Sest vahetulemused näitasid, et neil on liialt väike poolehoid (37%) Kellest sai Eesti Ajutise Valitsuse esimees? Konstantin Päts Miks 1917. - 1918. aasta vahetusel langes enamlaste populaarsus? Enamlased propageerisid maailmarevolutsiooni jätkumist Enamlased nägid Eesti tuleviku nähti autonoomsena Nõukogude Venemaa kooseisus mõisatest otsustati rajada suurmajandid, eesti talurahvas lootis uuelt võimult maad enamlased teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat tugevdati jõupoliitikat lõpetati koostöö kõikide teiste ühiskondlike jõududega Miks kujunes Eesti olukord raskeks Saksa okupatsiooni lõppedes? Valitsusel ei olnud piisavalt autoriteeti ega vahendeid võimu teostamiseks. Linnades valitses toidupuudus ning ei jätkunud kütet tööstus ja põllumajandus olid laostunud raudteed ei funktsioneerinud puudus oma sõjavägi Miks Eesti Töörahva Kommuuni ei saa pidada Eesti Töörahva riigiks?
See oli väga suur, võimas, uhke ja paljud teised tahtsid ka endale selliseid õukondi. Kõik kuningakojad üle Euroopa püüdsid järele arvata sealseid kombeid. Senisest enam hakkas kuningaid huvitama kunst ja kirjandus. Prantsuse keel asendus ladina keelega. Sealt sai alguse ka moetegemine ja mitmeid köögikunsti oskuseid. Just Louis XIV aegsel Prantsusmaal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. 8. Hinda Louis XIV kirikupoliitikat. Põhjenda oma hinnangut. Louis XIV oli ise katoliiklane ja talle ei meeldinud hugenotid. Sellepärast kiusas ta neid taga ja tühistas neile antud õigused. Ta ei lasknud hugenottidel jumalateenistusi pidada ja ma arvan, et see ei olnud ilus, sest inimestel võiks olla ikka võimalus otsustada mida teha. Ma arvan, et ta oleks võinud ikka Nantesi edikti jälgida ja mitte tühistada seal antud lubadusi, sest see oli hugenottide suhtes ebaaus 9
Nad ei olnud Charles I raha taotlemisega palgasõjaväe jaoks nõus. Nad oli koos vähem kui kuu, kui kuningas selle uuesti laiali saatis. Ajalukku läks see kui nn lühike parlament. Juunis 1640.a sõlmiti Sotlastega 3 nädalaks vaherahu. Kui see lõppes pidi Ch. Uuesti parlam kokku kutsuma. Ta avas parlm istungi 3.nov 1640 seda peetakse ka inglise revolutsiooni alguseks. Parlm esiotsas istus John Pymiga kohe rünnakule. Mõisteti hukka kuninga teod ja rünnati ka kirikupoliitikat.( piiskop oli püüdnud anglikaani kirkukorraldust lähendada katolikule). Lordide koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Stafford- mõisteti surma. Parl ja rahvarahutuste survel oli kuningas sunnitud surmaotsusele alla kirjutama. Parlamendi rolli riigi elus suurendas eriti esinduskogu enda poolt vastu võetud õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast tõltumatuks, kui Charles oli aktile allakirjutanud
(Monopoli puhul puudub konkurents pakutavale tootele või teenusele ja puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis on ühiskonna seisukohalt liiga kõrge.) Lühike parlament 1640 tuli kokku parlament. Edu saati opositsiooni. Charles I tashtis raha sotlaste vastu, parlament keeldus. Oli koos vähem kui kuu, sest Charlie saatis nad laiali. Pikk parlament Charlie kutsus parlamendi kokku, 1640. Parlament ründas kirikupoliitikat, ei meeldinud kuninga omavoli eelnevate parlamentide suhtes. Sekkus aktiivselt täitevvõimu tegevusse, hukati kuninga abiline Strafford. Parlamenti võis laiali saata ainult tema enda nõusolekul. Parlament kunnist sõltumatuks. 1641 tegelik võim parlamendi kätte. Ainult parlament võib makse koguda. Ministrid vastutavad parlamendi eest. 4jan 1642 parlament laiali. Saba parlament koos alates revolutsiooni algusest. Rahvale ei meeldinud. Kirikukümnis
