Friedebert Tuglas 1886-1971 Kristjan Pille 11.klass Friedebert Tuglase ametid • kirjanik • tõlikja • toimetaja • ajakirjanik • kirjandusteadlane • kirjanduskriitik Elukäik • Sündis 2.märtsil Tatumaal Ahja mõisas. • Kanepi kihelkond, Kirepi mõis • 1897-1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis • 1901-1903 õppis Tartu linnakoolis • 1904-1905 õppis H. Treffneri gümnaasiumis • 1906-1917 pagulasaastad Elukäik • 1917 asus elama Tartusse • Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) • 1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele • Suri 15. aprillil 1971. aastal Looming • Realistlikud teosed: • 1905 novell “Hingemaa” 1908 poeem “Meri”
F.Tuglas (1886-1971) Tuglas oli : *prosaist *kriitik *tõlkija *kirandusteadlane Tuglas on öelnud : ,,Kirjaniku looming on ju avaram, kui ta biograafia. Kuid päris tõelisel põhjal baseerub see looming ikkagi tolle biograafia ulatuses. Seejuures siiski mitte unustada : ka tähelepanu, uurimuslik süvenemine ja fantaasia kuuluvad samuti biograafiasse. " Elukäik. *Friedebert Mihkelson sündis 2, märtsil Tartumaal Ahja mõisas. *Kanepi kihelkond, Kirepi mõis (teine kodu) *1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis *1901 asus elama Tartusse *1901-1903 õppis Tartu linnakoolis *1904-1905 õppis H.Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa"
vananes koos teistega. Raamatu alguses toodi ta alles külla, ta oli uus ja uhke. Raamatu lõppedes oli temast saanud roostes rauk, kes lihtsalt vedelema jäi. Teoses leidsin ka sarnasusi „Tõe ja õigusega“. Mõlemas teoses oli tegu kahe talu omavahelise kemplemisega (Taaveti ja Pauli soov üksteist üle trumbata) ning ka võitlus maaga (selles teoses oli vaenlaseks savi). Raamatus oli ka naljakaid sõnamänge, näiteks „Taavet laskis paar aastat tagasi ühe jutuka sulase, Kirepi poisi, pikema jututa lahti ja maksis talle kahe nädala palga ette“ (lk 43).
vananes koos teistega. Raamatu alguses toodi ta alles külla, ta oli uus ja uhke. Raamatu lõppedes oli temast saanud roostes rauk, kes lihtsalt vedelema jäi. Teoses leidsin ka sarnasusi „Tõe ja õigusega“. Mõlemas teoses oli tegu kahe talu omavahelise kemplemisega (Taaveti ja Pauli soov üksteist üle trumbata) ning ka võitlus maaga (selles teoses oli vaenlaseks savi). Raamatus oli ka naljakaid sõnamänge, näiteks „Taavet laskis paar aastat tagasi ühe jutuka sulase, Kirepi poisi, pikema jututa lahti ja maksis talle kahe nädala palga ette“ (lk 43).
Soomusrong nr. 2 saigi 2 korda pihta, üks tabamus läks vedurile. Suri vedurijuht Villmann. Kapten partsi käsul tuli kohale rong nr. 3 ning rong nr. 2 tõmmati tule alt välja. Soomusrong nr. 2 Elvasse veetud, ülemjuhataja kõne kuulatud, läks soomusrong nr. 3 lõnuapoolsele raudteeliinile valvet pidama. 23. jaanuaril alagas uus pealetung, kus osalesid kõik 4 tolleaegset Eesti soomusrongi. See oli mustpäev soomusrongideohvitseridele lahingus Kirepi juures langes soomusrongide nr. 1 ja 3 dessantide üldjuht staabikapten Jüri Ratassepp, surmavalt sai haavata staabikapten August Vollmann ja leitnant Georg Eduard Roosmann. Vigastada sai kapten Parts, kes sai kuulihaavast veremürgituse ning sai terveks alles aprillikuu lõpus. Mindi edasi Valga poole. 30.-31. jaanuar olid soomusrongid raudteesildade prandusel Sangastest lõuna pool. Väike-Emajõe sillast kuni Rautina oja sillani olid punalätlased
Taavet pole pasunavirtuoos, aga üht-teist oskab: ,,Kodumaad", hümni, leinaviise. Taavet 32a Vanad peremehed pole iseseisvusest sugugi nii vaimustatud kui noored. Kuldrubla on nad ära rikkunud. Vabadus on nende jaoks kõigepealt talu hea käekäik, ei enamat. Jüri sai ilmasõjas surma. Naised on Aiastel alati meeste varjus, sama ka Roosi puhul, olgugi, et ta taluperenaiste ajakirja loeb, seltsimajas käsitöökursustel käib. Kirepi poiss-jutukas sulane, kes oli Roosiga tiiba hakanud ripsutama. Roosi tundis Taaveti vastu pigem tänu, et perepoeg oli ta ootamatult teenijaseisusest päästnud. Ent kõigest hingest püüdis oma mehele meeldida. Roosil pole naljasoont, nagu enamikul naistest. Tema elus on nii mõnigi asi läinud sootuks teisiti kui kavatsetud. Vahel pühib ta köögis või rohtaias põllenurgaga silmi õnnelik perekonnaelu on ta niikaugele viinud (Krõõt, Mari Vargamäelt)
