Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau KERGVAHESEINAD KIPSPLAADIST Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. KIPSPLAADI VALMISTAMINE JA KASUTUSKOHAD LK 3 2. KARKASSI TÜÜBID LK 3 3. KONSTRUKTSIOONIDE ÕHUHELIISOLATSIOON LK 4 4. LADUSTAMINE LK 4 5. NÄIDE KARKASSISÜSTEEMI PAIGALDAMISEST LK 5 6. KOKKUVÕTE LK 8 7
............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................13 2 1 SISSEJUHATUS Uurides internetist erinevaid võimalusi siseseinte katmiseks, leidsin kaks põhilist, millest ma ka oma töö kirjutasin. Seinad siis üldiselt valmistatakse kipsplaadist, mis on plekk-karkassile ehitatud ning soojustuseks ja helitõkkeks on vill vahel. Kips on üldkasutatav ning kõigile tuntud ehitusmaterjal. Kattematerjalidest kõige populaarsem on tapeet. Ajapikku on tapeetide valik kasvanud meeletult. Tänapäeval on lausa võimalik enda soovi järgi tapeet lasta teha. Samas on valik ka nii suur, et keegi leiab ikka endale meelepärase tapeedi. 3
.............................................................................................................. 11 Ripplagedega on võimalik saavutada erinevaid eesmärke, olgu nendeks siis ruumide parem akustika, suurem niiskuskindlus, isolatsioon või hügieenilisus. Samuti saab ripplaega peita kõik ruumi laes olevad torustikud, juhtmestikud, agregaadid ning ka koledaks muutunud vahelae. Samas säilib vajadusel neile ligipääs, sest moodulripplaeplaate on võimalik lihtsasti eemaldada ja kipsplaadist ripplagedes on võimalik kasutada vajadusel plekist või kipsplaadist hooldusluuke. Ripplagesid on kolme erinevat tüüpi:kinnised-, moodul- ja metallripplaed. Kinnised ripplaed Kinnised ripplaed ehitatakse tänapäeval põhiliselt kispplaadist. See on üks levinumaid laetüüpe, kuna võimaldab peita kõik ruumi laes paiknevad konstruktsioonid ja kommunikatsioonid ning säilitada samaaegselt ruumile monoliitse sileda (värvitud) lae.
Tagab klaassileda pinna ja sobib põrandakütte korral. Kihipaksus on 4-30 mm. weber.floor 4360 BaseFlow: Isevalguv ja isetasanduv põrandatasandussegu. Mõeldud betoonpõrandate tasandamiseks ja "kiirtäite" tegemiseks paksema kihina. Tagab piisavalt sileda pinna viimistlussegu ja parketi alla. Segu on pumbatav ning sobib põrandakütte korral. Kihipaksus on 20-100 mm. Remontsegud weber.vetonit 3300: Elastne, kiiresti kivistuv ja kiudusid sisaldav põranda remontsegu puidust, kipsplaadist jm. analoogsest materjalist põrandate tasandamiseks. Sobib ka vana PVC-katte peale. Sobib põrandakütte korral. Kihipaksus on 0-10 mm. weber.vetonit 4350 dB-plaano: Elastne ja kiudusid sisaldav põrandatasandus- ja remontsegu puidust, kipsplaadist jm. analoogsest materjalist põrandate tasandamiseks. Mõeldud helikindla vahelae ehitamiseks, 20-30 kiht jäiga villa peale. Sobib ka vana PVC-katte peale. Sobib põrandakütte korral
Modernse välisilmega saab murtud ka müüt, et ökomaja sobib ainult loodusse. Välisvoodrina saab kasutada palgipaneeli või püstlaudist, soovi korral ka kivivoodrit või neid omavahel kombineerida. Majanurkade kattena saab valida kattelauad, või massiivsest 165 mm liimpalgist palgiristid, kui on soov saada palkmaja välimust. Sisemise vooderdusena pakub Palktare kaasa kas palgipaneeli, mis annab palkseina välimuse, või loodusliku Fermacell kipskiudplaati. Viimane erineb tavapärasest kipsplaadist oma koostiselt (tavalise kipsplaadi kipsile lisatakse keemilisi sideaineid ning puudub tugevust andev paberikiht) ja vastupidavuselt, koosneb vanapaberist ja kipsist, mis veega ühtlaseks seguks segatuna pressitakse kõrgsurve all ilma keemiliste sidusaineteta plaadiks. Kipskiudplaat on tavalisest kipsplaadist kaks korda vastupidavam ja kannab ka ühekordse kihina väga suuri raskusi; see on löögi-, tule- ja niiskuskindel ning hea heliisolaator. Et hoiduda haigustest
