MOLIERE. Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. Komöödiates "Meeste kool " ja "Naiste kool" naeruvääristab ta iganenud kiriklikku moraali. Need toovad hulga vaenlasi. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. Viimasteks kõrgkomöödiateks peenutsevaid salongikombeid ja pretsioosset kirjandust pilkav "Õpetatud naised " ja "Ebahaige", mille peategelane Argan kujutleb arstide sisendusel, et ta on haige, piinates nii oma lähikondlasi.
1)10. veebruar 2018 Muusikal "Hüljatud" Vanemuise teatri külalisetendus Nordea Kontserdimajas 2) muusikal räägib Jean Valjeanist, mehest, kes on olnud ebaõiglaselt kaua vangis ning kellest nüüd on saanud eluheidik. Keegi ei taha teda võtta tööle ega öömajale, vaid tema vangistusest kuuldes viskavad ta tänavale. Ühe kirikumehe headus aga viib ta uuesti headuse teele ja see aitab tal oma ängistusest üle saada. ta alustab uut elu ja töötab ennast üles, peagi on vabrikuperemees. seal tuleb mängu Fantine, teine peategelane, keda ühiskond samuti ebaõiglaselt kohtleb ning kes oma lapse nimel on valmis tegema ebamoraalseid, hirmutavaid tegusid. jean valjean soovib fantine'i aidata, kuid naine sureb. mees otsustab tema lapse cosette'i päästa ja üles kasvatada
Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele, üldistatud kujutamisele. Piitsutas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksil olevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. 3. Valgustusajastu, valgustusideede mõjud kirjanduses, ühiskonnas. Valgustus on 18. sajandil Inglismaalt alguse saanud vaimne liikumine. Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga. Läbiv usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headusesse. Humanism.
Liisi ja Mariga ; Pearu ja Andres jälle kohtus ; Vargamäe tütarde kohta levitatakse laimujutte ; Liisi on Joosepist rase Andres väga vihane Andres viskab Liisi kodust välja Liisi läheb sauna XXXVI lk.545 Madise vestlus Liisiga ; Liisi ja Joosep kihluvad ; Joosepi ,,kosjaskäik" ; Joosepi ja Liisi pulmad ; Joosepil ja Liisil sünnib poeg (Joosep) noored asuvad oma tallu elama XXXVII lk.578 tisleriSass Maretile kosja ; Indreku raamatulugemised ja mõtisklused ; Indrek ja kirikumehe tütar Milli Indreku tunded, mida ta ei mõista ; Indrek vallakirjutaja abiliseks XXXVIII lk.618 noore Andrese ja Mätliku Eedi kaklus ; noor Andres kiindunud Kassiaru Maalisse ; Antsu konnakorjamine ja vähipüük ; kirjutaja läheb jõkke kahvade järele ; Andrese ja Madise mõtisklused Vargamäe tulevikust XXXIX lk.647 Pearu veepaisutamine noor Andres läheb tammi lõhkuma ; Indrek läheb linna kooli (saab kirjutaja
paari. Andres oli Liisist lahti öelnud. Liisil sündis poeg Joosep. Liisi läks Joosepiga Vargamäelt ära. Nüüd aga käskis Andres Maril Liisile kaasavaraks anda lehma, kellega oli Vargamäele tulnud Krõõt. Pärast laste pulmi olid naabrid omavahel rahulikumad. Oru Karla läks kroonusse. Maretit tahtis naiseks võtta tisleri-Sass. Andresele see eriti ei meeldinud, kuid leppis ometi. Indrek ei olnud töö jaoks loodud ja ta pandi köstri juurde kooli õppima. Indrek elas siis vana lese kirikumehe juures korteris. Sel oli tütretütar Milli. Indrekule hakkas Milli meeldima, aga siis pidi Milli koos emaga linna tagasi minema. Indrek jäi köstri juurde kolmandakski aastaks, kuigi köster soovitas ta linnakooli panna. Andresel polnud see aga jõukohane. Üks kirjutaja kutsus Indreku endale abiliseks. Eesperre võeti uus tüdruk. Maril oli sündinud poeg Sass. Maretil oli sündinud poeg Oskar. Noor Andres oli juba 19. aastane. Talle meeldis üks talutütar Maali, kes temast eriti lugu ei
