Maalikunst Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid Pühakulood Kuradi kujutused Punakaskuldne toon Kirikute siseruumides Mosaiigid Freskod Kuulsaim ikoonimaalija - Theophanes Kreeklane Sündis Bütsantsis Tegutses Venemaal Loomingus avaldub: keskaja aketismi vastuolulisus Ilmalike sugemete tungimine kirikukunsti Teostest on säilinud: Novgorodi lunastaja kiriku freskod Moskva Kremli Blagovestsenski katedraali ikoonid Vladimiri Jumalaema ANDREI RUBLJOV: Apostel Pavel Püha Kolmainsus Tänan kuulamast!
läbi jumalanteenistusega ühendatuna kirikuseinte vahel. Viimasel ühtse kiriku ajal (a. 787) peetud ja ortodoksse kiriku poolt tunnistatud kirikukogul otsustati lubada ikoonide austamine. Otsus tähendas seda, et ei kummardata pilte, vaid austatakse neil kujutatud pühakuid, kellelt palutakse eestpalveid. Usu ja õpetuse õige ja kirikuisadelt päritud seletuse juurde kuuluvaks peetakse kogu jumalateenistuslikku elu, palveid, paastumist ja kogu kirikukunsti ühes ikoonidega. See rikastab ja eristab bütsantslikku kirikut märgatavalt lääne omast.
konsoolid, kapiteelid, jne). Skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole - hakati üksikuid figuure seinast eraldi seisvatena välja raiuma, vabaskulptuurini siiski ei jõutud, kuigi kõrggootika ajal polnud figuurid enam vaid arhitektuurilise tähenduse ja eesmärgiga. Rüütlilüürikast inspireerituna algas naisekujude loomine, see kandus Maarja kultuse kujul ka kirikukunsti. Saksamaa skulptuuri eritunnuseks oli ülim tõepärasus, kujutati ka inetust. Kirikutesse pandi piiblitegelastele lisaks ka valitsejate ja suurannetajate figuure. Kujutati ka traagilisi sündmusi ja õhkkonda - sõdu, katku laastavat mõju, tuleriitu. Maal Kuna gooti katedraalides oli väga vähe seinapinda, polnud võimalik ka ulatuslikult viljeleda seinamaali. Õisengu saavutas aga klaasimaal - värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil
- Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas - 425 a. asutatakse Konstantinoopolisse esimene ülikool - Bütsants suhtus kultuuriliselt mahajäänud Lääne- Euroopasse üleolevalt ja vaenuga - Slaavi aladele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa) avaldas Bütsants eriti mõju. Nad võtsid üle õigeusu, slaavi tähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios( slaavi tähestik e. kirillitsa). Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kirikukunsti (ikoonid, kuplid, mosaiik) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale, Konstantinoopoli Hagia Sofiast katedraali eeskujul püstitati Kiievisse ja Novgorodi Sofia peakirikud - Geograafias olid hästi tuntud Idamaad - Kosmas Indiassesõitja (6. saj) arvab, et Maa on lame nelinurk, umber ookean, peal taevavõlv Kordamiseks · Keskaja algus, lopp
Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääsitöö alaste oskuste arendamine oli igas peres tähtis. Tööriistad, vahendid, kehakatted, jalanõud, mööbel. Eesti rahvakunstis tugines kõik eelkõige otstarbekusel. Esteetiline pool kajastus eelkõige ornamentikas ehk kirjas, mis võis kanda kindlat sõnumit või teavet ja mida võis mõista üksnes selle kasutaja. · Ornamendikunstis oli roll ka kirikukunstis. Kasutati kirikukunsti elemente, kasutati rõngasriste. · Naiste ehted ja rõivastus kaunistati, samuti igapäevased esemed. · Kodune käsitöö oli olulisel kohal, eriti just talvisel perioodil. Igasugused puu- ja nahatööd, villa- ja lina töölemine. · Linnades koondusid saklastest käsitöölised tsunftidesse (käsitööliste ühingud). Nad ei laskunud eestlasi nendesse tulla. Tekkisid tsunftijänesed, kes läksid mõisadesse tööle. Tekkisid uued käsitööoskused ja uued tehnikad
3. korrusel on eesti kunsti klassikakogu ja nii-öelda rahvuslike sümbolite kogu. 4. korrusel on Nõukogude Eesti ja tänapäeva alternatiivse kunsti kogu. 5. korrusel on galerii ja lugemisnurk. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele). KOGUD Eesti Kunstimuuseumi ligi 55 135 kunstiteosest koosnevat kollektsiooni tutvustatakse järgmistes filiaalides: · muuseumi vanakunsti kogu haruldasi kirikukunsti näiteid keskajast barokini (13.18. saj.) ja tsunftide, gildide, kirikute ning Mustpeade Vennaskonna hõbevarasid Niguliste Muuseumis; · 16.20. sajandi Euroopa ja Vene kunsti pärleid Kadrioru lossis ja Johannes Mikkeli poolt muuseumile kingitud hinnalist 16.20. saj. Lääne-Euroopa, Vene ja Hiina kunsti kogu Mikkeli muuseumis Kadrioru Kunstimuuseumi hoonetes; · eesti ühe mitmekülgsema kunstniku Adamson-Ericu (19021968)