PILET 2 1. Pindade pahteldamine Töökoha ettevalmistamine: Kaetakse uksed, aknad, teipimine. Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus. Vajalikud töövahendid: nõu segu segamiseks kui kasutatakse kuivsegu, puhas vesi, vispel segamiseks, pahtellabidaid. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Krohvipinna pahteldamiseks niisutatakse pind eelnevalt vesidisperisooniga, mis tagab parema nakkuvuse. Kipsplaadist seintel esmalt täidetakse kipsivuugid, kaetakse kruvipead täitepahtliga, seda 2 korda, kuna pahtel kuivab väiksemaks. Ennem teise kihi peale kandmist pinnad lihvitakse liivapaberiga. Siis tehakse lauspahteldus peenpahtliga. Betoonseinale kantakse jämedat pahtlit 2 kihti ja siis peenpahtel. Lagedele tehakse samamoodi lauspahteldus, lihvitakse. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud, tööline peab kandma normidega ette nähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid nt
· Kasutuskohad: haridusasutused, tervishoiuasutused, hotellid, hooned vaba aja veetmiseks, bürood, kauplused. 10 Kipsmoodulplaatidest ripplaed Tavaliselt toob sõna "kipslagi" esimesena silme ette sileda valgeks värvitud lae. Kuid kipsist ripplae ehituseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Ripplaena, mille funktsioon peaks olema varjata lakke paigaldatud kommunikatsioone, võimaldades neile vajadusel kergesti ligi pääseda, ei ole monoliitsena ehitatud kipsplaadist ripplagi just parim lahendus. Esiteks ei ole õige katta sellisel meetodil väga suuri pindu, kuna pole praktiliselt võimalik vältida materjalide hilisemast paisumisest või kokkutõmbumisest kipsplaatide liitekohtade pahtlisse ja värvikihti tekkivaid pragusid. Teiseks on lae taha pääsemiseks vaja lae sisse integreerida hooldeluugid, mis "risustavad" eesmärgiks olnud ühtlast pinda. Eriti ebaõnnestunud juhtudel on hooldeluugid kavandatud
1X15 mm plaat 30 min. • Mittekandva vaheseinana kuni EI 120 • Kandva vaheseinana kuni REI 30 • Kandva välisseinana kuni REI 30 • Teraskonstruktsioonide tulekaitse konstruktsioonina 30...120 min. • Gyproc GEK 13 plaat on Soomes eraldi heaks kiidetud kasutamiseks S3 ja S6 klassi varjendites. Temperatuuri tõus põlemiskatsel 2x13 mm kipsplaadist kaitsekihi all. ülemine graafik näitab ahjutemperatuuri ja alumine vastavat temperatuuri kipsvoodri all Ehitustehnilised omadused Soome Keskkonnaministeeriumi sertifitseerimisotsuse kohaselt vastavad Gyproc-kipsplaadid ehitusnormidele, mis lubab neid kasutada puitkarkasshoonete karkassi jäigastava materjalina. Puitkarkasshoonete jäigastamise arvutusjuhised on eraldi trükises nr. 13-04 “Tyypihyväksytyt Gyproc-rakenteet. Rakennusten jäykistys.”
1X15 mm plaat 30 min. · Mittekandva vaheseinana kuni EI 120 · Kandva vaheseinana kuni REI 30 · Kandva välisseinana kuni REI 30 · Teraskonstruktsioonide tulekaitse konstruktsioonina 30...120 min. · Gyproc GEK 13 plaat on Soomes eraldi heaks kiidetud kasutamiseks S3 ja S6 klassi varjendites. Temperatuuri tõus põlemiskatsel 2x13 mm kipsplaadist kaitsekihi all. ülemine graafik näitab ahjutemperatuuri ja alumine vastavat temperatuuri kipsvoodri all Ehitustehnilised omadused Soome Keskkonnaministeeriumi sertifitseerimisotsuse kohaselt vastavad Gyproc-kipsplaadid ehitusnormidele, mis lubab neid kasutada puitkarkasshoonete karkassi jäigastava materjalina. Puitkarkasshoonete jäigastamise arvutusjuhised on eraldi trükises nr. 13-04 "Tyypihyväksytyt Gyproc-rakenteet. Rakennusten jäykistys."