jälle kokku Inglise parlament. Valimistel saatis edu opositsiooni. Charles I taotles Soti sõjaks raha, kuid solvunud parlament keeldus ja nõudis kuninga nõunike karistamist. Kuningas saatis parlamendi laiali, ajalukku läks see kui nn. lühike parlament. Sotlastega sõlmiti lühike vaherahu. Selle lõppedes tuli Charles I'l taas parlament kokku kutsuda, et saada raha sõja jätkamiseks. Parlament aga ründas kuninga omavoli eelnevate parlamentide kallal ja kirikupoliitikat (peapiiskop oli keelanud puritaanlikud jutlused ja püüdnud lähendada anglitsismi katoliiklusele), ning sekkus aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse. Esinduskogu võttis 1641.vastu seaduse, mille kohaselt võis parlamendi laiali saata vaid parlamendi enda nõusolekul. Seadusliku laialisaatmise võimaluse puudumise tõttu läks see parlament ajalukku nn. pika parlamendina. Tegelik võim riigis läks parlamendi kätte. 1649
kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis. Rahvuslikud erakonnad võtsid kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. 1917/18 vahetusel enamlaste populaarsus langes, sest · ühiskond soovis rahu ja olukorra stabiliseerimist, mitte maailmarevolutsiooni; · bolsevikud ei pooldanud omariiklust, vaid soovisid autonoomiat NV koosseisus; · talurahvale ei jagatud maad, vaid hakati rajama kommuune; · teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat, muutes kirikud rahvamajadeks; · bolsevikud võtsid suuna diktatuurile ja lõpetasid ise koostöö teiste ühiskondlike jõududega. Iseseisvuse väljakuulutamine Veebruaris 1918 alustas Saksa armee Idarindel uut pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Enamlaste lahkumise ja sakslaste tuleku vahel iseseisvuse väljakuulutamiseks loodi Eesti Päästekomitee eesotsas K
Peeter allutas kiriku ja vaimulikkonna sinode ehk vaimulike kolleegiumite rajamisega enda kontrolli alla. Ta sekkus kiriku asjadesse millal tahtis: otsustas, kellest saab piiskop, teostas järelvalvet vaimulike kohtute üle ja valitses kiriku maavaldusi. Ta vähendas kloostrites elavate munkade ja nunnde arvu, kes sinna nekruti- või makuskohustuste eest põgenesid ja asjatult riigikassat tühjendasid. Peeter küll jäi õigeusklikuks, kuid ta oli veendunud, et kirikupoliitikat tuleb ajada ja kiriku finantse valitseda tema tingimuste kohaselt. Seevastu konservatiivid keeldusid teda õigeusklikuks valitsejaks pidamast- ta veiderdas, mehkeldas välismaalastega ja nägi nende moodi välja- habemata ja võõrastes riietes. Peetril puudus sümpaatia õigeuskliku vagaduse suhtes. Sõjategevus Peetri üks kaalukamaid ukaase oli teenistusastmete tabel, kus vanad vene auastmed
14- aastaselt abiellus ta Ulf Gudmurssoniga ja oli 28 aastat õnnelikus abielus. Vaatamata sellele, et Brigitta põlgas abielu ja seksuaalsuhteid - tema ideaaliks oli neitsimaarjalik emadus - sündis neil kaheksa last. Juba nooruses oli ta näinud ilmutusi, siis kõige tugevamalt koges ta neid just Alvastra kloostris. Visioonid, mis olid alanud pärast tema esimese poja surma, sundisid teda kritiseerima kuningakoja priiskavat ja kõlbusevastast elu, aga ka kirikupoliitikat tolleaegses Rootsis. Pärast palverännakut Trondheimi püha Olafi hauale 1304 lahkus Brigitta õukonnast ja asus koos abikaasaga palverännakule Hispaaniasse Compostelasse. Kui ta abikaasa Ulf Alvastra tsistertslaste kloostris 1344 suri, jäi Brigitta leinates ja patte kahetsedes mõneks ajaks kloostrisse. Varsti pärast seda asutas ta kuningas Manguse rahalisel toetusel Vätterni järve äärde Vadstenasse Kõige Pühama Lunastaja Brigitiinide ordu
sõjaväe ametit, pidid olema anglikaani kiriku liikmed. E visati paavsti poolt kirikust välja ning tegi üleskutse teda troonilt kukutama. Tõi kahju katoliiklastele endile, sest peale seda E suunas oma jõu katoliiklaste mahasurumisele, 1571 ütles lahti ka armulaua sakramendist. James I võimuletulek ja sellega seotud usupoliitilised ootused (Taani Anne). Elizabeti ajal jõudis anglikanism rahva sekka. Kui tema surma järel James I võimule tuli, siis jätkas viimane Elizabethi kirikupoliitikat. Loodeti et Jamesi ajal suureneks usuvabadus. 25 Šotimaa presbüterlik kirik (”Kirk”), John Knox (suri 1572). John Knox ja presbüterlus Sotimaal. James ei võtnud midagi ette. Charles I konflikt Šotimaaga. Oli inglaslikuma vaatega Soti presbüterluse suhtes. Oli selgelt veendunud et tema käes on kõik Jumalik õigus ning nii pidi ka Soti kirik temale kuuletuma.
annaabi.ee 
