Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat".
Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat".
Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised, sarnased süzeed). Rüütlikirjandus mitte ainult ei võtnud ainest päris elus vaid kujundas seda ka ise.
Daamikultus - läbis rüütlikirjandust keskse motiivina. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami, kelle kõikidele soovidele ta vastuvaidlematult allub, kinnitades oma jäägitut truudust. Rüütlikirjanduse tähtsus - tõstes esiplaanile daamikultuse ja armastuse teema, tähistas rüütlikirjandus ühtlasi jõulist nihet maise ja ilmaliku elutunde poole, eemale kirikudogmadest ja askeesist. Samas rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütelkonna kombestikku ja elunorme, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja. Trubaduurid - uut tüüpi, enamasti aadelkonnast pärit laulikud keda kutsuti nii Lõuna-Prantsusmaal. Trubäärid - laulikud Põhja-Prantsusmaal. Arturi-romaanid - kujutatakse kuningas Arturit ja tema rüütelkonda nii nagu kuuluksid need truvääride kaasaega.
kaasaegsetele kui ka hilisemate aegade lugejatele tihti siivutu tundunud. Ta näitab inimeste intiimelu enneolematu avameelsusega, olles vaba varasemast askeetlusest. _____________________________________________________________________________ _ Renessansiks nimetatakse muurangulist pööret looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole, mis toimus eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI saj. See tähendas ka inimese isiksuse vabanemist keskaja kirikudogmadest ja inimese individuaalsuse rõhutamist. Autorid/Teosed Dante peoteos ,,Jumalik komöödia". Teos kujutab patuse inimese hinge rännakut teispoolses elus, jagunedes kolmeks osaks: ,,Põrgu", ,,Puhastustuli", ,,Paradiis". Cervantes mõõtmatu sammu edasi uuemate aegade romaani poole tegi XVII saj. Hakul hispaania kirjandusgeenius Miguel de Cervantes. Saavedra oma peoteoses ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". See on maailmakirjanduse üks humoristlikumaid romaane ja nagu
, keda kutsuti o Põhja-Prantsusmaal truväärideks o Lõuna Prantsusmaal trubaduurideks Rüütlikirjanduse liigid 1. Jutustuslikud värssteosed.Rüütliromaan 2. Lüüriline luule.Rüütliluule. Rüütlikirjanduse teemad: o Armastusteema. o Rüütlite kombestiku ja elunormide kujutamine. Tähtsus. 1. Keskaegne kirjandus kaotas anonüümsuse.Autor teada. 2. Kirjandus nihkus ilmaliku elutunde poole ja eemale kirikudogmadest. 3. Jäädvustas rüütlite elu ja kombestiku 4. Kirjanduse ühiskondlik mõju suurenes. 5. Tõi kultuuri uue joone: austuse naise kui isiksuse vastu. Ehkki rüütlikirjandus sai põhimõjutused Prantsusmaalt, arenas see edasi mujal Lääne-Eüroopas.Eeskätt Saksamaal ja Inglismaal. 4.Rüütliromaan Koos rüütlikirjanduse tekkimisega 12.saj.arenas sealt välja üks kirjanduse alaliike rüütliromaan, mille tunnused on: o Rüütellikud kangelased o Seikluslikkus, vaprus
rebaseromaaniks. Peategelaseks rebane (kaval tüssaja). Selles peitub keskaegne sümboolika . loomamaskide taha peitus tollane ühiskond. IV Renessanss 1. Miks renessansiajastul on selline nimetus taassünd? Kuidas sa iseloomustad seda aega? Renessansiks nimetatakse murrangulist pööret looduse, loomulikkuse, teadmiste ning vabamate inimsuhete poole, mis toimus Lääne-Euroopas 14-16. sajandil. See oli ka inimese isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmadest ja inimese individuaalsuse rõhutamise aeg. 2. Milliselt maalt sai humanism alguse, millisel sajandil? Humansimi algas kõige ulatuslikumalt hiliskeskajal Itaalias (14.-15. saj) ja levis mujale Euroopasse varauusajal (16.saj). 3. Milles seisneb humanistlik õpetus? Humanistlik õpetus tähendab inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest, vastuseisu nii kirikule kui ka seisuslikule ahistamisele. 4. Nimeta kuulsamaid humaniste-kirjanikke(5)?
Courtous peen, viisakas, seltskondlik elu, käis ainult õukonnas Hakkas arenema Lääne-Euroopas rüütlite õukondades 11.saj., eriti mõjukas oli 12.saj. Hakati sel ajal rüütliks lööma. Aristokraatia. Rüütlikirjandus on õukonnakirjandus: õukonna normid, peened kombed, ideaalid. Teemad olid üsna piiratud Ainestik ja teemad: · Armastus · Avantüürid seiklused, ise ronitakse jama sissse vms · Naudingud · Eemaldumine kirikudogmadest, maine tunnetus · Väga palju fantastikat, muinasjutulisust Kesksed ideaalid: · Kangemasideaal kõige tähtsam on au · Esteetiline ideaal kombed, haridus, etikett, daamikultus · Võitlev kristlus Provansaali luule: · Kurtuaasse kirjanduse algus Prantsusmaal · Provanssaalikeelne lüürika · Autorikirnajdus: trubatuurid, truväärid,(prantsusmaa), minnessingerid(saksamaa)
antiikskulptuuridega on Püha Jüri aga enam individualiseeritud ja psühholoogiliselt rikkam. 17 7. RENESSANSI KIRJANDUS Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumatud kirjanikud olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat". Kunstilise zanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose
esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. · Võitlus polovetsidega on õilis ja seda võimendavad loodus, loomad ja taimed. · Eepos vajus erandliku teosena kauaks unustuste hõlma, trükiti 19. sajandi alguses alles uuema vene keele tõlkes. 4. Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) · Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. · Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. · Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks · Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised, sarnased süzeed). Rüütlikirjandus mitte ainult ei võtnud ainest päris elus vaid kujundas seda ka ise.
annaabi.ee 