suurematest teatritest. Pikemat aega oli siin seltsimajas koorijuhiks Juhan Simm. Aleviperioodil ei olnud seltsi ja – maja roll küll nii energiline kultuurielus, kuid kahtlemata etendas see keskset rolli kohaliku kultuurikeskusena. Tuletõrjeseltsil oli liikmeid ligi kakssada ja seltsile kuulus: maja, 3 pritsi, 1 mootorprits, tuletõrjeauto ja puhkpillikogu. Seltsi vara hinnati üle 3 miljoni sendi. Elva tuletõrjujate piirkonnas asusid Elva, Uderna vald ja Kirepi vald. Agarasti korraldati mitmesuguseid üritusi ning loteriisid, mille tulu läks varustuse ostmiseks. („Elva Elu“) Kultuuri- ja hariduselu: Et Elva püsis tihedas kokkupuutes Tartuga, siis sai käidud teatrit vaatamas ja meelt lahutamas suures osas Tartus. Kõige tähtsam aateline selts Elva aleviperioodil oli eelmainitud Elva Vabatahtlik Tuletõrjeselts. Teine tähtsam selts oli Haridusselts, mis oli asutatud 1922. aastal. Haridusselts alustas ülienergiliselt
FRIEDEBERT TUGLAS (1886-1917) Friedebert Mihkelson sündis Tartumaal Ahja mõisas. Puussepast ise edutati varsti aidameheks ja karjaravitsejaks ning pere elas suhteliselt lahedais oludes. Ahja mõisa keskus jäi tulevase kirjaniku kasvukeskkonnaks tema üheksanda eluaastani ja andis hiljem ainet "Väikese Illimari" kirjutamiseks. Ahjalt siirdusid Mihkelsonid Kanepi kihelkonda ja seal Kirepi mõisa. Neidki paikkondi tuntakse oma loodusilu poolest. Aastail 1897-1900 õppis Friedebert Mihkelson Uderna ministeeriumikoolis. "Meeles tärganud mõttekujusid" sõnastamas, teisiti öeldes kirjanduslikke katseid tegemas mäletab ta end seestsaadik, kui oli kirjaoskuse kätte saanud. 1901. aastal asus ta ühes vanematega elama Tartu, õppima sealses linnakoolis ja end kultuuriellu sisse töötama. Juba samas aastanumbris tulid trükiristsed jutustusega "Siil" "Lastelehes".
aasta kevadel laiali saatsid. Saksa okupatsiooni lõppemisel sama aasta 10. novembril astus Jonson uuesti, nüüd juba neljandat korda sõjaväkke. Ta määrati formeeritava .ratsapolgu ülemaks. 27. detsembril läksta oma polguga tolleks ajaks päris Tallinna lähedale jõudnud Viru rindele; võitles hiljem ka Lõuna-Eestis ja Lätis. Oktoobris 1919 ülendati alampolkovnikuks. Vabadussõja lõppedes autasustati teda Vabadusristiga II/2 ja I/3; ta sai 225 000 marka ja Kirepi mõisasüdame Lõuna- Tartumaal. Läti valitsus autasustas teda Karutapja ordeni III järguga. Pärast Vabadussõda juhatas oma ratsapolku kuni 11. septembrini 1921, mil saadeti õppima Kindralstaabi Kursustele ( hilisem Kõrgem Sõjakool). 1923. aasta veebruaris ülendati koloneliks; sama aasta mais lõpetas ta Kindralstaabi Kursused ja saadeti juhtima oma endist väeosa, mis 1922. aastal oli nimetatud ratsarügemendiks. Selle kõrval hakkas Jonson 1923
Palju esineb groteski (liialdatakse välimuse puhul, palju on puuetega inimesi). Kangelane on üksik. Lõppevad traagiliselt. Looduse poetiseerimine (eksootika). Palju on niinimetatud juhuslikke kokkusattumisi. Prosper Mérimée "Carmen"... 13.2 Fr. Tuglase elu ja looming, ühe novelli analüüs 18861971 Friedebert Mihkelson sündis Tartumaal Ahja mõisas. Isa puusepp, hiljem aidamees. Majanduslik olukord suht hea. Hiljem siirduti Kanepi kihelkonda ja sealt Kirepi mõisa. 18971900 õppis Uderna ministeeriumikoolis. 1901 asuti perega Tartusse elama, õppis sealses linnakoolis, samal aastal ilmus ,,Siil" ning algas ka sõprus Suitsuga. Edasi astus ta Treffneri gümnaasiumi, kust aga 1905 lahkus. Ta pidas kõnesid Tartu, Lääne ja Harjumaal ning pandi Toompea vanglasse, kust vabanedes kadus maapakku Soome (190617). Mitu talve veetis Pariisis, lühemat aega peatus ka Münchenis ja Genfis. Rändas mööda Itaaliat, Hispaaniat, Skandinaaviat ja Belgiat
Räpina poole, üle Kambja ja Kanepi Võru suunas ja piki raudteed Tartust Valga peale. Esimeses kahes suunas PA eriti vastupanu ei osutanud. Edasiliikumist takistasid eelkõige talvetingimused. Ägedamad lahingud vaalandusid piki Tartu-Valga raudteed. 17.01 võtsid soomusrongide dessandid enda kätte Elva. Paraku jõudsid punased enne Elva jõel oleva raudteesilla õhku lasta. Rongid jõudsid Elvasse alles 20.01. järgmistel päevade ägedad lahingud Elvast lõuna pool. Underna, Kirepi mõisate pärast, siis soomusrongidel juba päris tõsised kaotused. Laidoner tuli isiklikult Elvasse. 25.01 vallutati Rõngu alevik, seejärel Puka raudteejaam ning 27.01 jõuti välja Sangastesse. 27.01 kindralmajor Martin Wetzer (see, mis juba enne oli). Ajakaotus.Wetzer ei tundnud üldse Eesti olusid, kuid talle allutati kogu Lõunarinne. Tema käsutuses löödi 3 löögigrupeeringut. Wetzer jõudis anda pealetungikäsu 30.01ks. 05.11.2008 Hans Kalm. Wetzer. Puskar. Kalm. ...
annaabi.ee 
