vahel üle kiilu kaudu ning jõu jaotus on ebaühtlane. Seepärast soovitatakse hammasliidet kasutada suurte väändemomentide puhul. Kiilliide aga on hammasliitest märgatavalt lihtsam ja seega ka odavam. Kiilliite ehitus ristlõikes: 1- võll, 2- võllile kinnituv ratas, 3- kiil; ja pikilõikes: a - kiil, b- võllile kinnituv ratas ratta ja võlliga masinasõlm: 1- võll, 2- laagrikaas, 3- võlli kaelatihend, 4- kinnituspolt, 5- korpus 6- agri tihend, 7- ratta kinnitusmutter, 8-ratas tas, 9- kiil, 10- laagrid see on klemmliide Kiilliidetega võlle ühendav jäik silindriline sidur: 1, 2 ühendatavad võllid, 3 sidur, 4 kiilud hüdromootor- Vaatamata ülalkirjeldatud võimaluste olemasolule,
Kui see ei aita on freesi tera nüri. 12.Peab meeles pidama , et erinevate tootjate poolt toodetud ülafreesidel v6ivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades. Nurklihvija Nurklihvija p6hiosad on korpus kuhu on paigutatud elektrimootor , lülitid ( käivituslüliti ja pööreteregulaatori lüliti),reduktori korpus,kus asub nurkreduktor,l6ikeketta lukustusnupp ja käepide, mida on v6imalik ümber paigutada (kahte v6i kolme asendisse ). L6ike-v6i lihvimisketas,pööratav kettakaitse ja kinnitusmutter. Nurklihvijal kasutatakse ketta kinnitamiseks kahesuguseid mutreid :v6tmega kinnitatavaid ja käega kinnitatavaid nn kiirkinnitusmutreid . Tarvikud jagunevad:kettad lihvimiseks , kettad l6ikamiseks , terasharjad . Kettad lihvimiseks: 1.lihvkettad 2.lamellkettad 3.k6vasulamkettad 4.pinapuhastuskettad Kettad l6ikamiseks: 1.l6ikekettad 2.teemantkettad 3.l6ikeketas puidule Terasharjad Valmistatakse mitmesuguse kuju ja suurusega . On laineliste ja punutud harjastega harjad . Ohutusn6uded 1
Pooltelje tihend võib rikneda rattalaagri liigsel määrimisel. Peaülekande remontimisel vahetatakse välja kõik laagrid. Hammasrattad asendatakse uutega komplektselt, sest nad on valmistamiselüksteisega sobitatud. Peaülekande vedava hammasratta mansett-tihendi vahetamine on ainus töö, mida saab peaülekande juures teha tagasilda autolt alt võtmata. Tihendi kättesaamiseks on vaja vabastada kardaanvõll vedava võlli ääriku küljest. Äärik tuleb ära pärast seda, kui tema kinnitusmutter on lahti keeratud. Et auto ei hakkaks mutri keeramisel liikuma, tõmmatakse käsipidur peale. Mutter on fikseeritud seibiga, mille serv tuleb enne keeramist sirgeks painutada. Äärik on soovitayav kõrvaldada tõmmitsa abil. Riknenud mansett-tihend tõmmatakse traatkonksuga. Uus tihend kastetakse õlisse ja pressitakse kohale vastava läbimõõduga torni abil. 17 Joonis nr
kasutatav ketas, 5-imikamber, 6- pumba mootori võll, 7- kinnitusmutter, 8- pumba tagakaas, 9.pumba korpus, 10-tihend tagakaane ja korpuse vahel 21
2.Keera lahti peasügavusregulaatori lukustuspolt (5). 3.Reguleeri vajalik lõikesügavus peenregulaatori (1) abil. 4.Keera kinni peasügavusregulaatori lukustuspolt (5), et fikseerida uus mõõt. 20 5.Vabasta lukustushoob (6), et viia seade tagasi neutraalasendisse. 6.Seade on valmis freesimiseks. Ülafreesi seadistamine freesi tera vahetus 1.Lukusta spindel lukustiga (1). 2.Keera võtmega lahti kinnitusmutter (2). 3.Tõmba tsangist välja freesi tera (3). 4.Uue freesitera paigaldamisel tuleb jälgida, et freesitera kinnitussaba oleks vähemalt 20 mm pikkuselt lükatud tsangi sisse. 5.Lukusta taas spindel ja keera võtmega kinni kinnitusmutter. Lamellfreesi kettakujulist tera on võimalik materjali suhtes nurga alla keerata. Lamellfreesi kasutatakse lamell-liidete jaoks süvendite freesimiseks. (Lamellid sarnanevad oma funktsioonilt tüüblitega, ning
