Tegevus toimub Itaalias. Peategelane on muusik ja helilooja Peategelane on arstiteaduse doktor, Peategelane on ajalooline isik David Cambrianus, Walesi astroloog ja alkeemik Johannes Katarina Benicasa (1347 1380), päritoluga noormees. Ta püüab Faber, kes elab 15. sajandi alguses kes tõusis lihtsast värvalitütrest õnne ja tunnustust leida 14., 15. Münchenis. Tegevustik toimub ka mõjukaks kirikutegelaseks ja sajandi Prantsusmaal, mida laastab Prahas, Itaalias, mujal Saksamaal, kuulutati hiljem pühakuks. 100aastane sõda. Transilvaanias. Romaanid kahel ajaplaanil ,,Õilsad südamed" ,,Lohe hambad" ,,Kahekordne mäng" 1960ndate Londoni radikaalne 1949, Pariisis püüab Hispaania 1922, Kopenhaagenis peab
Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. 1684. aastal kutsuti kokku õpetajate seminar, mille tööd korraldas B.G. Forselius. Tänu seal saavutatud headele tulemustele rajati 1687. aastal igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt
Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just siis hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse. Liivimaal nimetati peale Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks vaimulikuks Hermann Samson, kellest sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. Keskajal segunes eestlaste muinasusund katoliiklike tavadega. Kirikuelu elavnes koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Sel ajal üritati pärisorjast talupoeg õpetada piiblit lugema. 1687. aastal otsustati rajada igasse kihelkonda talurahvakool ning Rootsi ajal lõpuks oli Lõuna-Eesti oli kaetud rahvakoolidega.17. sajandi alguses oli eestikeelsed trükised veel valdavalt vaimuliku sisuga. Kuid juba 1630. aastatel ilmunud mitmeosalised käsiraamatus avaldas Stahl esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara-see pidi hõlbustama
Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem
2.2.3.5.1. Muinasusund segunenud katoliiklike tavadega 2.2.3.5.2. Pühajõe mäss 1642 2.2.3.5.2.1. Talupojad hävitasid Võhandu jõel mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks 2.2.4. Rahvahariduse algus 2.2.4.1. Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide perioodil Johann Fischer 2.2.4.2. Andmed esimeste talurahvakoolide kohta 17. sajandist (mille tegevus ei olnud siiski püsiv) 2.2.4.2.1. Eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema, sest inimene saavat õndsaks vaid usu kaudu 2.2.4.2.2
Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem
valitseja. Johan Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsionäär, Rootsi vastase liidu liige, sõlmis August II Tugevaga alistumus lepingu. Katariina II- balti erikord, Venemaa valitseja George Browne- Riia kindralkuberner, oli keskseks tegelaseks balti erikorra elluviimisel. Joachim Jhering- eesti keelne aabits, Kirikukaristuste süsteem Johann Fischer- Liivimaa Kindralsuperintendent, kujunes Karl XI ajal üheks keskseks kirikutegelaseks. Asutas 1684. õpetajate seminari. Andis välja esimese eestikeelse piibli. Bengt Gottfried Forselius-andis suure panuse eesti koolihariduse edendamisse, talurahvakoolide rajaja, forseliuse seminar. Heinrich Stahl- esimese eestikeelse grammaatika koostaja, avaldas usuõpetuse käsiraamatuid Andreas Virginius- arendas eesti kirjakeelt, Kambja pastor, tõlkis piiblit eesti keelde. Johann Hornung- Ladinakeelse eesti grammaatika avaldaja(vana kirjaviis)
