eelkõige renessansskunstnikud Botticelli, Raffael jt. Rubens, kes oli antiikkunsti tundja ja koguja, asetas traditsioonilise motiivi liikuvasse baroksesse vormikeelde ning esitas kolme elusuurust akti kui hümni naiselikkusele. ,,Kristuse ristilt mahavõtmine"(1608-1612) Rubens sai tellimuse selle altarimaali valmistamiseks 1608. Aastal vibuküttide gildilt, kelle kaitsepühakuks oli Kristuse kandja Püha Kristoforus. Kuna Trento kirikukogust saadik oli altarite keskmistel tahvlitel lubatud kujutada vaid Kristuse figuuri või teisi Uuest Testamendist pärit tegelasi, näeme Püha Kristofust triptühhoni välisküljel. Tema elulugu ei ole edasi antud mitte Piiblis, vaid erinevates legendides.Kristuse ristilt mahavõtmist kujutavat keskmist tahvlit ääristavad altari pidupäevaküljel pildid Maarja külastusest ning annetusest templis. Kõiki stseene ühendab ikonograafiliselt Kristuse kandmise teema.
Katoliku kirik austab ida-õigeusu kirikuid. Mõnedele erinevustele vaatamata tunnistavad ida-õigeusu kirikud kõiki põhilisi uskumusi ja pärimusi, mis olid kujunenud rooma-katoliku kirikus kuni eraldumiseni 1054. aastal. Nad pühitsevad kõiki sakramente ning neil on õiguspärane hierarhia ja preesterkond. Põhiline erinevus seisneb suhtumises paavsti rolli, kellel nende väitel ei ole otsustamisõigust kogu kiriku üle. Otsustavaid samme taasühinemise suunas on astutud Vatikani II kirikukogust peale. MILLINE ON KATOLIKU KIRIKU SUHE ENAMIKU PROTESTANTLIKE KIRIKUTEGA? [KKK 817-819] Kirik tunnustab, austab ja kiidab heaks kõik, mis meil on ühine enamiku protestantlike kirikutega: usk Jumal Isasse, tema Pojasse Jeesus Kristusesse ning Pühasse Vaimusse; Piibel kui elav Jumala sõna; palve ja armuga täidetud elu, usk, lootus ja tegev armastus ning muud Püha Vaimu annid; ristimine; Issanda viimse õhtusöömaaja meenutamine; töö Jumala riigi heaks ning selle
Nad olid usutunnistuselt kristlased, kuid sageli hoolitsesid nad ise oma hingeõnnistuse eest, lugedes omi palveid ja korraldades rituaale. Begiinide hulgast kerkis esile naisjutlustajaid, mis ei meeldinud meesautoriteetidele. Suurem osa begiinidest tunnustas siiski kohalikke autoriteete, kes neid sageli kaitsesid, kuigi kiriku keskvõimu arvates ei täitnud nad oma ülesandeid vajaliku hoolega. Alates 1233. aastal peetud Mainzi kirikukogust oli kirik püüdnud saada preestrite valve alla naisi, kes eraviisiliselt sidusid end puhtusega, minemata siiski kloostrisse. Begiiniühistud olid hästi organiseeritud ja neis tehti hoolega tööd. Ühistud asutasid töötube ja moodustasid ühinguid, nad pidasid edukalt nõu linnadega maksukoormuste kergendamise ja teatud ametitega tegelemise õiguse üle. Konkurentsi ette seatud gildid astusid tihti begiinide majandusliku tegevuse vastu välja.