Peamasina ahtripoolses osas väntvõll on varustatud võllitihedusrõnga. Samuti on varustatud hammasrattaga mis kannab üle pöörlemismomenti edasi läbi ülekandehammasrataste nukvõllile ja pööreteregulaatorile. Peamasina vööripoolses osas väntvõll on varusratutd hammasratta ülekandega mille kaudu kantakse pöördemoment pumpadele(õlipump, HT kontuuri pump ja LT kontuuri pump). 24 1) Vastukaal 2) Pingutus polt 3) Poldi kinnitusmutter 4) Õlikanalite düüs 5) Ülekande hammasrattas 6) Võllitihedusrõng 2.2.4.3 Hooratas Hooratas kinnitatakse poltidega ja fikseeritakse terassõrmedega väntvõlli ahtripoolsesse otsa külge. Hooratas ühtlustab väntvõlli pöördeid. Hooratas on valatud malmist. Koosneb rummust, pöiast ja hammasvööst. Hooratta rumm kinnitatakse jõuvõllile ärikuga läbi elastse vulkaanühendusmuhvi. Muhv leevendab pingeid väntvõllile , mis tekivad masina ja reduktori
väikestel mootoritel pingutatakse õige pikkuse võtmega ja õige momendiga kõigil suurtel mootoritel pingutatakse hüdraulilise rakisega hüdraulilise tungrauaga ( tungraua kolb keeratakse ankrupoldi otsa teisepoole kolbi juhitakse hüdroõli ja sellega venitatakse polt pingaalla ja samas keeratakse kinnitusmutter peale. Peale hüdro – õli pealeandmise lõpetamist jääbki ankrupolt vajaliku pinge alla) Vajadus ankrupoltide kasutamiseks: Mootori töötamisel tekivad erinevad pinged ja nendekspingeteks on: inertspinged (põhjus kolvi üles – alla liikumine) väände ja paindepinged (põhjus normaaljõu N poolt tekitatud ) Kuna antud jõumomentide poolt tekitatud pinged on suunalt ja suuruselt muutuvad
survemutriga. Vene standardi kohaselt avatakse ballooni kraan erivõtmega, kuid AGA järgi käsirattaga. Eboniittihend moodustab klapi ja on tihendatud nahkrõngastega ja survemutriga kokku surutud. Vene ballooni ventiili külgtahul on ringsoon, milles paikneb tutsi tihend. Tihend on nahast või pehmest materjalist ja sinna surutakse atsetüleenireduktori sissevoolututs. AGA balloonidel on ventiilis ava, milles on paremkeere, mille sisse läheb atsetüleenireduktori kinnitusmutter. Ventiili keermed omavad vasakpoolset keeret, mille tulemusel seab võimatuks nende paigaldamise teistele balloonidele. Propaani-butaaniballoonide ventiilid on teraskerega. Seal asub torukujuline kumminippel. Kumminippel on asetatud klapile ja spindlile ning mutriga on nad kokku surutud. Propaan- butaaniballoonide ventiilid omavad samuti vasakkeeret, seega on vasakkeermega kõik põlevgaase omavate balloonide sulgeventiilid. Surugaasireduktorid.
Väljalaskeklapi pesa Gaasijaotusmehhanism Nukkvõll 1. Nukkvõlli osa 8.Hammasratas 2. Laagrikael 9.Aksiaallaager 3. Polt 4. Fikseerimisnõel 5. Pikendusosa 6. Kate 7. Maksimumpöörete kaitse 77 Gaasijaotusmehhanism: 1. Nookuripuki kinnituspolt 2. Stopperseib 3. Nookur 4. Tõukur 5. Tõukuri kaitsetoru 6. Tõukuri juhtploki kinnitusmutter 7. Tõukuri jutplokk 8. Kate 10. Juhtnõel 11. Juhtpesa 12. Laagrikael 13. Nookuriplokk 14. Klappide survepakk 15. Silindriline nõel 16. Vedru Küttusefilter 78 Tavaline kahepoolne kütusefilter e. duplexfilter 1. Ventileerimispolt 2. Kaan 3. Filterelement 4. Sisemine element 5. Juhtrõngas 6. Kuivenduskork 7. Märgistus 8. Kolmikklapp
Mootorrataste] M>K- K)2 (3) ja WM-U2 (3) tuleb enne vedru kokkusurumist 198 eemaldada splint kolvivarre peast. Pärast seda vabastatakse amortisaator rakisest, eemal- datakse vedru, keeratakse lahti kere kinnitusmutter ning tõmmatakse kolb silindrist välja. Amortisaatori detailid pestakse hoolikalt bensiiniga ja pärast kuivatamist täidetakse silinder õliga (kogus vt. 199 piduripedaali, tagumise õõtshaagi ja piduripöörade teljed,
annaabi.ee 