Tartusse, asutasid tõlkide seminari, gümnaasiumi ja trükikoja. Teaduse areng Kopernik lõi heliotsentrilise (päike on maailma keskpunkt) maailmapildi, 17. saj. võeti omaks Koperniku ja Bruno vaated Galilei ja Kepleri poolt. Sellest ajast pärineb ka T. More ,,Utoopia". 16. saj. võeti Euroopas kasutusele Gregoriuse kalender, mis asendas Juliuse kalendrit. Jäid püsima teaduse teooriad. Protestantlik kirik vaimulikud võisid abielluda, kirikukeeleks oli emakeel, kirikutegelaseks oli pastor, võim oli ilmaliku valitseja käes ning jumal andis patud andeks. Katoliiklik kirik vaimulikud ei võinud abielluda, kirikukeeleks oli ladina keel, kirikutegelane oli preester, võim oli kirikutegelaste käes ning preester andis patud andeks REFORMATSIOON (16. saj. alguses) Usupuhastus e. reformatsioon - ümberkorraldused poliitikas, valitsemises ja majanduses. Sai alguse Saksamaalt, kuna puudus tugev ilmalik võim
häbipingil põlvitamine, rahatrahvid jne · üle kogu maa korraldati nõiaprotsesse(nõiajahte), mille ohvreiks langesid tihti aktiivseimad rahvaarstid · kõrgeimaks vaimulikuks nimetati jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samsoni , luterliku fundamentalismi silmapaistvam esindaja, nõidade väljamääraja · levinumaks karistamiseks nõidumise eest oli põlemine tuleriidal · keskseks kirikutegelaseks kujunes kindralsuperintendent Johann Fisher · rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhimõtetest · õpetati igat talupoega piiblit lugema · Fisher asutas õpetajate seminari Tartu lähedale, et õpetada välja puudu olevaid koolmeistreid - peamiselt Tartumaalt pärit poisslapsed - õpetati kirikulaulude laulmist, rehkendamist, saksa keelt, usuõpetust, raamatuköitmist · 1687.a
1625 Rootsi-Poola sõjaga vallutati Tartu ja lõppes jesuiitide tegevus ning kogu katolik ajastu Eestis. Kirik.Liivi sõda oli viinud kirkuolud haletsusväärsesse seisundisse. Talurahva hulgas levisid muinasusu kombed ja ebausk. Eestis tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Peale Rootsi võimu kehtestamist nimetati kõrgemaks vaimulikuks Hermann Samson. Hermann Samson sai kõrgeimaks vaimulikuks. Rahvahariduse algus.Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide ajal Johann Fischer. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ja lugemisoskus kõrge. B.G. Forselius õpetajate seminari praktilise töö korraldaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika koostaja 1637, sest oli vaja Piibel eesti keelde tõlkida Johan Hornung eesti keele grammatika ladina keeles 1693 vana kirjaviis Johan Skytte Tartu Ülikooli asutaja, kindralkuberner 1630 Gümnaasiumid Tallinnasse, Tartusse ja Riiga
1829. Sari tervisehoiu olude kohta, maakondade kohta, linnade ja kubermangu kohta. Eduard Philipp Körber (1770-1850) Võnnu pastor ja kodu-uurija Tartumaalt. Johann Gottfried Herder (1744-1803) just hiljem märgiline isik, omal ajal ei peetud nii oluliseks. Saksa valgustaja, teoloog ja filosoof, 1764-1769 Riia Toomkooli õpetaja ja adjunktpastor. Pärit Ida-Preisimaalt, õppis Königsbergis teoloogiat. Seal ka Kant, kes Herderit mõjutanud. Herder Saksamaal omas piirkonnas üheks kõrgeimaks kirikutegelaseks. ,,inimkonna ajaloogeograafia" ideed. Riia perioodil huvi rahvakultuuri vastu, avaldas ,,Volkslieder" 80 Läti ja kaheksa Eesti rahvalaulu. 1807 ,,Stimmen der Völker in Lieder". Rahva vaimulaadi mõista rahvalaulude kaudu. Herderil oluline mõju rahvusluse arengule ja kontekstile. Lätis kahe maailmasõja vahel eraülikooli nimetatud Herderi Instituudiks. Pärast sõda Saksamaa Liitvabariigis loodi ,,Forschungsrad" Herderi instituut, mis kirjandust Balti riikidest ja Ida-Euroopast andis välja
annaabi.ee 
