastaks oli Inglismaa kirik täiesti protestantlik ehk reformeeritud. - 1553 1558 a. oli troonil Mary I Oli range katoliiklane. Eesmärgiks sai Inglismaal traditsioonilise katoliikluse taastamine, mille käigus hukati tuhandeid anglikaani kiriku pooldajaid(verine Mary). - 1558 1603 a. Elizabeth I Lõpetas sõbralikud suhted katoliikliku Hispaaniaga. Kinnitas
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Gutenberg_Bible_scan.jpg Trükikunsti leiutamine oli suur kvalitatiivne hüpe kommunikatsiooni arengus, see võimaldas pöörduda korraga suuremate masside poole. Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista suuline traditsioon elas ka Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde.
annaabi.ee 