Poisid vaatlesid linde, ajasid hauge taga. Pikk ja painduv. Suvel tegi Vargamäel tööd, talvel pidi köstri juures õppima. Kool mõjus Indrekusse kui mürk: oled kord teda millegipärast tarvitama hakanud, siis ei pääse temast enam, sest ihk tema järele aina kasvab. Meeldib lugeda, eelistas seda liulaskmisele. Armastab laulu, eriti aga Mareti laulmist, sest tema hääles oleks nagu pisut ema häält. Kaks esimest aastat kösti juures koolis käies oli ta vana lese kirikumehe juures korteris. Kirikumehe tütretütar, Milli, oli Indreku arvates päris ,,preln" kohe, katsus Indrekuga vene keelt rääkida, aitas lihaküpsetamisega. Läksid koos kuusiku alla. Blond. Helesinised silmad. / Sinna vahtimine oli veel hukutavam kui millalgi isakodus peegeldava veetünni äärel seismine. See oli nagu hea ja ühtlasi ka valus. Hea oli nagu kõhus ja valus südames või kusagil veel sügavamal ja kaugemal. Sai Millilt
Nii pidi Mari võõra tüdruku tööle võtma, appi. Indrek pandi köstri juurde õppima, esimine köster suri ära, rätsep Taar sai tuhat rubla kokku, mida ta kogus ja siis pidi lahkuma esimese köstri juurest, kuid otsustas veel raha koguda. Indrek hakkas käima noore köstri juures, sai Juliuselt raamatu,mida ei osanud lugeda,tahtis ikkagi lugeda ja nii luges salaja õdede raamatuid, kus oli juttu armastusest ja seksist. Ta armus kirikumehe tütresse Millisse, kes kadus ära. Indrek läks kirjutaja juurde, enne seda aga ootas kaua luba Andreselt, kes ei teadnud kas lubada Indrekut linna,kirjutaja juurde ja küsis nõu Hundipalu Tiidult ja lõpuks otsustas lubada. XXXVIII Ants hakkas Vargamäel tööle, kuna Inderk läks kirjutaja juurde ja tööjõudu oli vähe. Tõrvaküla Mätliku Eedi leeris koos noore Andresega olid võrdsed vastased, kaklesid ning Andrese abiga
Karla saadeti kroonuteenistusse ja Maretile tuli tisleri- Sass kosja. Algul küll Andres ei tahtnud leppida, et tütar lombakale läheb, aga nõustus lõpuks. Noort Andrest ootas aasta pärast kroonu. Indrek tegi suvel tööd ning talvel käis köstri juures õppimas. Vana köster oli ära surnud, kõik käisid saatmas v.a rätsep Taar. Indrekule meeldis väga igasuguseid raamatuid lugeda ning kuulata täiskasvanute juttu. Sel ajal, kui Indrek koolis käis ela ta kirikumehe juures. Seal käis vahest külas Milli linnast koos emaga. Indrek armus iseteadmata Millisse. Indrekule pakuti tööd vallakirjutaja juurde, poisile töö meeldis, kuid Andres ei tahtnud teda sinna lasta. Läks Hundipalu Tiidu juurde jutule. Arutasid ikka, et Vargamäe ja Hundipalust lähevad omad lapsed ära ning alles jäävad Oru lapsed. Kes haridust saavad lähevad ära. XXXVIII Indrek sai loa jääda vallakirjutaja juurde. Maret käis kodus abiks. Andres käis leeris. Ta
töökoorem õlgadel. Indrek pandi kooli, kus ta saavutas huvi lugemise vastu. Salaja luges ta isegi õdede raamatuid, kuid nendes kirjutatu oli talle raskesti mõistetav. Üle kõige meeldis talle aga ,,paavsti"- raamat, mille ta õpetaja vennalt lugeda oli saanud. Samuti meeldis talle kuulata õdede vestlusi ja laulmist. Eriti aga Mareti laulu, sest tema hääl meenutas talle ema häält. Liisi hääl meenutas Pearu arvates Krõõda häält. Vana lese kirikumehe juures korteris olles tutvus ta mehe lapselapse Milliga (sama nimi oli Riia kassil). Tüdruk õpetas ta õigesti liha praadima. See jäi poisile hästi meelde ning valmistas edaspidi liha alati nii nagu tüdruk oli õpetanud.Metsast jalutamast tulles peatusid nad surnuaia juures. Indrek oli tüdrukust lummatud. Õhtul lasi ta poisil oma juukseid nuusutada ning tahtis ka, et poiss ta pehmeid juukseid katsuks kuid tüdruku ema tuli koju ning ta pidi voodisse tagasi jooksma. Järgmisel
Mehed ja Riia siis piilusid kirstupraost sisse ja nägidki paari helkivaid siniseid silmi kirstus. Nüüd hakkas meestel matmisega kiire. Teel seoti veel kirst nööridega kinni. Surnuaias lasti Riial kolm korda mulda alla visata, kuid siis hüppas hauast välja must kass, sinised silmad läikimas ja jooksis haudade vahele minema, sinine suitsujutt taga, mis kohe kadus. Mehed olid hirmul ja kobisid kohe vankrisse ja minema, jättes Riia sinnapaika. Riia leidis aga kirikumehe naine sirelipõõsa alt magamast. Naine võttis Riia sülle ja viis ta koju.