Tuuletõkkeplaadi niiskussisaldus kõigub tavaliselt väga suures ulatuses, millest sõltuvalt muutuvad ka tema omadused. Peale sooja- ja niiskusjuhtivuse muutuse tuleb välja tuua ka materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist tingitud "elamine" vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei "mängi" niiskussisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaadid. Võrreldes samades tingimustes mineraalvillast, puitkiudplaadist ja kipsplaadist tuuletõkkeplaatide omadusi, võib tõdeda, et mineraalvillast tuuletõkkeplaadi sisepinna suhteline niiskus on kõige madalam, seda tänu tema heale soojatakistusele ja veeaurujuhtivusele. Kuigi 25 mm paksuse puitkiudplaadi aurutakistus on u 1,6 korda suurem kui 9 mm kipsplaadil, on puitkiudplaadil parem soojatakistus. Seetõttu on puitkiudplaadi sisepinna talveperioodi keskmine temperatuur u 2 kraadi kõrgem ja suhteline niiskus u 9% madalam
materjalid (soojustus, täide jms.), sest nende kuivamine võtab kaua aega ning nende paigaldamisel konstruktsioonidesse niiskuvad nende läheduses olevad materjalid. Ka kipsplaadi pindmisel kihil on kasutatud tselluloosi sisaldavat materjali, seega on kipsplaadi niiskumine ja niiske seinapaigaldamine ohtlik. Tõsi, kipsplaadil hakkavad esmajärjekorras koloniseerima hallitusseened (tekib nn hallitus). Kipsplaadi puhul tuleks eriti jälgida ettevalmistatud kipsplaadist seinapaneelide niiskumist, sest nende paigaldamisel enne kuivamist on oodata ulatuslikku hallitusseente kolooniate teket paneeli sisemuses. Ilmastikutingimused Majaseente areng sõltub oluliselt ka ilmastikutingimustest. On täheldatud, et niisketel ja vihmastel suvedel on majaseente arengukiirus üle kahe korra suurem kuivadest suvedest. Seda põhjusel, et niiske kliima sobib majavammile paremini. Jälgige sissejuhatuses toodud päritolu majavamm on
poorsed materjalid (soojustus, täide jms.), sest nende kuivamine võtab kaua aega ning nende paigaldamisel konstruktsioonidesse niiskuvad nende läheduses olevad materjalid. Ka kipsplaadi pindmisel kihil on kasutatud tselluloosi sisaldavat materjali, seega on kipsplaadi niiskumine ja niiske seinapaigaldamine ohtlik. Tõsi, kipsplaadil hakkavad esmajärjekorras koloniseerima hallitusseened (tekib nn hallitus). Kipsplaadi puhul tuleks eriti jälgida ettevalmistatud kipsplaadist seinapaneelide niiskumist, sest nende paigaldamisel enne kuivamist on oodata ulatuslikku hallitusseente kolooniate teket paneeli sisemuses. Ilmastikutingimused Majaseente areng sõltub oluliselt ka ilmastikutingimustest. On täheldatud, et niisketel ja vihmastel suvedel on majaseente arengukiirus üle kahe korra suurem kuivadest suvedest. Seda põhjusel, et niiske kliima sobib majavammile paremini. Jälgige sissejuhatuses toodud päritolu majavamm on pärit Himaalajast, kus 3000 meetri
puitvahelagede korral. Meil praegu kasutusel olevate puitvahelagede isolatsioon on ebapiisav nii õhumüra kui löögimüra osas. Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede heliisolatsiooni parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitusel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus). Kergkonstruktsioonide õhumüra isolatsioon on reeglina ebapiisav just madalatel helisagedustel. Nende tegelikku heliisolatsiooni on õige hinnata suurusega R'w + Ctr, dB analoogselt akendega, kusjuures parandus Ctr arvestab siin muusika spektri omadusi
5 TTK Topeltkarkass Topeltkarkass on kahe eraldi, omavahel kinnitamata, üla- ja alavööga karkassikonstruktsioon, mille külge kinnituvad kipsplaadid. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. ERGO® ERGO®-seinakonstruktsioon koosneb spetsiaalsest karkassist sammuga 900 mm ja 900 mm laiusest kipsplaadist. Kuni 2735 mm kõrgusesse seinakonstruktsiooni lisatakse vertikaalsete karkassipostide vahele üks horisontaalne tugi (ERGO profiil). Kõrguse kasvades tugede arv suureneb. Gyproc-põrandaplaat GL 15 Põranda- ja vahelaekonstruktsioonid Gyproc-põrandaplaat on mõeldud kasutamiseks põrandates ja vahelagedes, ning vanade põrandate renoveerimisel. Gyproc`i
katustes 50 mm. 11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. 6 Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus). Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid.
1. korruse põranda ja maapinna vahele. Seintes jäetakse vahed 20-35 mm ning katustes 50 mm. 11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus). Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid.
13 nõuetele vastama veel alljärgnevatele nõuetele. · Esimese korruse ruumide aknad peavad olema varustatud trellide, turvaruloode või turvaklaasidega. Sama nõue kehtib kõrgemate korruse korral, kui akende taga väljaspool on katus, karniis vm ehitustarind, mida mööda saab sissetungija hõlpsalt akendeni liikuda. · Kui kõrgkonfidentsiaalsustsooni ruumidega külgnevad avatud tsooni ruumid (kuhu pääsu ei kontrollita), siis ei tohi eraldusvaheseinad olla valmistatud kipsplaadist, puitkiudplaadist vm kergesti purustatavast materjalist. Kui nimetatud vaheseinte taga on kontoriruumid, kuhu võõrad vabalt ei pääse ja kus kehtib külastajate saatmise nõue (vt M 2.16), siis nimetatud nõuded ei kehti. Kõik ehitustööd kõrgkonfidentsiaalsustsooni ruumides tuleb eelnevalt kooskõlastada turvajuhiga, samuti peab turvajuht olema ehitustööde tellijapoolses vastuvõtukomisjonis. ·