Vastrenoveeritud kirik langes tulekahju ohvriks 1982. aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. 2. Miks sai ta sellise nime? Sellepärast, et kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. 3. Millal sai Nigulistest muuseum? Alates 1984 4. Milline ja mis aegne kunst on seal eksponeeritud? Kogud? Niguliste muuseumis on välja pandud Eesti Kunstimuuseumi kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist – kesk- ja uusaegse kirikukunsti kogu ning reformatsioonijärgne kirikukunst 16.–17. sajandist. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. 5. Millal avati hõbedakamber ja mis on sinna paigutatud? Too näited ja lisa võimalusel pilte. 2001. aastal avati hõbedakaamer
ja stiiliperioodide voolavat ajalugu. Hoone üldilmes domineerib 15. sajandisse ulatuv kolmelööviline basilikaalse lahendusega pikihoone ja polügonaalne kooriosa, neljatahuline torn barokk-kiivriga, keskaegsed pühakute- ning hilisemad hauakabelid. 1944. aasta 9. märtsi ööl toimunud pommitamise tagajärjel jäi Niguliste aastakümneteks varemetesse. Pikaajaliste taastamistööde järel avati siin 1984. aastal muuseum-kontserdisaal, 2005. aastast Niguliste Muuseum. Ajaloolise kirikukunsti muuseumina tegutsev Niguliste eksponeerib ning tutvustab kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti paremikku Eestis. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. Ekspositsioon on koostatud Eesti Kunstimuuseumi
Hoone üldilmes domineerib 15. sajandisse ulatuv kolmelööviline basilikaalse lahendusega pikihoone ja polügonaalne kooriosa, neljatahuline torn barokk-kiivriga, keskaegsed pühakute- ning hilisemad hauakabelid. 1944. aasta 9. märtsi ööl toimunud pommitamise tagajärjel jäi Niguliste aastakümneteks varemetesse. Pikaajaliste taastamistööde järel avati siin 1984. aastal muuseum-kontserdisaal, 2005. aastast Niguliste Muuseum. Ajaloolise kirikukunsti muuseumina tegutsev Niguliste eksponeerib ning tutvustab kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti paremikku Eestis. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. Ekspositsioon on koostatud Eesti Kunstimuuseumi kogudesse
raamatukogu ja rahvamaja. Aastatel 1960–1995 asus hoones Obinitsa sovhoosi kontor. Alates 2004. aastast on Evar Riitsaar rajanud hoonesse galerii Hal’as kunn. 4. Eesti Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud muuseum, mis kogub ja tutvustab eesti kunsti keskajast tänapäevani. EKM-i kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum. Ajaloolist kirikukunsti eksponeeritakse Niguliste muuseumis, 16.–20. sajandi väliskunsti Kadrioru kunstimuuseumis, Johannes Mikkeli kunstikogu Mikkeli muuseumis, eesti 20. sajandi modernistliku kunstniku Adamson-Ericu loomingut tema isikumuuseumis ning eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani Kumu kunstimuuseumis. Pärast Noor-Eesti suurt kunstinäitust Tartus 1910. aastal hakati arutama alusepanekut eesti kunsti muuseumile. Mõtte
Kunsti tellijaks oli kodanlus. Nõuti peamiselt väikeseformaadilisi maale, mis olid mõeldud tagasihoidlike eluruumide kaunistamiseks. Üldiselt ei olnud kunstnik sõltuv rikastest tellijatest, nagu see oli iseloomulik õukonna juures töötavate maalijate puhul, vaid ta müüs oma kunsti vaba kaubana. Seega ka kunstniku positsioon ühiskonnas oli mõnevõrra teistsugune kui kuningavõimuga maades. Määravaks teguriks uueilmelise kunsti kujunemisel Hollandis oli ka vanade kirikukunsti aluste purunemine koos katoliku kiriku võimu langusega. Kalvinism oli oma olemuselt kunsti vastu ükskõikne ja kirikuid ei kaunistatud rohkete maalide ja skulptuuridega. Sellest tingituna levis religioosne temaatika hollandi kunstis palju kitsamalt kui katoliiklikes maades. Hollandlased eelistasid sellele igapäevasema ja neile lähedasema eluringi kujutamist. Nende ilumõisted olid seotud mitte ülevate ideaalkujudega, vaid reaalse tegelikkusega. Lihtsa portree