mõnikümmend-mõnisada perekonda koos. See puudutas muidugi maapiirkond, linnades oli see tinglikum või puudus õldse. Maaasulates oi tavaline see, et eestlased kohalikku keelt ei osanud, oamvahel suheldi eesti keeles, kohaliku kultuuri aluseks oli siiski luteri usk ja eesti keel, 20 sajandi alguses enamikus eesti asundustes oli olemas ka eesti algkkool, samuti kohalikul algkkooliõpetajal oli veel kohaliku seltsielu juhi roll, samuti täitis kirikumehe funktsiooni- laste ristimine ja matusetalitused. Vahel ka need külad venestusid, kuid üldiselt ikkagi suudeti oma identiteeti säilitada. 22. Tööstus ja käsitöö. Tööstusliku pöörde algus. Tööstus 19. sajandi lõpupoolel. Käsitöö Tööstusliku pöörde algus- Oluline piirjoon 1820ndad ja 1830ndad aastad.- algas üleminek manufaktuuritüüpi ettevõtetest vabrikutüüpi ettevõtetele. Manifaktuur tugines valdavalt
muutusid tõlgendusaluseks või –vahenditeks kirjandusteostes. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Georg Müller (u 1570–1608) kirjutas jutlusi. Mülleri taust pole selge: on teada vaid, et tegutses Tallinna Pühavaimu kirikus. Ka ei teata, kust ta pärit on. Varem arvati, et on sakslane, aga näiteks U. Masing on seisukohal, et eestlane. Mülleri jutluste käsikiri publitseeris esmakordselt 1891 Willem Reimann. Selles teoses avaneb 16.–17.saj kirikumehe maailm, millega kaasneb sissejuhatus toonasesse vaimsusse. Jutlusekogumik kannab protestantlikku filosoofiat. Mülleri jutluste keele lugemine on raske, aga tänaseks on dokumendist täielik eestikeelne tõlge olemas. Mülleri kogumikus on rohkem kiriklik (kristlik sisu tuleneb žanrist) kui Russowi kroonikas, mis oli märgatavalt ajaloolisem. Mülleri kogumiku sõnum on karmim. Russowi kroonikas tungis ka protestantliku kirikuõpetaja moraal läbi
näidata. Talvel tuldi ka Maretile kosja. Peigmees oli tisler, kes oli paremast jalast vigane ja kes jällegi ei olnud Andresele meelejärele, sest ei olnud peremees. Lõpuks andis Andres siiski järele. 27. Indrek (XXXVIII ptk.) Indrek käis talviti noore köstri juures koolis. Mõnikord juhtus nii, et ta üldse ei vaadanud, mis teised liumäel tegid, vaid süvenes mõne raamatu lugemisse. Kaks esimest aastat köstri juures koolis käies oli Indrek vana lese kirikumehe juures korteris. Neil oli tütar Milli, kes oli päris preili. Indrek sai temaga sõbraks. Teise kooliaasta kevadel, kui Andres läks poega köstri juurest koju tooma, ütles köster Andresele, et ta paneks poisi linna kooli. Kui kord vallakirjutaja endale abilist otsis, siis soovits köster Indrekut. Indrek läks mõneks päevaks sinna proovile. Siis läks Andres Hundipalu Tiidult nõu küsima ja see arvas ka, et Indrek tuleb kirjutaja juurde tööle lubada. Rukkilõikuse ajal sai vana
annaabi.ee 