armulaud emakeeles ja mõlemal kujul) (Bieritz 2004: 498; http://justus.anglican.org/resources/bcp/Communion_1548.htm), siis katoliku kirikus langetati see otsus alles Vatikani II kirikukogul (toimumisaastad 19621965). Põhjus, mis katoliku kirikus jagati armulauda ainult leiva kujul, seisnes aukartuses püha vere ees, aga ka hirm, et mõni tilk võib kogemata maha loksuda. Mõnel pool olid ainult leiva jagamisel hügieenilised põhjused. Alates Vatikani II kirikukogust jagatakse armulauda mõlemal kujul ka koguduseliikmetele. Seda küll väiksemates ringides näiteks laulatusel. (Frieling 1991: 26) Katoliku kiriku artiklites ,,See on meie usk" kirjutatakse aga: ,,Võtta vastu Jeesus leiva "kujul" või veini "kujul" tähendab võtta vastu kogu Kristus, kuna ta on täielikult kohalolev mõlemas elemendis. Kuid armulaua söömaaeg kui märk on täiuslikum, kui võtame Teda vastu mõlemal kujul."3
tuli breviaare –ükski neist ei saanud keskajal üldkehtivaks. Kirikuisand b. Jus novum – 9. saj c. Jus novissimum – 16. saj Koodeksist lähtudes jus vetus (enne koodeksit) jus novum (koodeksi õigus, jus codicis) 1. Varajane periood - kuni 324.a. 2. Kanooniline õigus Rooma õiguse ja kultuuri piirkonnas - 325 - 692 (Nikaia kirikukogust kuni Trullo kirikukoguni (Trullanum). Tugevnes rooma õiguse mõju kujunevale kanoonilise õigusele, sai alguse kiriku integreerimine keisririigi struktuuridesse, mille ulatus on Idas ja Läänes erinev. 3. Hommiku- ja õhtumaise mõtteviisi kujunemise periood - 692 – 1054. 692.a. toimunud Trullo kirikukogu järel jäi kiriku ühtsus, samuti kanoonilise õiguse ühtsus veel püsima, kuid arengutendentside erinevus Ida ja Lääne vahel järjest suurenes. Idas jäi
Justinianuse novelle), autoriteetne väljaanne 9. saj Konstantinoopoli patriarhilt Photiuselt • läänes Dionysius Exiguus (u. 600) – võttis kasutusele AD • Itaalias kirjutati üles ja tõlgiti kirikukogude otsuseid • Aafrikast tuli breviaare jne. Ükski ei saanud keskajal üldkehtivaks. 1. Varajane periood - kuni 324.a. 2. Kanooniline õigus Rooma õiguse ja kultuuri piirkonnas - 325 - 692 (Nikaia kirikukogust kuni Trullo kirikukoguni (Trullanum). Tugevnes rooma õiguse mõju kujunevale kanoonilise õigusele, sai alguse kiriku integreerimine keisririigi struktuuridesse, mille ulatus on Idas ja Läänes erinev. 3. Hommiku- ja õhtumaise mõtteviisi kujunemise periood - 692 – 1054. 692.a. toimunud Trullo kirikukogu järel jäi kiriku ühtsus, samuti kanoonilise õiguse ühtsus veel püsima, kuid arengutendentside erinevus Ida ja Lääne vahel järjest suurenes
2. mitte mingeid järeleandmisi protestantlusele Peale jäi otsus mitte anda järele protestantidele. Selle asemel toodi sisse muudatusi katoliku kiriku korraldusse: · Indulgentside müügi lõpetamine (1559) Kõik indulgentse sisaldavad raamatud lisati keelatud raamatute nimekirja. Laiemas mõttes keelati kõik, mis katoliku kirikut kritiseerisid, kuid kõike ei suudetud siiski hävitada. · ,,Paavst ei eksi" Kinnitati paavsti ilmeksimatus. Kui paavst oli eksimatu, oli ta ka kirikukogust tähtsam ja võis seega nende otsuseid muuta. · ,,Kõik protestandid on ketserid" Inkvisitsioonikohus pidi reformatsiooni vastu võitlema. · Jesuiitide ordu 1540ndatel tekkis jesuiitide ordu uus vaimulik ordu. Looja oli Ignatius Loyola. Ta nägu pühakuid oma nägemustes ja tahtis katoliku kirikut teenida elu lõpuni, et ise ka pühakuks saada. Ta läks Palestiinasse misjonäriks, kuid tulutult. Ta omandas
esmane kiriklik aukandja võimaldas Lääne kirikus iseseisvat õiguslikku arengut. KANOONILINE ÕIGUS 1. Kanoonilise õiguse periodiseering Antud periodiseering ei ole kaanon, kuid peaks iseloomustama rooma-katoliku kiriku õigusliku arengu iseseisvust, tuues ühtlasi välja ilmaliku ja kanoonilise õiguse omavahelised suhted Lääne kultuuriruumis. . 1. Varajane periood - kuni 324.a. 2. Kanooniline õigus Rooma õiguse ja kultuuri piirkonnas - 325 - 692 (Nikaia kirikukogust kuni Trullo kirikukoguni (Trullanum). Tugevnes rooma õiguse mõju kujunevale kanoonilise õigusele, sai alguse kiriku integreerimine keisririigi struktuuridesse, mille ulatus on Idas ja Läänes erinev. 3. Hommiku- ja õhtumaise mõtteviisi kujunemise periood - 692 1054. 692.a. toimunud Trullo kirikukogu järel jäi kiriku ühtsus, samuti kanoonilise õiguse ühtsus veel püsima, kuid arengutendentside erinevus Ida ja Lääne vahel järjest suurenes. Idas
annaabi.ee 
